Peotäis pisikesi ise nopitud aardeid, sutsuke mesist magusust, sorts siidist piima. Virvendus lapsepõlve sumedatest suvedest, magusad mälestused. Päike ja vihm, rõõm ja kurbus. Rannaliiva pehme päikesepai. Põlenud palged, pleekinud pea. Metsa mõrkjas hõng. Mustikasinine suu.
Kõik see ja oi kui palju veel võib peituda vaid ühes lihtsas taldrikutäies metsamarjade ja piimaga. Retsepti loob endale igaüks ise.
Kõik see ja oi kui palju veel võib peituda vaid ühes lihtsas taldrikutäies metsamarjade ja piimaga. Retsepti loob endale igaüks ise.
Minu vanaema meelitas mind niimoodi piima jooma, nimeks sai joogil "Täitsa hea". Nüüd naudivad samanimelist jooki niimõnigi laps peres.
No "Täitsa hea" muidugi, õige nimi asjale pandud! 🙂 Tegelikult, kui tavaline lehmapiim üldse ei meeldi või ei sobi erinevatel põhjustel, saab samasuguse mõnusa toidu ka mandlipiimaga. Mulle endale meeldib üldsegi petiga.