Latvian Senses

Eelmisel nädalal oli mul rõõm osaleda Läti saatkonnas õhtusöögil „Latvian Senses“. Õhtusöögi eesmärgiks oli tutvustada 2017. aasta Euroopa gastronoomia regiooniks* valitud Riia-Koiva piirkonda ja selle hõrgutisi. Üritust võib vabalt nimetada ka gastronoomiliseks etenduseks. Tegu polnud kohe kindlasti tavalise õhtusöögiga, kus tööd teeb vaid suu. Algusest lõpuni olid hõivatud kõik meeleorganid, ninast kõrvadeni.

Ausalt öeldes oli tehtud päris hämmastav ettevalmistustöö -dekoratsioonid, helid, menüüde kujundused ja toit moodustasid üllatava ja igal sammul põnevust pakkuva koosluse. Mingitel hetkedel eestlase tasasele meelele ehk veidi ülelavastatud (ja seetõttu pisut itsitamagi ajav), kuid siiski hingega tehtud ja oma sõnumit suurepäraselt edasiandev ettevõtmine. Üks mis kindel, meelde ta jäi ja ikka positiivsena.

Õhtu jooksul ilmutasid end erinevates ruumides Läti metsad, jõed ja aasad ning nende saadused.
Alustuseks pakuti Koiva ehk veeruumis pakuti erilise etenduse saatel jõevähi suppi, silmusid ja söödavat merevaiku.
Metsaruumis lasti otse kasetüve külge kinnitatud kraanist kasemahla ja pakuti kopraliha. Aasaruumis sai mesilaste sumina saatel võilillemere taustal maitsta nii pihlakatega leivamagustoitu kui meekooki.

Läti toidumaana väärib kohe kindlasti külastamist, olen aastate jooksul sageli ja üha enam selles veendunud. Toit on kultuur, seda tõestas ka kogetud õhtusöögietendus.

Väike pildimeenutus ka:

Alustuseks sõõm kummelit!

Lätit esindas üritusel Läti suursaadik Eestis Juris Bone. Ei pääsenud temagi metsas, jõe ääres ja niidul istumisest ja tegi külalisena kaasa kõik õhtusöögi kohustuslikud elemendid, tantsud ja trallid.

Ahhaa, nüüd siis pildi pealt on näha, kuidas sööjate ette tekitati Koiva jõgi. Silmaklapid olid ju ees ja piiluda ei tohtinud:)

Jõeruumis pakuti sametist vähisuppi latikapallikesega. Helesinisel lindil laua ääres on kirjas toidu nimetus.

Siin ilutsevad teetarretises silmud seente ja musta küüslaugu majoneesiga, lisandiks veel krõbe kalanahk, mädarõikakreem, vetikapulber ja marineeritud sinepiseemned.

Ennenägematu viis serveerida napsu. Põdrasarvedelt!

Tegevus jätkus “metsas”.

Suitsukobras hapuoblikate, metsikute ürtide ja soolaseentega. Joogiks metsamarjadest, männikäbisiirupist ja maheviinast kokku segatud rüübe.

Ainest jäädvustamiseks jagus sel õhtusöögil korralikult.

Pearooga serveerib Riia restorani Restorāns 3 peakokk Juris Dukalskis isiklikult

Suitsutatud hirveliha piimjuure, lehtkapsa, Laima šokolaadist ja ploomidest tehtud püree, torbikseente ja männikäbi demi glace‘iga

Meie armas Tuuli (Ise tehtud. Hästi tehtud) nautimas metsameeleolu

Magustoitu pakuti “niidul”. Mesilasi ruumi lendama ei lastud. Ehkki ausalt öeldes tolleks hetkeks poleks me enam millegi üle imestanud.

Magustoit nr. 1. Rukkileib kanepiseemnemäärde, jõhvikate, tatramee, hapukoore ja pihlakamoosiga.

Magustoit nr. 2. Meekook

*Euroopa gastronoomia regiooni (European Region of Gastronomy) tiitel loodi kohalike toidukultuuride edendamise, traditsioonide säilitamise ja gastronoomilise juurdekasvu eesmärgil ning muidugi turismi arendamiseks nendes piirkondades.  Kandidatuuriks valmistudes loodi koos koostööpartneritega eriline „Wild at palate” kontseptsioon, mille põhimõtteks on välja tuua ja tuntvustada neid tooteid ja tooraineid, mida pakuvad Läti metsad, jõed, aasad.

Üritust korraldasid Riia Turismiarenduskeskus, Sigulda piirkonna volikogu, Võnnu linnavolikogu ja Valmiera linna omavalitsus koostöös LIAA turismi osakonna ja Liepaja linnavolikoguga. Kontseptsiooni töötas välja „Skudras metropole“, toidu eest hoolitses „Restorāns 3“ ning koostööpartneriteks olid „Vaidavas keramika“ ja „Valmiermuižas alus“.