…ehk bouchons au thon (tuunikalakorgid), nagu neid nimetab Molly Wizenberg, kultusliku USA toidublogi Orangette perenaine ja suurepärase raamatu “A Homemade Life: Stories and Recipes from My Kitchen Table” autor. Molly kirjeldab värvikalt oma omletikeste päritolu juba 6 aastat tagasi tehtud postituses. Olles vahetusüliõpilasena Prantsusmaal, elas ta peres, kelle maman tegeles silikoonist köögitarvete testimise ja müügiga, selline Tupperware vidinate müügi laadne tegevus. Igal nädalal tuli neil vähemalt kord veeta “Flexipan-dinner“, et maitsta pereema silikoontarvetes küpsetatud roogi. Molly lemmikuteks said needsamad tuunikala omletikesed, mis on tegelikult nagu väikesed põhjata quiche’d.
Olen neid nüüd mõned korrad küpsetanud, tuleb tunnistada, et tõepoolest, väga maitsvad on! Kõik koostisained saab kokku segada ühes kausis ja ilma suuremat vaeva nägemata. Meile meeldib neid süüa lihtsalt värske salatiga, nagu quiche’i. Retsepti eestindamise vaeva on ära näinud juba Pille, sellised asjad nagu crème fraîche ja gruyère juustu asendamine hapukoore ja tavalise Eesti juustuga on igati õigustatud, seega retsept nami-namist (on ka “Nami-Nami kokaraamatus”):
1 kvaliteetne tuunikalakonserv (tükid vees, 185 g)
3 sl kontsentreeritud tomatipastat
5 sl hapukoort
3 suurt muna
200 g riivitud juustu(nt Eesti juust)
2 kuni 4 sl hakitud siledalehelist peterselli
1 väike hakitud sibul
soola
purustatud musta pipart
Nõruta tuunikalakonserv hoolega.
Suru kausi põhjas kahvliga katki.
Lisa samasse kõik ülejäänud ained, sega ühtlaseks (kas ei kõla see mitte ahvatlevalt tavapärase mikseri, sauseguri ja heal juhul kolme kausi määrimise kõrval:)).
Jaota segu hoolikalt võitatud metallist muffinivormidesse või silikoonvormidesse ning küpseta 165-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni omletid on pealt kuldsed ja läbi küpsenud.
Küpsetan neid tavalises metallist muffinipannis, õnnestuvad ilusti ja tulevad peale mõneminutist jahtumist vormidest vaevata välja.
Hommikust ja head aastapäeva!
Tahan neid omletikesi tegema hakata, aga huvitav, mitu sellest kogusest tuleb? Mul on 12-auguline muffinivorm.
Kadri, 10-12 tuleb, oleneb kui täis vormid paned
Jah, kenasti 12 tuli. Mulle ja abikaasale väga maitsesid, aga lapsed…nende suhtes olen käega löönud, neile ei maitse mitte miski.
Oh jahh, lapsed ja nende maitsed…
Tore, et teile maitses 🙂
Ilusat pidupäeva!
Mu tütretirtsule meeldivad need õnneks ja mees sööb ka mõnuga. Hea kraam 🙂
Tõeliselt hõrgutavad suupisted, sibula asendasin küüslauguga. Plaaditäis kaob imekiiresti ja meie küla lastele maitsevad!
Riina
Riina, tundub, et need teie küla lapsed pole mingid õiged lapsed, kui neile tuunikalaomletikesed maitsevad.
Ei-ei, tegelikult ikka väga tore, et proovisid ja meeldis!
Olen teinud neid kaks korda nii muffinipaberitega kui ka ainult metallvormiga. No ei tule välja. Külgedelt pole omletid sellised nagu pealt. Natukene nagu tekiks see koorik külgedele aga jääb vormi või paberi külge kinni. Paberivormist ei saanud neid üldse lahti, metallkorvist sain kui olin hambaorgiga küljed läbi käinud aga ka siis oli see kuldsem osa vormi küljes. Vormid isegi määrisin kergelt õliga kokku. Nii head on omletikesed muidu aga no ei tule välja 😀
Hmm. Lempsud, ma kohe ei teagi, mis siis valesti on. Ilma muffinipaberita soovitan kindlasti teha. Vormid tuleb kindlasti kohe õlitada, aga nagu sa ütled, tegid seda ka… Natuke jahtuda lasid vormis?
lasin jahtuda. Eks proovin ikka veel neid teha ja määrin natukene rohkem vorme. Siis mõtlen edasi.
Need omletikesed on ka minu tutvusringkonnas suureks hitiks – mahlased ja maitsvad snäkid. Ainuke probleem on nende vormist välja saamine. Olen kasutanud pabervorme, aga kättesaamiseks tuleb vaeva näha ja eks välimus ka kannatab :(. Aga maitse on see-eest hea.
Imemaitsvad tulid, kadusid laualt rekordkiirusel. Sai kasutatud silikoonvormi ja ei mingeid määrdeid ning kinni ei jäänud kuskilt. Lisatud sai veidike chillikastet, kuna sõpruskonnale meeldib vürtsikas toit…andis päris hää maitsevarjundi. Järgmisteks üritusteks aga juba tellimused sees…
Thank you for this information.