• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Kanasüdamed aprikooside ja konjakiga koorekastmes

jaanuar 13, 2011 by Mari-Liis Ilover 15 kommentaari

kanasüdamed aprikoosidega/chicken heart stew with apricots

Kohtasin ühel raamatuesitlusel Anu, kes teatas, et näed just eile mõtlesin sinu peale, kui kanasüdameid tegin. Hetkeks tundsin end nagu kanasüdame-Mari-Liis. Tegelikult on see ju tore, kui mingile toidule mõeldes või seda tehes tekib kellegagi seos. See justkui annab toidule mingi personaalse lisaväärtuse. No ma ei tea, kas nüüd just kanasüdamete küpsetamine peaks mõtted minule viima, ma teen ju läätsesuppi ja pohlavahtu ja kohvibeseesid kaaa! Kaa-kaa-kaa!
Tegelikult jah, sai ju suve alul jagatud rõõmustavalt populaarseks saanud vardas grillitud kanasüdamete retsepti, millele mõtlemine paneb praegugi suu vett jooksma. Retsept ilmus ka Postimehe Grillieris, kus ta sai palju toredaid kommentaare nagu näiteks “Kuidas te selliseid asju süüa suudate”, “Öäk” ja “Fuih”. Kahjuks ei ole vanemaid kui 3 kuud kommentaare enam loo juures näha, see oli päris naljakas. Ja kui Google’ isse sisestada “kanasüdamed”, on enamus vastuseid endiselt südantsoojendavas stiilis “Millega premeerida koera hea käitumise puhul” või “Mida armastavad tuhkrud”.
Et praegu on grillimine teatud klimaatiliste asjaolude tõttu raskendatud, aga kanasüdamete kergelt krõmpsu ja vetruvat tekstuuri ning imehead maitset ikkagi tunda ju tahaks, saab kanasüdametest keeta väga maitsva hautise.

Nii et kanasüdame-Mari-Liis  tegutseb jälle:)

Tarvis läheb:

400 g kanasüdameid
1 sl rapsiõli
1 sl võid
2 suitsupeekoni viilu
1 sibul
5 küüslauguküünt
10 kuivatatud aprikoosi
2 sl konjakit
1 triiki sl nisujahu
200 ml koort (10% või 35%)
200-300 ml vett või kanapuljongit
soola, pipart
siledalehelist peterselli

Kõige tõenäolisem, et kanasüdamed laekuvad koju Talleggi pakendis, nimeks “Külmutatud Delikatess broilerisüda”. Sulata südamed. Puhasta. Puhastamise käigus tuleb eemaldada valged torukesed lihtsalt noaga küljest ära lõigates. Kui torukeste kõrval peaks olema hüübinud verd (tume tombuke), eemalda ka see noaga kraapides või sõrmega lükates. Kui soovid, eemalda ka osa rasva. Veidi võib jääda, see sulab hautades kastmesse. Kui ikka üldse rasva ei taha, poleeri südamed sellest puhtaks. Loputa südamed kiiresti jooksva külma vee all. Hullu pole puhastamises midagi, kogu jutt torukestest ja tombukestest ja rasvast tundub peletavamana kui puhastamisprotseduur tegelikult on. Kes on korra teinud, teab.
Puhastatud:

kanasüdamed/chicken hearts

Haki peekon, sibul ja küüslauk. Lõika aprikoosid ribadeks.
Kuumuta pannil õli ja või, hauta selles madalal kuumusel peekonit, sibulat ja küüslauku senikaua, kuni viimased on klaasjad. Tõsta kõrvale.
Tõsta panni kuumust. Pane pannile terved või poolekslõigatud kanasüdamed, maitsesta soola-pipraga, pruunista.
Lisa juurde peekon-sibul-küüslauk ja aprikoosid. Vala peale konjak, kuumuta paar minutit.
Raputa peale jahu, sega läbi.
Tõsta kõik pannilolev potti.
Vala peale koor ja puljong või vesi.
Hauta pool tundi. Maitse ja kui tarvis, lisa soola-pipart.
Serveerimisel raputa peale rohkelt hakitud siledalehelist peterselli.
Söö näiteks kartulipudru, riisi või lihtsalt hea saiaga.

Et kõik aus oleks, tuleb lisada, et minu lapsed kanasüdameid ei söö, põhjendades seda oma peakestes ilmselt enam-vähem sarnaste kommentaaridega nagu tegid netikommentaatorid Postimehes grillitud kanasüdamete retsepti juures. Et ma aga toidu kohta ei luba kunagi niimoodi rääkida, väljendatakse oma arvamust viisakamalt lihtsalt söögist keeldudes. Et nad päris nälga ei jääks, teen ahjus poole tunniga (sama kaua kui südamehautis) valmiva sellise asjanduse:

röstitud kanakoivad peekoni ja ahjukartulitega/roasted chicken with bacon and potatoes

Pilt on väike ja retsepti pole, peekonit koibade ümber mässida ja kartuleid tükeldada oskab vast igaüks. See sai nüüd lisatud lihtsalt ideena neile, kellel tuleb samuti kanasüdamete kõrvale alternatiivne õhtusöök valmistada.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Liha ja linnuliha, Retseptid Tagged With: kana, liha

Previous Post: « Seenepirukas arhiivist
Next Post: Purukook »

Reader Interactions

Comments

  1. köögivõlur

    jaanuar 13, 2011 at 10:17 e.l.

    Näib väga ahvatlev roog! Kuigi pean tõdema, et tahtsin sinu grilliretsepti ka proovida, aga siiani on see vaid plaaniks jäänud. Eks tuleb jälle suvi ja siis on uus võimalus 🙂 See laste jutt tundub nii tuttav- ka meil juhtub, et lapsele tuleb mõnigi kord alternatiivne roog valmistada.

    Vasta
  2. Piret

    jaanuar 13, 2011 at 11:11 e.l.

    Kanasüdame Mari-Liis:D
    See konjak ja koor seal südamete ümber pani mul suu juba lugedes vett jooksma.

    Vasta
  3. acerolakuts

    jaanuar 13, 2011 at 2:41 p.l.

    tore jutt ja retsept isutab tegema!
    just-just, Sulle mõtlengi iga kord, kui kanasüdameid teen, et vähemalt keegigi saab aru ja mõistab mu kanasüdamete ja üleüldse rupski-obsessiooni, et need on lihtsalt niivõrd head! 🙂 (võibolla me oleme eelmises elus tuhkrud olnud? 😀 )

    Vasta
  4. Merit

    jaanuar 13, 2011 at 2:42 p.l.

    Pealkirja tagurpidi lugedes- yum! Aga kanasüda ise on tõeliselt hirmutav:| Kunagi nägin toidulaual kanapugusid ja pole sellest siiani üle saanud:)

    Vasta
  5. Mari-Liis

    jaanuar 13, 2011 at 3:08 p.l.

    Merit, aeg parandab kõik haavad:)
    Mida rohkem ise toidu sisse lähed, näed seda lõpuni, tirid ta paljaks kaunistavatest ürdilehekestest, lisanditest, valmistamismeetoditest, võtad toorainet sellisena kui ta on (antud juhul siis tükk kanaliha,mis on teinud tubli tööd, liikunud palju ja kasvanud tugevaks väikeseks lihaseks, mille struktuur on maitstes mõnusalt tihe ja peaaegu nagu punane liha), kaovad tasapisi varem piiranud tabud ja hirmud. Sest lihtsalt soov MAITSTA seda, mis sellestsamast toorainest sündis ja KOGEDA midagi uut ja maitsvat on nii suur. Foodie'de raske, aga naudingurohke saatus:)
    Nüüd läksin vähe hoogu.

    Vasta
  6. Anu

    jaanuar 13, 2011 at 4:28 p.l.

    kanapugud on ausalt öeldes veel paremad, kui kanasüda.

    Vasta
  7. Tuuli

    jaanuar 13, 2011 at 6:15 p.l.

    Ai kui ahvatlev! Kanasüdame Mari-Liis hiilgab jälle suurepäraste ideedega.
    Mina, tuleb tunnistada, olen ka paras südamepede. Lapsest saati armastan seda tihedat taist lihast. Kirg algas lapsepõlve vastasmaja kulinaariapoest, kus müüdi keedetud veisesüdant. JA selle viil mustale leivale, veidi jämedalt jahvatatud soola ja pipart peale, kurgiviil ja tillioks viimistlemiseks. Siiani läheb meel härdaks ja maitsemeel ärevaks, kui sellele mõtlen.
    Selliste konjakis ja koores hautatud südamete kõrval on muidugi eelnev kirjeldus armetu vari, aga südame mõnusast olemusest ei ole siiani üle saanud.
    Südamlike inimeste viga vist :)))

    Vasta
  8. Aet

    jaanuar 13, 2011 at 6:26 p.l.

    Nii naljakas tekst, kanasüdame-Mari-Liis 🙂 Neid mõnusaid kommentaare lugesin ka kunagi Postimehe loo juures ja juba siis sai naerda.
    Aga äkki peaksid Solarise kohvikus ka inimesi kanasüdametega üllatama (lisad 1 tl suhkrut ja siis retsept juba kvalifitseerub :)).

    Vasta
  9. Liina

    jaanuar 14, 2011 at 6:41 e.l.

    Jaa, need kommentaarid olid tõsiselt naljakad! Aga minu jaoks oled sa kinnistunud pigem rokkiva räime Mari-Liisina 😛
    Tuuli, meil on juba mõnd aega Märjamaa letis lihaveise südant. See näeb ikka hullult isuäratav välja, selline tihke ja punane!

    Vasta
  10. Liina

    jaanuar 15, 2011 at 8:48 e.l.

    Sellepärast ongi Sinu blogi lugemine sõltuvusttekitav, et need ausad lood ja ilusad pildid siin retseptide juures kutsuvad uuesti ja uuesti lugema ja järele katsetama 🙂
    Isegi pärast toekat nädalavahetuse hommikusööki hakkab suu koores-konjakis kanasüdamete ja kartulipudru järele vett jooksma.

    Vasta
  11. K.

    jaanuar 15, 2011 at 11:12 e.l.

    Kanasüdamed lähevad kahtlemata tegemisele, läksid juba grillihooajal. Grillvardaga seltskonnas ringi käies oli samamoodi kaks reaktsiooni: "Uu! Mõnus!" ja "Mine selle jõleda asjaga kohe kaugemale."

    Kas Sul on ehk soovitusi seasüdametele?

    Vasta
  12. Mari-Liis

    jaanuar 15, 2011 at 12:28 p.l.

    Aet, hea mõte. Siis on kindel, et jään sinna viimasena üksinda nukrutsema:)
    Liina ja Tuuli, lisaks veisesüdametele on Märjamaa letis ka ilusaid talle omasid (mis küll üleeile leidsid kõik tee minu turukotti:P)
    K., pole ise küll seasüdant kunagi teinud. Aga arvan, et tükeldatult koos köögiviljade vms hautamine, viilutatult praadimine või grillimine (enne kergelt marineeritult) on head variandid.
    Teisele Liinale tänud heade sõnade eest blogi aadressil, ta on väga rõõmus!:)

    Vasta
  13. Tuuli

    jaanuar 15, 2011 at 10:21 p.l.

    Wow, Sadamaturu Liina! Et ma allest nüüd seda viidet veisesüdamele juhtusin lugema /jääb ärevalt ootama öötundide möödumist, et hommikul turult veisesüda ära tuua ja siis lapsepõlveradadele uitama minna/.
    Tallesüda kõlab ka ebanormaalselt hästi!

    Vasta
  14. Raili-Raine

    jaanuar 1, 2022 at 10:26 e.l.

    Vaatasin saadet kus Anu Raud seletas riigiametile kidas ta ei saa tapetud lammast utiliseerimispunktis maha kanda kuna KÕIK osad kasutatakse ju ära. Ja seepeale nähes poes südameid mõtlesin et peab olema ikka ka natuke säästlikuma mõttega ja tulebki kõik ära tarbida mida pakutakse ja ostsin karbi südameid. Siis oli muidugi vaja leida retsept ja jäin tulemusega väga rahule. Aga mis lastesse puutub siis selliseid roogi poe tark koos kokata vai valmisprodukt lauale panna …. kui juba paar suutäit söödud võib ehk saladusekatet kergitada.

    Nii on meil kunagi nii mõnigi ebasobiv toit leidnud heakskiit enne kui aru saadud millega tegu.

    Vasta
  15. Mari-Liis Ilover

    jaanuar 8, 2022 at 6:16 e.l.

    Tere, Raili-Raine! Jaa, olen täitsa sama meelt, et kui loom või lind on meie toidulaua pärast oma lõpu leidnud, on aus ja eetiline ära süüa temast kõik. Mitte ainult filee, nagu pahatihti kipub olema. Ja tõepoolest, on toite, mille puhul ei ole vast kõige õigem lastele ja teistele ettevaatlikele sööjatele kohe teada anda, millega tegu 😀 Enamasti siiski kõik rupskiroad on tegelikult ju väga maitsvad!

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Pastavorm singi ja brokoliga

Kaks heeringahõrgutist: parimate pidude HEERINGASALAT heeringamarjaga ja HEERINGATARTAR tatrapliinidega

Seemne-näkileivad

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Kaneelikuklid

11.aprill

Pähkipõhjal mustikatarretise kook

Soome lameleivad kartuliga ehk lihtsalt kartuli-rieskad

Sidrunimakroonid

Pisikesed porgandid küüslaugu-petersellivõiga ja wasabikaste

Jälgi mind Instagramis

Instagram

☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!
Midagi head, kiiret ja kerget (igas mõttes 😊) : KLAASNUUDLISALAT TŠILLI-KÜÜSLAUGUKREVETTIDEGA
Head sõbrapäeva! Rõõmustame oma lähedasi ja armsaid täna erilise hoolega, ilma nendeta poleks elu ju kaugeltki nii tore ❣️Piltidel on südamlikud röstsaiad, laimirisoto krevettidega ja šokolaadikook maasikatega - kõik kui loodud sõbrapäeva! Retseptilingid panen stoorisse.
Kanahautis ubade ja orzo-pastaga! Sain eelmisel nädalal stoorides jagatud “leiutise” blogisse nüüd kirja. See on tõeline “kapihautis” sest strateegiliste varude kapist läksid kasutusse nii tomatikonserv, oakonserv kui pasta. Juustukatte lisasin n-ö töö käigus, sest leidsin paja podisemise ajal külmkapist veel juustujuppe, mis lausa nõudsid kiiret toiduks vormistamist. Tõeline 3in1: ✔️pastaroog, ✔️hautis ja ✔️ahjuvorm 😀Argipäeva õhtuks väga mõnus toit. Aega kulub kokku 1,5 tundi, aga suurema osa sellest podiseb ta pliidil omaette. Link blogisse viib biost.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja