Kes vähegi looduses ringi käinud, on kindlasti märganud, et valminud on kibuvitsamarjad. Mnjah, seda ei pea muidugi vaid looduses märkama, ka linnas sõiduteede vahel, kaubanduskeskuste parklates ja mujalgi on märgata kibuvitsapõõsaid, mille suvine õiemeri on asendunud oranžide mumpsudega. Linna kibuvitsamarju söömise otstarbel loomulikult korjata ei ole mõistlik. Et kibuvitsa näol on tegu hästi vastupidava taimekesega, kes saab hakkama nii kidural rannaliival, kui karmides linnatingimustes, ongi teda palju linnahaljastuses kasutatud. Ent marjad on linnatänavate ääres saatusnud, sestap jäägu nad vaid silmailuks.
Looduses või oma aias nopitud marjadega on teine lugu. Olgu igaks juhuks mainitud ka see, et botaaniliselt ei ole tegu marjadega, vaid tõrsikutega: lihaka viljalihaga viljaga, mille siseküljel on valged pähklikesed. See selleks, kibuvitsamarjadeks on neid alati nimetatud ja ei hakka minagi tõenäoliselt iial kasutama kibuvitsamarjade kohta sõna tõrsikud.
Kibuvitsamarjade C-vitamiini sisaldus on laialt teada. Toon siin kohal selle tõestuseks ära tabeli, milles näha, et C-vitamiini sisalduse poolest paneb kibuvits teistele meie marjadele tõepoolest pika puuga ära. Sama A-vitamiini (mida organism sünteesib kibuvitsamarjas rohkelt leiduvast beetakaroteenist) osas. Ning ka kaltsiumi ning kaaliumisisaldus on võrreldes teiste marjadega ikka väga suured. Meie oma supermari ja veel täitsa tasuta käes ka- imeline ju!
Kõik see kasulikkus on muidugi tore ning hea teada. Tavaliselt on küsimus hoopis selles, mida nende kibuvitsamarjadega siis kodus peale hakata, kui korvitäis jalutuskäigult kaasa toodud. Esiteks võiks nad võimalikult kiiresti puhastada, sest niisama toas seisvad kibuvitsamarjad lähevad kiiresti käest ära. Puhastamiseks lõika kibuvitsamari pooleks ja eemalda teelusikaga seemned. Kui marju on palju, on see parasjagu aeganõudev protsess. Sestap varu selleks tegevuseks aega. Eriti hea, kui on “kaaskannataja”, kelle seltsis läheb töö kiiremini ja lõbusamalt.
Kibuvitsamarjadest saab keeta siirupit, teha moosi, marmelaadi või tšatnit (kibuvitsamarja tšatni retsepti leiad siit) – igasugusel kuumutamisel tuleb paraku arvestada paraja C-vitamiini kaoga. Mis ei tähenda, et siirup või moosid tegemata peaksid jääma – midagi head jääb kindlasti marjadesse ka alles ja vähemalt maitset on neis hoidistes küllaga!
Et kibuvitsamarjade kasulikkusest aga rohkem osa saada, võiks neid kuivatada. Ja siis külmadel pimedatel talveõhtutel valmistada turgutavat ja soojendavat teed. Kuivatamiseks ei pea kibuvitsamarju seemnetest puhastame, ära tuleks lõigata lihtsalt roheline varreosake. Ja siis edasi kas kuivatisse või ahju u 90 kraadi juurde, kuniks marjad kuivanud.
Üks võimalus kibuvitsamarju praegu parimas küpsusastmes ja värskelt nautida on smuutis. Lisa veel mahlast nõrguvaid küpseid ploome, magusaks banaani (kasuta võimalusel eelnebvalt tükeldatud ja sügavkülmutatud banaani, siis saab jook jahedam), maitseks suts kaneeli ja turgutav jook on nagu niuhti tehtud. Seesamiseemned lisa, kui nad sul kodus olemas on, ega poodi ei pea kindlasti sellepärast minema, et retseptis kirjas. Mul olid nad lihtsalt käepärast ja lisaks sellele, et seesamiseemned on hirmkasulikud, sobivad nad mu meelest siia smuutisse ka välimuse poolest, meenutades kibuvitsamarjaseemneid.
Huhh, nüüd läks küll jutt pikaks, aga siin on siis lõpuks ka retsept, mis on õnneks lühike:) :
Kibuvitsamarja-ploomi smuuti
2 klaasi
10 pontsakat kibuvitsamarja
4 küpset ja magusat ploomi
1 banaan
u 2 dl vett
0,5 tl kaneeli
seesamiseemneid (soovi korral)
Lõika kibuvitsamarjadelt otsakesed, seejärel poolota. Eemalda teelusikaga seemned (neid pole siin tarvis). Eemalda ploomidelt kivid. Tõsta kõik, välja arvatud seesamiseemned blenderisse ja surista joogiks. Vedelikku lisa vastavalt sellele, kui paksu jooki soovid. Puista valmis smuutile soovi korral seesamiseemneid.
Lisa kommentaar