Mu köögis on praegu 4 kohvimasinat ja 2 veekeetjat. Külmkapp on pilgeni täis. Köögipõrandal kõrguvad ühekordsete kuuma hoidvate topside ja karpide tornid. Majapidamisruum on maast laeni täis köögivilju, pudruhelbeid, tomatipastasid, õlisid, pastapakke, erinevaid purke ja totsikuid…
Ma teen kuus päeva kolm korda päevas süüa kahekümnele inimesele. Homme, 3. märtsil on esimene päev. Tegu on loomingulise kollektiiviga, käimas filmivõtted.
Söögieelarve on suhteliselt piiratud ja kogu kokkamine toimub minu väikeses köögis. Ma ei tea, kas ma ikka olin täie mõistuse juures seda pakkumist vastu võttes, aga ilmselt tol otsustamise hetkel kaalus kõik muu üles fakt, et minu tehtud toitu hakkab teiste seas sööma Aarne Üksküla 🙂
Menüü osas sooviti koduseid lihtsaid toite – lihakastmed, pastaroad, küpsetised, pudrud, võileivad. Et oleks maitsev ja täidaks hästi kõhtu.
Täna siis alustasin. Homme hommikul sööb filmitiim neljaviljaputru vaarikamoosi või võisilmaga, röstsaiu juustu ja tomatiga ning joogiks kohvi ja tee. Õhtuks küpsetan neli plaaditäit lahtist soolast pirukat (plaadipitsa), lisaks värske salat. Ja lõunaks on juba külmas settimas sealiha sibulate, ploomide ja porganditega, maitsestatud küüslaugu, rosmariini ja sortsu viskiga. Kõrval kartulipuder ja värskekapsasalat. Mõtlesin algatuseks teha lihtsa lihakastme, aga ainult soola-pipraga maitsestatud söökla-kastet ka ei tahtnud valmistada ja ega ma ausalt öeldes selleks võimeline polekski. Patta hüppasid justkui iseenesest ka sibulad, ploomid, porgandid, küüslauk, rosmariin ja viski.
Meie kodusel toidulaual on sealiha üliharva, ei teagi miks… Mulle on üsna võõristav tööstuse tarvis kasvatatavate sigade pidamise viis ja niikaua kuni mul ühtegi tuttavat talunikust seapidajat pole, siis ilmselt see nii ka jääb.
Aga selle valminud hautise kohta saan küll öelda ainult kiidusõnu ja sedasama tegi ka ülejäänud kodune degusteerimiskomisjon vanuses 8-68.
5 kilo sealiha ühel malmpannil portsude kaupa pruunistamine võttis aega poolteist tundi. Aga liha oli kenake! Lasin hommikul lihunikul liha strooganovisuurusteks ribadeks tükeldada, nii et ta oli praadima hakates väga värske ja ilus, rõõm kohe vaadata.
Tarvis läks (see on 4-6-le arvestatud kogus):praadimiseks õli
1 kg sealiha ribadena
soola-pipart
4 sibulat
5 porgandit
sorts viskit
0, 5 l kanapuljongit
150 g kuivatatud ploome
3 küüslauguküünt
oksake rosmariini
Väike kalli porganditele, nagu järgneval fotol, teeb toidu ainult paremaks – lugupidamisavaldus toorainele! 🙂 Ei, tegelikult toiduga ei mängita, aga ainuke moodus, kuidas lihapraadimisega kuidagimoodi ühele poole saada, oli anda lapsele kaks kaussi ja paluda tal porgandeid ühest teise ja siis jälle vastupidi laduda.
Pruunista liha kuumal pannil õlis. Pane haudepotti, maitsesta soola-pipraga. Samal pannil pruunista (ära kõrveta!) kergelt ka sektoriteks lõigatud sibulad ja tükeldatud porgandid. Lisa ka need potti lihale seltsiks. Vala kuumale pannile sorts (umbes 0,5 dl) viskit ja kuumuta koos pannil oleva praadimisest jäänud maitsva häädusega läbi. Vala potti, lisa ka kanapuljong. Hauta 160-kraadises ahjus tund aega. Lisa väiksemaks tükeldatud ploomid, purustatud küüslauk ja rosmariinioks. Hauta veel pool tundi. Liha peab saama väga muredaks.
Kui soovid, paksenda kastet 1-2 spl jahuga. Mina tegin seda, nii sai mõnus tummine.Juurde passib hästi kartuli- või kartuli-porgandipuder.
imetlusväärne naine, ausõna. Müts maha ja aplaus ka veel. Silmad punnis ja suu ammuli lugesin. Super. Fantastiline.
ohh, kajakapesa 🙂 ma punastan siin teispool ekraani nüüd.
Ma juba enne imestasin, sul on 4 last, kuidas sa seda kõike jõuad…..aga näib, et su jõuvarud on lõputud! Imetlusväärne!!
…mul ka on praegu suu ammuli…. super-tubli!
Väga, väga tubli.
Aga lugedes sinu argumenti selle hullusega kaasa minna… ma pole kindel, et ma oleks suutnud EI öelda… 🙂
Ikka jaksu ja raskused ongi selleks, et neid võita! 😉
Mariliis – siin on kaks võimalust. Sa, naine, kas oled püstihull või ebanormaalselt tubli inimene. Kahtlustan viimast varianti 🙂 Jõudu igal juhul see hullumaja vastu pidada. Teades Sind, siis tõenäoliselt ei pakuta rahvale eilse-viineri-seljankat vaid neid söömaaegu meenutatakse veel kaua 😉
Tüdrukud, suur aitäh, ma olen väga meelitatud:) Samas ma endiselt ei arva, et see oleks midagi väga erilist- teen lihtsalt viis korda niipalju toitu korraga, kui ma muidu teeksin. Aga seda Tuuli esimest varianti kahtlustasin ma küll tegelikult korra ise ka eile liha praadides. Nüüd on võttepäevade esimene hommikusöögilaar teele läinud ja teate polnudki nii jube.
Ja muidu see lihapada on ka täitsa hea, soovitan 🙂
Minu poolt ka ainult kiidusõnad Sulle !!! Kuna olen inimene, kelle kohta kehtib ütlemine, et kaks inimest korraga kööki ei mahu, siis suur seltskond, lapsed ja päev otsa vaaritamine … Imetlusväärne. Ja kõige selle juures ei ole Sa veel unustanud meid, Sinu imemaitsva ja ahvatleva blogi lugejaid ja järelkokkajaid. Aitäh ja ikka jõudu edaspidiseks. Kui sellele suurele seltskonnale midagi erilist valmistad, siis loodan, et leiad aega hiljem ka Meid teavitada.
Niiii lahe kokanduslik väljakutse 🙂
Ja elevusest saan täitsa aru – sellist pakkumist oleks olnud tõesti raske tagasi lükata. Äi ole see mingi pakkumine nurga taga sööklas päevapraadi vorpida… kultuuri taustajõud hoopis 😀
Ma ikka loen ja imestan, milline imeinimene Sa oled! Väikese lapsega on ju niigi nii palu tegemist, rääkimata sellest, et Sul kolm suuremat last ja mees ka veel on ja Sa võtad endale sellise kohustuse lisaks! Mul on tunne, et Sul on ööpäevas rohkem kui 24 h või sa lihtsalt ei maga öösel. Mis Sulle sellist energiat küll annab??? Sügav kummardus ja lugupidamine igal juhul!
Mina ei suudaks suurele seltskonnale süüa teha – minul tundub selline normaalne piir olevat umbes 6 inimest, edasi on vaja liiga suuri potte ja panne ning ma ei tunne end enam köögis loomingulisena vaid sööklakokana.
väga tulbi oled. tundub, et siin kehtib lause, kes teeb see jõuab 🙂
Aet, see kohustus kestab kõigest kuus päeva mu elust! Ja peale selle on ta meeldiv kohustus-ma armastan kokata ja teen seda naudinguga alati, nii ka nüüd. Ja veel kellele! Nagu Elsa tabavalt mainis, pole loomingulisele toredale seltskonnale söögitegemine sama, mis sööklas päevapraadi vorpida. Sööklakokana õnneks vaatamata pottide-pannide suurusele ja hulgale ennast (veel) õnneks ei tunne:) Olen harjunud suurt kogust toitu korraga tegema, aga noh, muidugi mitte nii suurt:)
Üks tuttav poes, kui nägi mind hiigeltoidukäruga ja saanud teada, millega ma praegu tegelen küsis siiralt, et kas selleks sa siis ülikoolides käisidki ja aastaid õppisid, et nüüd süüa teha :D:D:D Aga vist jah, selleks käisingi.
No sa oled ikka tõesti super! Jõudu!
Ma saan aru, et põrkasid poes kokku eduka karjääriinimesega, kelle arust lapsega kodusveedetud aeg ning muud kodused toimetused (sh toidu valmistamine) on elus mahavisatud aeg, mida kuidagi CV-sse tulutoovana kirjutada ei õnnestu. Kahjuks kõik inimesed ei mõista, et ka toit on osa kultuurist ning ka toidu valmistamine pole vaid ülikoolihariduseta jäänud inimeste pärusmaa.
Ma arvan, et ikka suurel osal toidublogijatest on akadeemiline kõrgharidus…
Ma ka hilinenult ahhetan ja imetlen siin 🙂 Ma suudan küll 20 inimesele laua teha, aga seda kolm korda päevas ja kuus päeva jutti ilmselt mitte.
Tõesti oled tubli! (Rääkimata sellest, et kohati tundub mulle, et ma ei jõua selle ühe tirtsugi kõrvalt midagi teha. Nelja ei suuda isegi ette kujutada!)
Väga tubli!
Aga pada tundub väga ahvatlusväärne, vaja järgi proovida. Liiati, kui meie peres just sealiha armastatakse. ;o)
Jeerum-jeerum, ma ei saa siia ritta oma imestust ja tunnustust lisamata jätta. Saan aru, et väljakutse ja loomingulised inimesed ja meelepärane tegevus ja puhas tooraine…aga seda kõike kuni… porgandeid sorteeriva pisipõnni fotoni – sest see ON küll juba üleloomulike võimetega inimene, kes sellises eas põngerja kõrvalt nii suure asjaga hakkama saab. Imetlusväärne!
Olen juba pikemat aega Sinu tegemisi siin jälginud ja mulle väga meeldib:) panin ka siis sellist sorti paja tulele, hirmasati tuli isu proovida, mida üks minu lemmiknäitlejatest söögiks saab .
Edu Sulle selles väljakutses ja anna ikka siin ka märku mida "saksad" söövad 😉
Samamoodi suu ammuli lugesin ja kiidusõnu ei jätku!
Tubli Eesti Naine!!!
Sattusin siia peale OM lugemist. Pole veel retsepti proovinud, aga juba kirjeldus ajab suu vett jooksma. Uskumatu ettevõtmine, palju jõudu! Eks rahuloleva sööja nägemine on hingepalsam niigi:)
😀 mul on väga hea meel, et siin jagatakse Sulle nii palju kiidusõnu! ja ma tahan öelda vaid seda, et hea toit on väsinud võttemeeskonnale ikka ülioluline! seekord meil vedas täiega! 😀 seega tabavaim nimetus Sulle oli minu arvates Eelsa öeldud: "KULTUURI TAUSTAJÕUD" ! 😀
"külm on" kunstnik. veelkord.