Sitsiillased tunnevad tohutut uhkust oma granitade üle ja õigustatult, sest kohapeal päikeseküpseks kasvanud sidrunid, apelsinid, maasikad, melonid ja arbuusid on vaieldamatult parim tooraine. Ja ehkki nad ise on täiesti veendunud, et teraline mahlajää on nende geniaalne leiutis, see siiski vist päris paika ei pea. Igaljuhul tsiteerib netilehekülg “Gourmet Sleuth” Alan Davidsoni raamatut “The Oxford Companion to Food”, mis väidab, et dokumenteerimata andmetel tutvustas itaallastele mahlajääd Marco Polo, kes tõi idee 13-l sajandil Hiinast Veneetsiasse. Ja pole üldse kindel, kas Euroopas hakati mahlajääd valmistama kõigepealt Hispaanias või Itaalias. Ega see nüüd teab mis oluline polegi, kuidas granita ajalooga lood täpselt on.
Oluline on hoopis see, et ka meil on kõik olemas selleks, et valmistada seda jäist ja jahutavat desserti: vesi, suhkur, mahl, sügavkülmik ja mis põhiline, kuum ja päikesepaisteline ilm! Nagu sorbett, tehakse ka granita piima-koore-munadeta, vaid veest, suhkrust ja maitseandjast (puuvilja- või marjamahl, kohvi, mandlid, münt jne).
Jäätise kreemjat ega sorbeti siledat tekstuuri granita juures vaja pole. Põhimõtteliselt on tegu lihtsalt jäätatud mahlaga, mis on kahvliga tükiliseks segatud.
Valmistamine on lihtsamast lihtsam. Kõige olulisem töövahend on kahvel!
Oluline on hoopis see, et ka meil on kõik olemas selleks, et valmistada seda jäist ja jahutavat desserti: vesi, suhkur, mahl, sügavkülmik ja mis põhiline, kuum ja päikesepaisteline ilm! Nagu sorbett, tehakse ka granita piima-koore-munadeta, vaid veest, suhkrust ja maitseandjast (puuvilja- või marjamahl, kohvi, mandlid, münt jne).
Jäätise kreemjat ega sorbeti siledat tekstuuri granita juures vaja pole. Põhimõtteliselt on tegu lihtsalt jäätatud mahlaga, mis on kahvliga tükiliseks segatud.
Valmistamine on lihtsamast lihtsam. Kõige olulisem töövahend on kahvel!
Jahutav arbuusigranita:
650 g arbuusikuubikuid, seemned välja võetud (umbes liitrijagu, kasutasin suurest arbuusist veerandit)
1, 5 dl vett
2,5 dl suhkrut
2 laimi mahl
Kõigepealt valmista siirup. Lase vesi keema, tõsta tulelt ja lisa suhkur. Sega, kuni suhkur on täiesti lahustunud ja siirup selge. Jahuta.
Püreesta arbuusitükid blenderis ühtlaseks tükkideta siledaks püreeks.
Pigista laimidest välja mahl.
Sega omavahel siirup, arbuusipüree ja laimimahl.
Vala segu külmakindlasse karpi ja pane see sügavkülma.
Kolme tunni pärast sega peaaegu läbikülmunud granita kahvliga hoolsalt teraliseks. Kraabi ka karbi servadest kõige rohkem külmunud osa lahti ja sega seegi ülejäänuga ühtlaseks.
Nüüd võib kasvõi kohe süüa, sest granita võibki vabalt olla poolkülmunud.
Aga kui on vaja kapis edas hoida hoida või ei jõua kohe kõike ära süüa, lase sügavkülmas lõplikult külmuda. Enne söömist tuleks pool tundi enne külmast välja võtta, natuke pehmemaks lasta sulada ja siis jälle kahvliga kohevaks ja teraliseks kloppida.
No see arbuusigranita tundub nüüd nagu maailma värskendavam asi, mida kuuma suvepäevaga süüa. Ja kui lihtne tegelikult. Braavo!
Marco Polo sai minu mäletamist mööda Hiinas keisri juures mägedest toodud puhast lund mis oli mahlaga üle valatud ja puuviljadega kaunistatud. Et siis algupära peaks tõesti Hiina olema.