Kahe-kala-kotletid. Paar sõna Soome uuest toitumispüramiidist ka.

Sattusin täna lugema Soome toitumisteadlaste soovitusi tervislikuks ja täisväärtuslikuks toitumiseks aastaks 2014. Koostatud on ka uus toidupüramiid. Päris suur muutus on see, et kaks alumist korrust on kohad vahetanud:  kui seni peeti kõige olulisemaks toidurühmaks teravilju, siis nüüd on selleks saanud köögiviljad, marjad ja puuviljad.
Püramiidi alaosas olevad toiduained peaksid moodustama terve inimese toitumise alustala, kuuludes igapäevaselt menüüsse. Püramiidi päris otsatipus olevaid toiduaineid seevastu peaks tarbima nii vähe kui võimalik.

Foto:http://www.ravitsemusneuvottelukunta.fi/

Siin võrdluseks ka meie TAI praegune soovituslik toidupüramiid:

Foto: www.toitumine.ee

Päris palju erinevusi, kas pole? Tipp on muidugi sarnane ja nii peabki olema, selline sotapotasopatoit ei peaks kindlasti igapäevaselt söödava hulka kuuluma. Huvitav on see, et kui meil on kala, linnuliha, punane liha ja munad ühes pajas, siis soomlased eristavad loomseid valke teisiti: valged ja punased. Olulisemaks loomsete valkude allikaks peetakse kala ja linnuliha (valged), vähem vajalikuks punast liha (veis, siga, lammas).
Veel mõned nopped Soome uutest soovitustest:

• Rohkelt tuleks süüa köögivilju, marju ja puuvilju. Vähemalt 500 g päevas! Igapäevasesse menüüsse võiks kuuluda ka kartul, mis on samas kategoorias teraviljadega.
• Iga päev peaks sööma täisteraleiba ja muid täisteratooteid.
• Rasvatuid ja väherasvaseid piimatooteid (meil peetakse seevastu õigemaks tarbida ikka rasvasemaid piimatooteid, ma ise ostan ka ikka 3,5%-list piima) peaks jooma igapäevaselt umbes pool liitrit. Juust peaks samuti olema väherasvane ja vähesoolane (appi, ma ei saaks parmesanita!)
• Kalast ja lihast: kala tuleks süüa 2-3 korda nädalas. Punast liha (veis, siga, lammas) ja neist valmistatud tooteid (lihapallid, hakklihakaste jms) kokku (vaid) 500 g nädalas. 
• Leivale määrivad soomlased endiselt oma toitumisteadlaste soovitusel taimeõlist tehtud margariini. Võid ma nende toidupüramiidist üldse ei leidnud, hmm…

See on aga igati tervitatav, et kala soovitatakse süüa palju! Rohkem kui liha. Kala on tervislik, kerge ja maitsev. Olen kala poolt!
Selle kinnituseks jagan ühe kalaretsepti oma kokaraamatust “Maitsev”, mida blogis varem polnudki.  Teen neid kotlette päris sageli, need maitsevad kõigile, kes on proovinud ja seetõttu on välja teeninud oma täieõiguslikud leheküljed nii raamatus kui siin blogis muidugi ka.
Loomulikult võib need kotletid teha ka ühte sorti kalast. Aga palju lahedam on kasutada kahte, punast ja valget.
Kotletid jäävad seest vahvalt kirjud ja paraja rasvasusega, punase kala rasvasust leevendab valge. Paku neid kuumalt, kõrval keedetud kartulid või kartulipuder. Juurde võib teha ka hapukoorest, majoneesist ja marineeritud kurgist tehtud tartar-kastme. Väga hästi sobivad need kotletid ka kalaburgeri vahele. Võta üks mõnus täisterakukkel, rösti ära. Pista vahele salatilehti, isetehtud kalakotlet, tartar-kaste ning tomatit ja/või hapukurki – supermõnus niisama eineks või kaasavõtmiseks.

Kalakotletid

250 g punase kala fileed (lõhe või forell)
250 g valge kala fileed (tursk, ahven, koha, pangassius, hõbeheik vms)
1 muna
2 sl sidrunimahla
3 sl hakitud tilli
2 sl hakitud kappareid
1 tl soola
1 sl võid
1 sl õli

Purusta kalafileed köögikombaini lõiketeradega hakkmassiks. Tõsta kaussi ja lisa muna, sidrunimahl, till, kapparid (kui kapparid kohe üldse ei meeldi, siis sellepärast kotletid tegemata küll ei peaks jääma. Jäta nad lihtsalt välja.) ja sool. Sega ühtlaseks. Kuumuta pannil pool või- ja õlikogusest. Vormi märgade kätega hakkmassist neli pätsikest ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldseks. Selleks kulub umbes viis minutit ühelt, viis teiselt poolt. Tõsta kotletid pannilt ja kuumuta sellel ülejäänud rasvaine. Vormi jälle neli kotletti ja prae need samamoodi.