u 500 g tükeldatud kõrvitsat
1 sl tugeva maitseta õli, näiteks rapsi-
3 cm pikkune jupp ingverit
3/4 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
julgelt meresoola
musta pipart
soovi korral veel sutsakas tšillit helveste, pulbri või värskena
Laota ahjuplaadile küpsetuspaberile ühe kihina kõrvitsatükid. Nirista peale õli, lisa kooritud ja hästi peeneks hakitud ingver ja maitseained. Sega õrnalt sõrmedega kõik läbi, et õli ja maitseained ühtlaselt jaotuksid. Küpseta 200 kraadi juures 20 minutit, korra vahepeal kõrvitsat segades.
Lase hetk enne söömist jahtuda, siis tulevad maitsed rohkem esile. Roog justkui nõudis enda juurde midagi magushaput-vürtsikat, selleks sai kibuvitsatšatni. Sobib igasugune hapukas kaste (no ketšupi välistaks), kasvõi vürtsidega pohlamoos.
Ja kui satub olema käepärast värsket koriandrit, siis sellele toidule pealeraputamiseks pole sobivamat ürti.
Kui röstitud kõrvitsat jääb söömisest üle, võib selle jahtununa vajutada kahvliga katki ja määrida saiale. Ka väga mõnus!
Aitäh selle retsepti eest – proovin kindlasti järele. Praegusel hooajal on kõik kõrvitsaretseptid nii teretulnud :)
Jaa, Krentu, ma tean seda tunnet, kui on vaja leida võimalikult erinevaid lahendusi koju saabunud hiigelpalli hävitamiseks:)
Ja muideks, kohe varsti, 1. okt. tuleb trükist tuttuus ajakiri "Tiiu", kuhu kirjutasin terve portsu kõrvitsaretsepte (kõrvitsasalat feta ja läätsedega, kõrvitsagalett, tšatni, moos ingveri ja apelsiniga ja veel mitmeid), vast saad ideid sealtki.
Ei tea kas seda jahtunult ka sobib pakkuda, suupisteks? Või läheb kõrvits liiga plögaks ja jahtunult tuimemad maitsed?
Kerli, su esimesele küsimusel vastan ei ja teisele jah:)
Tegin seda kõrvitsat jõululauale sealiha ja verivorsti kõrvale. Väga hea oli ingveri, köömnete ja kaneeli koosmaitse. Aga ma ei tea, kas see oli eelnevast külmikus (mitte sügavkülmas) hoidmisest, aga kõrvits ajas ahjuplaadil hirmsasti vett välja ja mul ei jäänud ilusad kuubikud, nagu Sinul siin pildil, vaid rohkem selline ühtlane pehme mass. Maitse sellest küll ei kannatanud ja see järgmise päeva leivale määrimise soovitus läks ka asjaette :) Aitäh retsepti eest!
See on nüüd küll tore, et need kõrvitsad teie jõululauale jõudsid. Kohe tähtis tunne on!
Ma usun küll, et kõrvitsad võivad täitsa erineva veesisialdusega olla. Need siin pildilolevad tegin ma küll tavalisest kõrvitsast, aga jäid ikka täitsa kuubikud. Pehmed küll, aga kindlasti mitte ühtlane mass.Sul vist õnnestus siis mõnusat kõrvitsapüreed süüa:). Olen niimoodi küpsetanud ka muskaatkõrvitsat. see on parim! Tihke, tugev ja jube hea maitsega. Ja muidugi HEAD UUT AASTAT, Liina! :)