Igasugu pühade ja tähtpäevadega on see tore asi, et neist pea kõigi juurde käivad ka miskid traditsioonilised toidud. Mis enamasti on õnneks väga maitsvad.
Traditsioonidel on teadupärast suur osa turvatunde loomisel. See võib tunduda imelik, ma tean, aga usun, et näiteks igapühapäevahommikused pannkoogid (aga muidugi mitte ainult need) aitavad mu lastel kasvada paremateks, tublimateks, enesekindlamateks ja sotsiaalselt hästi hakkama saavateks inimesteks.
Ja see teadmine, et igal aastal vastlapäeval söön hernesuppi ja vastlakukleid, teeb ka minu elu kuidagi kindlamaks ja turvalisemaks. Nii et nui neljaks ja siin nad jälle on:
Hernesupp
250 g kuivatatud herneid
u 1 kg suitsukooti
100 g odrakruupe
1 sibul
2 porgandit
4 kartulit
veidi õli sibula praadimiseks
2 loorberilehte
10 pipratera
soola
rohelist sibulat või muud maitserohelist
u 1 kg suitsukooti
100 g odrakruupe
1 sibul
2 porgandit
4 kartulit
veidi õli sibula praadimiseks
2 loorberilehte
10 pipratera
soola
rohelist sibulat või muud maitserohelist
Leota kuivatatud herneid külma veega kaetult öö läbi. Seejärel nõruta veest.
Tõsta suitsuliha potti, vala peale 3 l vett. Kuumuta keema. Riisu tekkinud vaht. Lisa leotatud ja nõrutatud herned ja odrakruubid. Lisa ka loorberilehed, pipraterad ja sool. Keeda 1 tund. Haki sibul ja prae väheses õlis läbipaistvaks. Lisa supile. Tükelda kartulid ja porgandid, lisa needki. Keeda veel pool tundi.
Tõsta suitsuliha supist välja ja tükelda. Tõsta tagasi supi sisse. Maitse suppi ja kui tarvis, lisa soola. Serveerides lisa supile maitserohelist.
Vastlakuklid
Kukliretsept on nami-namist. Sinna on see omakorda mugandatud Silvia Kalviku raamatust “Pühade- ja tavanditoidud”.
5 dl leiget piima
50 g pärmi
1 tl soola
200 g sulatatud võid
2 muna
800 g nisujahu
1 tl peenestatud kardemoni
3 sl suhkrut
Ja veel:
vahustatud 35% rõõska koort
suhkrut
vanillisuhkrut
Vedelda pärm suhkruga. Sega käesooja piimaga.Lisa pool jahust. Klopi segamini ja lase soojas kohas rätikuga kaetult kerkida, kuni taina pinnale tekivad väikesed mullikesed. Umbes tund aega.
Sega kerkinud tainale juurde sool, kardemon, sulatatud või, lahtiklopitud munad ja ülejäänud jahu. Sõtku, kuni saad ühtlase läikiva taina, mis käte ja kausi küljest lahti lööb. Sõtkusin 10 minutit. Päris lahti ei löönudki käte küljest, aga see tainas peabki olema õhuline ja kerge, nii et jahu ära lisa, siis ei tule kuklid nii head kui peab. 800 g oli väga sobilik kogus.
Pane tainas uuesti sooja kohta kerkima. Mul sai ta kohe erilise vungi sisse, nii et tahtis kausist jalga lasta:)
Kerkinud tainast vormi kuklid. Namis on eriti hea kirjeldus, kuidas seda teha: “murra tükike tainast (nii umbes väikese muna suurune tükk), aseta hästi kergelt jahusele töölauale, aseta peopesa kuplina peale (nagu hoiaksid arvutihiirt, aga tainatükk jääb peopesa alla). Nüüd tee peopesaga töölaual väikeseid tugevaid ringe, kuklit kergelt surudes, kuni tainatükk on kenasti siledaks kukliks muutunud.” Ja täpselt nii ongi!
Aseta kuklid ahjuplaadile ja kergita veel paarkümmend minutit..
Määri munaga ja küpseta 200-225 kraadises ahjus 10-15 minutit.
Lõika jahtunud kuklitelt tükk pealt ära, täida vahukoorega ja pane äralõigatud tükike õrnalt peale. Sõelu peale tuhksuhkrut. Mulle moosiga vastlakuklid ei meeldi. Aga kellele maitseb, võib uuristada veidi sisu välja, sisse moos, peale vahukoor ja kõige otsa tuhksuhkruga mütsike.
Selle retsepti järgi tehtud vastlakuklid on eriti õrnad, õhulised ja pehmed.
See siin on muide minu kõige esimene toidufoto,
tehtud 8.veebruaril 2005, vastlapäeval. Ilma mingi plaanita seda kusagile üles riputada. Lihtsalt kuklid olid nii head ja ilusad, et tahtsid jäädvustamist. Ehh, kui palju juba aega sellest pildist möödas on…
Oi, need Sinu supid panevad alati suu vett jooksma:) Ja kuklite osas oled juba ammu kibe käsi, millised kogemused:))
Nii armas nostalgiline meenutus viie aasta tagusest ajast 🙂
Traditsioonide osas olen kahe käega poolt. Midagi kindlat peab siin ilmas olema, olgu see siis kasvõi korra aastas kuklitegu 🙂
ma tahaks nüüd sellest objektiivist rääkida, mis Sa ostsid;) kes tuu om? ja need supipildid tuleks ära keelata päeise päeva ajal ma ütlen!
vernanda: Nikkor AF 50mm F1,8 D, 2799.-
täitsa saab hakkama.
jaa aah, saab tõesti hakkama. heast silmast ma ei räägigi.
Väga mõnus postitus, et võtab isegi minu hernesupi ja kuklite tegemisele kaasa.
Muidugi, Raili, ikka tuleb teha – vastlapäev on ju vaid kord aastas!
Tahan elus esimest korda ise hernesuppi teha ja selline küsimus – kas on vahet, kas on kollased või rohelised need kuivatatud herned!?
Tere, Agnes! Jah, on vahet küll, väga hea küsimus sul. Üldiselt on nii, et poolitatud kollased herned keevad kiiremini katki, kui terved rohelised. See ei ole iseenesest halb asi, aga lihtsalt tuleb arvestada, et võib olla sa ei näegi lõpuks supi sees ühtegi hernest 😊 Maitse poolest on mõlemad väga head!
Aga poolitatud rohelised? 😀