Šokolaad ja mustsõstar on suured sõbrad, seda olen märganud ammugi. Kui ema kingitud raamatus “Ruokatorstain joulu” neist kahest koosnevat torti nägin, teadsin, et tehtud see saab. Raamatu kohta selgituseks, et Ruokatorstai on Helsinkin Sanomate iganädalase sisuka ja mõnusate retseptidega toidukülje nimi, mis on ilmunud juba 40 aastat! Imetlusväärne järjekindlus. Läbi aastate parimatest jõuluretseptidest ongi kokku pandud “Ruokatorstain joulu” raamat.
Algretseptist pole nüüd küll mu tordis peale šokolaadikreemi suurt miskit järel. Et mul oli Kalevi käest testimiseks saadud ports Vilma ja Odense tooteid, tegingi tordi paljuski neid kasutades. Ja sai ta tõeliselt maitsev. Maitse on tugev, kakaoselt-šokolaadiselt mõrkjas. Ja mustsõstar pole ju ka just mahedamaitseliste killast. Aga just nende kahe tugeva maitse pärast mulle see tort meeldiski. Maitset peab olema, muidu on tort ju lihtsalt üks kuhi magusat tainast vaheldumisi magusa kreemiga. Nii nagu need poetordid, kõik ühesugused. Mu vend, kes on pidanud perekondlikel sünnipäevadel kõikvõimalikke minuküpsetatud magusaid tordikesi ja koogikesi testima, sõi igaljuhul kolm tükki järjest ja arvas, et ikka hullult hea kook on seekord välja kukkunud.
Tordipõhjaks:
1 pakk Vilma Erika tordipulbrit
Immutamiseks:
u 1 dl espressot
Šokolaadikreem:
200 g Odense 70%-list küpsetusšokolaadi
1 dl 35%-st koort
2 dl hapukoort
0,5 dl suhkrut
Kate:
1-1,5 dl mustsõstra toormoosi*
100 g maitsestamata toorjuustu
1 dl 35%-st koort
0,5 dl suhkrut
2 sl Crème de cassis’i või muud mustsõstralikööri
2 želatiinilehte
Kaunistamiseks:
100 g Odense tumeda glasuuri nööpe
Taarapõllu talu mustsõstra krõpsusid
Kõigepealt küpseta tordipõhi vastavalt Erika juhendile: lisa pulbrile 200 ml vett, sega ühtlaseks ning küpseta 180-200 kraadi juures 30-40 min. Kasutasin 20 cm lahtikäivat koogivormi.
Lase põhjal jahtuda ja lõika siis pooleks.
Kreemi jaoks tükelda šokolaad kaussi võimalikult väikesteks palakesteks. Kuumuta koor keemiseni (ära keeda!) ja vala šokolaadile. Sega spaatli või lusikaga kuni šokolaad on täiesti sulanud ja segu ühtlane.
Lisa suhkur hapukoorele ja vispelda või vahusta mikseriga, kuni suhkur sulanud ja hapukoor kohevam. Lisa šokolaadisegule ja kreem ongi valmis.
Nirista alumisele koogipõhjale immutamiseks kohvi. Määri peale pool šokolaadikreemist. Aseta peale teine põhi, immuta jälle kohviga ja määri peale ülejäänud kreem.
Mustsõstrakatte jaoks sega omavahel mustsõstra toormoos ja toorjuust. Vahusta koor suhkruga. Leota želatiinilehti u 10 min. külmas vees. Kuumuta mustsõstraliköör. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivemaks ja lahusta kuumas likööris. Vala želatiinisegu, samal ajal mustsõstra-toorjuustusegu pidevalt segades, selle hulka. Kõige lõpuks lisa õrnalt segades vahukoor. Vala kate tordile ja tõsta see vähemalt neljaks külmkappi.
Enne serveerimist eemalda tort ettevaatlikult vormist. Vajadusel aita äärtest õhukese noaga kaasa.
Kaunistamiseks sulata kuumas vees tumeda šokolaadi nööbid. Seda on mugav teha nende oma taassuletava pakendiga, võta lihtsalt enne u pool kogusest välja, sest kõike ei lähe tarvis. Lõika pakendi serva väike auguke ja kaunista tort selle kaudu sulašokolaadi välja pigistades. Raputa peale veel sõrmede vahel katki pudistatud mustsõstrakrõpsu puru. See viimane on tõeliselt mõnus hapukas lisand.
Tort oli üks meie pere talvise sünnipäevadeparaadi tortidest, see foto ongi tehtud pimedal varahommikul veel enne sünnipäevalaste ärkamist:
Kui Erika pulbrit pole, saab koogipõhja nii:
4 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl nisujahu
1 dl kartulitärklist
1 dl mõru kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
Vahusta munad suhkruga heledaks ja kohevaks vahuks. Midagi kohevam vaht, seda parem. Sega omavahel kõik kuivad ained. Lisa need munavahule ja sega tainas õrnalt spaatli või lusikaga alt üles tõstes ühtlaseks. Liigne segamine viib tainast õhu ja välja tordipõhi ei kerki hästi. Küpseta 20 cm lahtikäivas vormis, 190 kraadises ahjus umbes 15 minutit. Kui sissetorgatud puutikk tuleb koogist puhtana välja, on põhi küps. Lase hetk vormis jahtuda, siis eemalda vormist ja jahuta restil.
*Kes mustsõstra toormoosi suvel sügavkülma ei varunud, saab selle nüüdki keset talve teha väga lihtsalt, kasutades külmutatud mustsõstraid (poes täitsa müügil), suhkrut ja saumikserit.
Oi kui kaunis. Maherdune see koogipulber on? Seda siin kandis pole, missugune maitse/taigen, millega seda asendada voiks?
Kusjuures, Puhvis Kukk, ma mõtlesin korra kirjutamise ajal ise ka, et siin ju loevad teiste hulgas ka inimesed, kes ei ela Eestis. Aga hea, et sa niimoodi otse küsisid, lisasin kakaopõhja retsepti sinna lõppu.
Vaga armas, proovime jargi. Ja nendest mustsostra kropsudest polnud mitte kuulnudki. Aga vaga huvitav produkt, eriti metsmaasika oma.
Sa ajad mulle jälle küpsetamiseisu peale:)
Mustsõstar koos šokolaadiga ülihea, proovin kindlasti!
See on üks paremaid šokolaaditorte, eriti šokohoolikutele nagu mu kaasa (ja toidu suhtes on ta väga kriitiline). See oli tema hinnangul jumalik ja nii ilusa välimusega, et sööma hakkamise asemel kukkus seda algul hoopis fotokaga pildistama 😀 😀 Aitäh super retsepti eest!
Evelyn
Evelyn, tänud heade sõnade eest! Huvitav oleks teada, kas tegid praeguste värskete mustsõstardega?Ja mehele ka tervitused!:)
Jah, koogi jaoks kasutasin viimati oma vanematekodust korjatud suuri ja magusaid sõstraid. Aga esimese katsetuse jaoks läksid käiku sügavkülmavarud.
Väga hea maitsekombinatsioon (mitte liiga magus ja mitte liiga tumedašokolaadine) ja välimuselt üliilus. Just 20 cm vormiga tuleb ilus kõrge tort ja kihtide paksused on ühesugused. Ainuke asi on see, et endatehtud põhja retseptis on küpsetusaeg vale. Mina küpsetasin seda 15 minutit, nagu öeldud on (arvates, et ju on selline aeg sellest, et ainuke vedelik retseptis on muna), aga selline põhju vajus mul mõni aeg pärast ahjust väljavõtmist lohku. (Eks olin ise ka natuke loll, et tikuga ei katsunud.) Selle peale ei osanud ma muud teha kui ahi uuesti käima ja küpsetasin veel 15 minutit. Lohk tõusis küll natuke kõrgemaks, aga jäi ikkagi tekstuurilt ja värvilt teistsugune kui välimine osa, mis oli tõesti väga hea. Nii et äkki saaks selle koha retseptis ära parandada. Lisaks oli mul kodus juhtumisi ainult üks želatiinileht järel, aga ka selle kogusega jäi mustasõstrakiht selline, et ei vajunud laiali. Kui ma midagi muudaksin, siis immutuseks kasutaksin kaks korda rohkem espressot. Igal juhul teen seda torti kindlasti veel, olles siis juba targem 🙂