Võib olla peaks nimeks olema hoopis Merevaigu kook. Oleks korrektsem. Aga noh, ilmselt ei saa keegi valesti aru ega arva, et sulatatud juustu asemel on kook tehtud kollastest suveniirkivikestest 😀 Nii et olgu ta pealegi merevaigukook, armas sõna ju.
See on nüüd üks korralikult pahupidi pööratud nägemus juustukoogist. Esiteks pole tal põhja, aga see eest on koogile peale raputatud hullupööra maitsvat pruunist võist, peeneks hakitud mandlitest ja küpsistest tehtud puru. Teiseks ei ole ta tavapäraselt ümmargune, vaid küpsetatud hoopis keeksivormis ja seejärel lõigatud viiludeks. Kolmandaks ei ole siin juustukoogis mitte toorjuust, vaid hoopis meie armas sulatatud juust Merevaik! Merevaik ja toorjuust on juba tehnoloogiliselt täiesti erinevad asja, esimene on valmistatud piimavalkude kalgendamise teel, teine aga erinevaid juuste kokku segades ja sulatades.
See on nüüd üks korralikult pahupidi pööratud nägemus juustukoogist. Esiteks pole tal põhja, aga see eest on koogile peale raputatud hullupööra maitsvat pruunist võist, peeneks hakitud mandlitest ja küpsistest tehtud puru. Teiseks ei ole ta tavapäraselt ümmargune, vaid küpsetatud hoopis keeksivormis ja seejärel lõigatud viiludeks. Kolmandaks ei ole siin juustukoogis mitte toorjuust, vaid hoopis meie armas sulatatud juust Merevaik! Merevaik ja toorjuust on juba tehnoloogiliselt täiesti erinevad asja, esimene on valmistatud piimavalkude kalgendamise teel, teine aga erinevaid juuste kokku segades ja sulatades.
Merevaik koogis pole loomulikult mingi revolutsiooniline idee, seda on tehtud ammugi. Aga olen olnud ise kuidagi skeptilisel seisukohal siiani selle koha pealt. Mitte et ta koogis hea poleks, aga lihtsalt Merevaik (sulatatud juust üldse) tootena pole just mu lemmikute hulka kuulunud. Aga siin koogis on ta täiesti võrratu ja toorjuustu vastu ma Merevaiku siin küll vahetada ei tahaks.
Sain idee sellise põhjata juustukoogi küpsetamiseks Bon Appetiti lehelt , aga mulle kohe tundus, et peaksin proovima seda Merevaiguga ja ei pidanud pettuma, kohe üldsegi mitte. Kook tuleks kindlasti küpsetada vesivannil, nii jääb ta eriti õrna tekstuuriga, sõna otseses mõttes sulab suus.
Ahjaa, crème fraîche, mis retseptis kasutusel, on poes täitsa olemas, meie oma kodumaise tootja oma. Prismades olen märganud ka väljamaalt sisse toodud crème fraîchei, nii et igatahes vaadake lahtiste silmadega piimaletis ringi, küll ta seal kusagil teiste koorte vahel on! Kunagi aastaid tagasi, kui meil veel crème fraîchei saada polnud, tegin seda ise, blogipostituski siit aegade hämarusest täitsa leitav. Ta muudab koogi eriliselt õrnaks ja siidiseks.
Kui sul sellist väiksemat sorti keeksivormi ei ole, võib koogi küpsetada ka mõnes muus vormis, jälgi lihtsalt, et segu jääks umbes selline 3 cm paksune vormi valades, siis kehtib ka siin toodud küpsetamise aeg. Näiteks neljakandilises u 20×20 vormis vms. Neljakandilises vormis küpsetades võid koogi lõigata pärast külmkapis seismist lihtsalt tükkideks.
Külmkapis seismine on selle koogi puhul väga oluline, nii muutub ta esialgu liigagi pehmena tunduvast koogikesest täiusliku siidise struktuuriga maiuseks. Soovitan kindlasti proovida, maitse on imeline!
Täpiks i-l on pruuni võiga tehtud küpsise-mandlipuru. Väga raske on sellest oma näppe eemal hoida ja midagigi koogile puistamiseks hoida. Poes müüakse ka valmis hakitud mandleid, aga neid ise hakkida pole ka muidugi mingi kunst. Haki lihtsalt võimalikult peeneks, et puru jääks üsna peeneteraline.
Põhjata merevaigukook
- 200 g (1 tops) maitsestamata sulatatud juustu Merevaik, toasoojalt
- 0,75 dl helepruuni rafineerimata suhkrut (kasutasin Billingtonsi golden caster peeneteralist suhkrut, mis on küpsetamiseks ideaalne)
- 200 g (1 tops) crème fraîchei
- 1 tl vanilliekstrakti (või -pastat või -suhkrut)
- 2 muna
- 1 dl 35% koort
- 2 tl sidruni- või laimimahla
Puru:
- 3 Digestive küpsist
- 1 dl peeneks hakitud mandleid
- 35 g võid
- 2 sl helepruuni rafineerimata suhkrut
- 0,5 tl vanilliekstrakti (või -pastat või -suhkrut)
Lisaks meelepärast marjapüreed või -moosi. Võib peale niristada ka hoopis keedetud kondenspiima. Viimast müüakse valmiskujul poes või valmista nende juhiste järgi.
Vahusta Merevaik koos suhkruga kohevaks ja pehmeks kreemiks. Vahustada võiks 4-5 minutit. Lisa crème fraîche ja vanill. Vahusta veel paar minutit. Nüüd lisa ükshaaval munad, mõnema muna järel segu korralikult läbi mikserdades. Viimasena lisa koor ja tsitrusemahl, ning sega kõik ühtlaseks.
Määri väiksem (max 12×26 cm) keeksikorm seest õliga. Nii liigub küpsetuspaber vähem. Vooderda küpsetuspaberiga nii, et otstest jääb rohkem paberit üle serva, siis on hiljem mugav kooki välja tõsta.
Tõsta keeksivorm suuremasse sügavasse ahjuvormi. Vala sellesse nii palju kuuma vett, et see ulatuks umbes poole keeksivormini, st koogi ääreni. Tõsta ettevaatlikult 175 kraadisesse ahju ja küpseta u 50 minutit. Katsin vahepeal keeksivormi fooliumiga, kui tundus, et pealt hakkab liialt pruunistuma, lõpus võtsin fooliumi jälle ära, et liiga niiskeks ei läheks koogil selle all olemine.
Tõsta keeksivorm veest välja ja lase koogil vormis toatemperatuuril täielikult jahtuda. Seejärel lase 12 tundi külmkapis seista. Serveerimiseks lõika viiludeks.
Puru tegemiseks tee küpsistest peenike puru. Pruunista pannil võid, kuni tekib vaht. Kuumuta või kuldseks, aga hoidu liigsest kõrvetamisest ja päris tumepruuniks ära lase. Vala või kaussi. Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks.
Serveeri kooki puru ja meelepärase marjapüree, moosi (mul oli astelpajumoos) või miks mitte keedetud kondenspiimaga.
Lisa kommentaar