Koolivaheaeg ongi läbi. Nädala algul täiesti lootusetult lumisesse Neeme jõudes poleks ka julgeimates unistustes osanud arvata, et nädala lõpuks räästad tilguvad, veed vulisevad ja õhus on kevade hõngu. Nii järsku see jääaeg siis lõppeski.
Mulle see katse-eksitusmeetodil väljakujunenud retsept väga meeldib, vahvlid õnnestuvad alati, tärklis teeb nad muredaks ja vahustatud munavalge annab tainale õhulisust.
noaotsaga soola
1 muna
Sega jahu küpsetuspulbri, kakao, suhkrute ja soolaga. Lisa võitükid. Haki noaga puruseks. Lisa lahtiklopitud muna ja sega tainaks.
Ja ta sulab siiski:
Nüüd veel üks jutt. Ma olen mõelnud, et kas tekitada siia blogisse ka label “lastele meeldib” või midagi sarnast. Selle postituse ma sildistaksin niimoodi küll. Samas on mõned toidud, mis ei ole sugugi n-ö lastepärased, aga maitsevad minu omadele väga. Kui ma teen postituse näiteks sinimerekarpidest ja sildistan selle muuhulgas ka lastele meeldivaks, sest neile või vähemalt osale neist karbid maitsevad, siis samahästi võiksin ma peaaegu kõik siin blogis leiduvad postitused niimoodi sildistada. Samas need toidud pole kuigi lastepärased, selle sõna kõige tavapärasemas tähenduses-mis iganes see siis ka poleks. Vaatamata keskmisest suuremale lastearvule meie peres, pole ma päriselt kindel selles, mis on lastepärane söök. Või kas sedasorti toit üldse on või peaks olema mingi eraldi kategooria. Viinerid ja friikartulid? Piima-köögiviljasupp? Kartulipuder ja lihapallid? Kalamari röstsaial? Böff? Pizza? Carpaccio? Kõiki eelnimetatuid söövad minu omad ühesuguse hea isuga. Osadele maitsevad ühed asjad rohkem, teistele teised.
Väga meeleolukad pildid ja kevade lõhna on ka arvutiekraani vaadates tunda. Üksik noormees suure lumise mere ja paadi taustal…See meie karm kevad, mida peab niiii pikalt ootama. Piltides on nee kargust kui ka ootusärevust. Kaunis!
Aga mis puudutab "lastele meeldib" sildistamist, siis mina olen kasutanud seda nende toitude puhul:
– mille valmistamisse on edukalt võimalik ka lapsed kaasata
– või siis toidud, mille sobivus sihtgrupile "lapsed" on ära proovitud rohkemate, kui oma kolme lapse peal. Kui ikka koolivaheajaks külla tulnud laste seltskond laua ääres näost ära ei kuku, vaid taldriku ilusti puhtaks sööb, siis võib katse õnnestunuks lugeda.
Minu enda kolme tüübi puhul läheb statistiline viga liiga suureks – kõige noorem sööb veel kõike, keskmine ei söö peaaegu mitte midagi (va kartul, pannkook, pizza ja magusad toidud) ja kõige vanem sööb hea meelega peaaegu kõiki soolaseid pakutavaid toite, kuid on väga kehv magusasööja. Teravaid toite minu lapsed paraku ei armasta (ma ise samas väga) :(
Nii mõnus lugemine ja kõnekad pildid. Justkui Bullerbys. Kindlasti lastele meeldib ja mitte ainult neile. Küll tahaks ise sinu laps olla:)
Ilusad pildid nagu alati!
Lastepärased toidud on minu meelest igas peres ikka erinevad. Toidukohtades pakutavad friikartulid-viinerid pole meil sugugi lastepärane toit, sest näiteks friikartuleid minu lapsed ei armasta, aga kartulipudrust on võimelised end lõhki sööma :D
muide, lõuna-eestis õitsevad juba lumikellukesed!! kahjuks ei saa neid peenrasse nuusutama minna, sest peenar on kui saar keset suuurt lompi :D
Ma hakkasin juba eile Sulle kommentaari kirjutama, aga arvuti jooksis kokku ja siis jäi Renee sellega siia toimetama.
Et ma alustan siis otsast peale – see on väga armas laste-keskne postitus, mulle lähevad sellised alati hinge. Ka see "lastele meeldib" on väga hea mõte, olen ka enda blogis selle peatüki loonud ning nimetanud "laste rõõmuks" – aga sisu on ikka sama – pakkuda lastele neile maitsevat täisväärtuslikku toitu, mida saab ka koos lastega teha. See on alternatiiv poemaiustele või friikatele või millele iganes, mida enamus lapsed ihaldavad. Minu arust on vanema kohustus last harida ka toitumise valdkonnas – nagu ka laps saab perest kõiki muid väärtushinnanguid, saab ta ka toiduga seonduvaid.
Aga jah, mis siis lastele meeldib – üheselt seda võtta ei saa ja eks igaüks saab oma perekonna najal statistikat teha. Lapsele võib maitseda ka brüleekreem ja caesari salat, aga need pole nagu klassikalised laste toidud. Kuigi Aneele need viimased väga maitsevad, pole ma neid oma laste-teemasse liigitanud, veidi hoian laste-pärasemat joont.
Alguses olin täiega kahtlev nende küpsiste osas aga ennäe, jube head! Eriti piimaga, kuigi mina panin võid natuke rohkem:D