• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • Söögikohad
    • Söögikohtade soovitused
  • Videoretseptid
  • Info

Kanasüdamed aprikooside ja konjakiga koorekastmes

jaanuar 13, 2011 by Mari-Liis Ilover 15 kommentaari

kanasüdamed aprikoosidega/chicken heart stew with apricots

Kohtasin ühel raamatuesitlusel Anu, kes teatas, et näed just eile mõtlesin sinu peale, kui kanasüdameid tegin. Hetkeks tundsin end nagu kanasüdame-Mari-Liis. Tegelikult on see ju tore, kui mingile toidule mõeldes või seda tehes tekib kellegagi seos. See justkui annab toidule mingi personaalse lisaväärtuse. No ma ei tea, kas nüüd just kanasüdamete küpsetamine peaks mõtted minule viima, ma teen ju läätsesuppi ja pohlavahtu ja kohvibeseesid kaaa! Kaa-kaa-kaa!
Tegelikult jah, sai ju suve alul jagatud rõõmustavalt populaarseks saanud vardas grillitud kanasüdamete retsepti, millele mõtlemine paneb praegugi suu vett jooksma. Retsept ilmus ka Postimehe Grillieris, kus ta sai palju toredaid kommentaare nagu näiteks “Kuidas te selliseid asju süüa suudate”, “Öäk” ja “Fuih”. Kahjuks ei ole vanemaid kui 3 kuud kommentaare enam loo juures näha, see oli päris naljakas. Ja kui Google’ isse sisestada “kanasüdamed”, on enamus vastuseid endiselt südantsoojendavas stiilis “Millega premeerida koera hea käitumise puhul” või “Mida armastavad tuhkrud”.
Et praegu on grillimine teatud klimaatiliste asjaolude tõttu raskendatud, aga kanasüdamete kergelt krõmpsu ja vetruvat tekstuuri ning imehead maitset ikkagi tunda ju tahaks, saab kanasüdametest keeta väga maitsva hautise.

Nii et kanasüdame-Mari-Liis  tegutseb jälle:)

Tarvis läheb:

400 g kanasüdameid
1 sl rapsiõli
1 sl võid
2 suitsupeekoni viilu
1 sibul
5 küüslauguküünt
10 kuivatatud aprikoosi
2 sl konjakit
1 triiki sl nisujahu
200 ml koort (10% või 35%)
200-300 ml vett või kanapuljongit
soola, pipart
siledalehelist peterselli

Kõige tõenäolisem, et kanasüdamed laekuvad koju Talleggi pakendis, nimeks “Külmutatud Delikatess broilerisüda”. Sulata südamed. Puhasta. Puhastamise käigus tuleb eemaldada valged torukesed lihtsalt noaga küljest ära lõigates. Kui torukeste kõrval peaks olema hüübinud verd (tume tombuke), eemalda ka see noaga kraapides või sõrmega lükates. Kui soovid, eemalda ka osa rasva. Veidi võib jääda, see sulab hautades kastmesse. Kui ikka üldse rasva ei taha, poleeri südamed sellest puhtaks. Loputa südamed kiiresti jooksva külma vee all. Hullu pole puhastamises midagi, kogu jutt torukestest ja tombukestest ja rasvast tundub peletavamana kui puhastamisprotseduur tegelikult on. Kes on korra teinud, teab.
Puhastatud:

kanasüdamed/chicken hearts

Haki peekon, sibul ja küüslauk. Lõika aprikoosid ribadeks.
Kuumuta pannil õli ja või, hauta selles madalal kuumusel peekonit, sibulat ja küüslauku senikaua, kuni viimased on klaasjad. Tõsta kõrvale.
Tõsta panni kuumust. Pane pannile terved või poolekslõigatud kanasüdamed, maitsesta soola-pipraga, pruunista.
Lisa juurde peekon-sibul-küüslauk ja aprikoosid. Vala peale konjak, kuumuta paar minutit.
Raputa peale jahu, sega läbi.
Tõsta kõik pannilolev potti.
Vala peale koor ja puljong või vesi.
Hauta pool tundi. Maitse ja kui tarvis, lisa soola-pipart.
Serveerimisel raputa peale rohkelt hakitud siledalehelist peterselli.
Söö näiteks kartulipudru, riisi või lihtsalt hea saiaga.

Et kõik aus oleks, tuleb lisada, et minu lapsed kanasüdameid ei söö, põhjendades seda oma peakestes ilmselt enam-vähem sarnaste kommentaaridega nagu tegid netikommentaatorid Postimehes grillitud kanasüdamete retsepti juures. Et ma aga toidu kohta ei luba kunagi niimoodi rääkida, väljendatakse oma arvamust viisakamalt lihtsalt söögist keeldudes. Et nad päris nälga ei jääks, teen ahjus poole tunniga (sama kaua kui südamehautis) valmiva sellise asjanduse:

röstitud kanakoivad peekoni ja ahjukartulitega/roasted chicken with bacon and potatoes

Pilt on väike ja retsepti pole, peekonit koibade ümber mässida ja kartuleid tükeldada oskab vast igaüks. See sai nüüd lisatud lihtsalt ideena neile, kellel tuleb samuti kanasüdamete kõrvale alternatiivne õhtusöök valmistada.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Liha ja linnuliha, Retseptid Tagged With: kana, liha

Previous Post: « Seenepirukas arhiivist
Next Post: Purukook »

Reader Interactions

Comments

  1. köögivõlur

    jaanuar 13, 2011 at 10:17 e.l.

    Näib väga ahvatlev roog! Kuigi pean tõdema, et tahtsin sinu grilliretsepti ka proovida, aga siiani on see vaid plaaniks jäänud. Eks tuleb jälle suvi ja siis on uus võimalus 🙂 See laste jutt tundub nii tuttav- ka meil juhtub, et lapsele tuleb mõnigi kord alternatiivne roog valmistada.

    Vasta
  2. Piret

    jaanuar 13, 2011 at 11:11 e.l.

    Kanasüdame Mari-Liis:D
    See konjak ja koor seal südamete ümber pani mul suu juba lugedes vett jooksma.

    Vasta
  3. acerolakuts

    jaanuar 13, 2011 at 2:41 p.l.

    tore jutt ja retsept isutab tegema!
    just-just, Sulle mõtlengi iga kord, kui kanasüdameid teen, et vähemalt keegigi saab aru ja mõistab mu kanasüdamete ja üleüldse rupski-obsessiooni, et need on lihtsalt niivõrd head! 🙂 (võibolla me oleme eelmises elus tuhkrud olnud? 😀 )

    Vasta
  4. Merit

    jaanuar 13, 2011 at 2:42 p.l.

    Pealkirja tagurpidi lugedes- yum! Aga kanasüda ise on tõeliselt hirmutav:| Kunagi nägin toidulaual kanapugusid ja pole sellest siiani üle saanud:)

    Vasta
  5. Mari-Liis

    jaanuar 13, 2011 at 3:08 p.l.

    Merit, aeg parandab kõik haavad:)
    Mida rohkem ise toidu sisse lähed, näed seda lõpuni, tirid ta paljaks kaunistavatest ürdilehekestest, lisanditest, valmistamismeetoditest, võtad toorainet sellisena kui ta on (antud juhul siis tükk kanaliha,mis on teinud tubli tööd, liikunud palju ja kasvanud tugevaks väikeseks lihaseks, mille struktuur on maitstes mõnusalt tihe ja peaaegu nagu punane liha), kaovad tasapisi varem piiranud tabud ja hirmud. Sest lihtsalt soov MAITSTA seda, mis sellestsamast toorainest sündis ja KOGEDA midagi uut ja maitsvat on nii suur. Foodie'de raske, aga naudingurohke saatus:)
    Nüüd läksin vähe hoogu.

    Vasta
  6. Anu

    jaanuar 13, 2011 at 4:28 p.l.

    kanapugud on ausalt öeldes veel paremad, kui kanasüda.

    Vasta
  7. Tuuli

    jaanuar 13, 2011 at 6:15 p.l.

    Ai kui ahvatlev! Kanasüdame Mari-Liis hiilgab jälle suurepäraste ideedega.
    Mina, tuleb tunnistada, olen ka paras südamepede. Lapsest saati armastan seda tihedat taist lihast. Kirg algas lapsepõlve vastasmaja kulinaariapoest, kus müüdi keedetud veisesüdant. JA selle viil mustale leivale, veidi jämedalt jahvatatud soola ja pipart peale, kurgiviil ja tillioks viimistlemiseks. Siiani läheb meel härdaks ja maitsemeel ärevaks, kui sellele mõtlen.
    Selliste konjakis ja koores hautatud südamete kõrval on muidugi eelnev kirjeldus armetu vari, aga südame mõnusast olemusest ei ole siiani üle saanud.
    Südamlike inimeste viga vist :)))

    Vasta
  8. Aet

    jaanuar 13, 2011 at 6:26 p.l.

    Nii naljakas tekst, kanasüdame-Mari-Liis 🙂 Neid mõnusaid kommentaare lugesin ka kunagi Postimehe loo juures ja juba siis sai naerda.
    Aga äkki peaksid Solarise kohvikus ka inimesi kanasüdametega üllatama (lisad 1 tl suhkrut ja siis retsept juba kvalifitseerub :)).

    Vasta
  9. Liina

    jaanuar 14, 2011 at 6:41 e.l.

    Jaa, need kommentaarid olid tõsiselt naljakad! Aga minu jaoks oled sa kinnistunud pigem rokkiva räime Mari-Liisina 😛
    Tuuli, meil on juba mõnd aega Märjamaa letis lihaveise südant. See näeb ikka hullult isuäratav välja, selline tihke ja punane!

    Vasta
  10. Liina

    jaanuar 15, 2011 at 8:48 e.l.

    Sellepärast ongi Sinu blogi lugemine sõltuvusttekitav, et need ausad lood ja ilusad pildid siin retseptide juures kutsuvad uuesti ja uuesti lugema ja järele katsetama 🙂
    Isegi pärast toekat nädalavahetuse hommikusööki hakkab suu koores-konjakis kanasüdamete ja kartulipudru järele vett jooksma.

    Vasta
  11. K.

    jaanuar 15, 2011 at 11:12 e.l.

    Kanasüdamed lähevad kahtlemata tegemisele, läksid juba grillihooajal. Grillvardaga seltskonnas ringi käies oli samamoodi kaks reaktsiooni: "Uu! Mõnus!" ja "Mine selle jõleda asjaga kohe kaugemale."

    Kas Sul on ehk soovitusi seasüdametele?

    Vasta
  12. Mari-Liis

    jaanuar 15, 2011 at 12:28 p.l.

    Aet, hea mõte. Siis on kindel, et jään sinna viimasena üksinda nukrutsema:)
    Liina ja Tuuli, lisaks veisesüdametele on Märjamaa letis ka ilusaid talle omasid (mis küll üleeile leidsid kõik tee minu turukotti:P)
    K., pole ise küll seasüdant kunagi teinud. Aga arvan, et tükeldatult koos köögiviljade vms hautamine, viilutatult praadimine või grillimine (enne kergelt marineeritult) on head variandid.
    Teisele Liinale tänud heade sõnade eest blogi aadressil, ta on väga rõõmus!:)

    Vasta
  13. Tuuli

    jaanuar 15, 2011 at 10:21 p.l.

    Wow, Sadamaturu Liina! Et ma allest nüüd seda viidet veisesüdamele juhtusin lugema /jääb ärevalt ootama öötundide möödumist, et hommikul turult veisesüda ära tuua ja siis lapsepõlveradadele uitama minna/.
    Tallesüda kõlab ka ebanormaalselt hästi!

    Vasta
  14. Raili-Raine

    jaanuar 1, 2022 at 10:26 e.l.

    Vaatasin saadet kus Anu Raud seletas riigiametile kidas ta ei saa tapetud lammast utiliseerimispunktis maha kanda kuna KÕIK osad kasutatakse ju ära. Ja seepeale nähes poes südameid mõtlesin et peab olema ikka ka natuke säästlikuma mõttega ja tulebki kõik ära tarbida mida pakutakse ja ostsin karbi südameid. Siis oli muidugi vaja leida retsept ja jäin tulemusega väga rahule. Aga mis lastesse puutub siis selliseid roogi poe tark koos kokata vai valmisprodukt lauale panna …. kui juba paar suutäit söödud võib ehk saladusekatet kergitada.

    Nii on meil kunagi nii mõnigi ebasobiv toit leidnud heakskiit enne kui aru saadud millega tegu.

    Vasta
  15. Mari-Liis Ilover

    jaanuar 8, 2022 at 6:16 e.l.

    Tere, Raili-Raine! Jaa, olen täitsa sama meelt, et kui loom või lind on meie toidulaua pärast oma lõpu leidnud, on aus ja eetiline ära süüa temast kõik. Mitte ainult filee, nagu pahatihti kipub olema. Ja tõepoolest, on toite, mille puhul ei ole vast kõige õigem lastele ja teistele ettevaatlikele sööjatele kohe teada anda, millega tegu 😀 Enamasti siiski kõik rupskiroad on tegelikult ju väga maitsvad!

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Tärkav rohelus toiduks!

Kevadroheline Klikka pildile! →
Külasta bloginurka Facebookis

Populaarseimad postitused

“Siit nurgast ja sealt nurgast” 10-aastane!

Šokolaadikook. Jahuta, munata, valge suhkruta. Laktoosivaba, gluteenivaba, vegan.

Kookostrühvlid á la Raffaello

Värsked postitused

  • Kaks suvist smuutit: superroheline ja mustikalilla
  • Tort “Suvi”
  • Frappé ehk külm kohvijook (seekord kofeiinivaba versioon Bambuga)
  • Šokolaadikook maasikatega
  • Rabarberibrülee

Värsked kommentaarid

  • Piret, Suvikõrvitsakotletid küüslaugujogurtiga
  • Katrin, Odrakarask ja munavõi
  • Annika, Sealihašašlõkk
  • siiri, Piparkoogipõhjaga mangotort
  • Helene T., Mahlane ja maitsev rabarberikook, malmpannil küpsetatud

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kodust väljas kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Sebrakook kõrvitsa ja šokolaadiga

Suitsulõhetort murulauguga

Köögiviljavorm “Suvi”

Taldrikutäis glamuuri ja gurmeed Mack-is: Bling-Bling!

Hooaja lõpetuseks: rabarbrikook kondenspiima ja beseekattega

Röstitud part tüümiani ja sidruniga

Jälgi mind ka Instagramis

  • Kontrastide võlu, ajastute põimumine, Hara sadam. Täna kunagist salajast nõuka allveelaevabaasi külastades lendas selle kohal USA luurelennuk.
  • Šokolaadi-karamellijook! Ilusa suveilma puhul jahutav ja värskendav, aga samas natuke nagu magustoit ka Üks meie lastest ei saa piima tarbida, nii et Oatly erinevad piimad on alati kapis olemas Saab 2 klaasitäit: 1 banaan 4 dl Oatly kaerajooki šokolaadiga 0,75 dl karamellisiirupit Pane kõik blenderisse ja surista joogiks. Paku kas jääga või ilma, olenevalt ilmast ☀️. . . #chocolatemilk #oatmilk #koostöö #oatly
  • Suvi on parim aeg smuutitamiseks, sest… kõik see värskus! Superroheline või marjavärviline? Valikud, valikud Õnneks võib smuutide osas otsustada iga päev erineva kasuks, olenevalt tujust ja kapivarude seisust. Tegin need mõlemad pildikangelased Biotta mahedate ja naturaalsete mahladega, mis annavad smuutidele veel nii palju headust ja maitset lisaks. Vaata blogist retsepte, kirja said nii superrohelise kui mustikalilla smuuti retseptid. Link viib biost! . . #smoothie #summer #healthy #itsallgood #koostöö @avogel_est #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #foodblogger
  • Suviselt lopsakas G&T! Mõnusalt värske ja kerge kokteil valmis seekord Nordic Spirits Lab Mediterranean Gin-ist ja Double Dutch toonikust (maitse: Pomegranate and Basil). Täida klaas kolmveerandi ulatuses jääga. Vala klaasi džinn, lisa toonik. Hoian tavaliselt suhte 1:3(tooniku kasuks ikka ). Mudi basiilikulehti kergelt sõrmede vahel, et aromaatsed õlid eralduma hakkaksid. Lisa klaasi paar basiilikulehte, 6-7 mahlast pakatavat granaatõunaseemet ja apelsiniviil. Sega kergelt läbi ☀️ . . Postitus on mõeldud täiskasvanud, vastutustundlikele ja eluilu nautida oskavatele inimestele. Nagu te siin suures enamuses ju oletegi. Siiski on mul kohustus lisada: Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
  • Mis oleks üks juulikuine nädalavahetus maasikamaiuseta? See maasikatort (üsna klassikaline biskviitpõhjal vahukoorekreemi ja maasikatega tort, kõigi lemmik) sai blogis nimeks tort "Suvi". Sest maasikatort ongi nagu Eesti suvi: armsalt kodune, magusalt lõhnav ja saab kiiresti otsa Vaata retsepti blogist, link viib biost. . . #strawberries #cake #estonia #summer #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #foodblogger #dansukker
  • Inimene puhkab . . #marche #italy #familyvacation #adriaticsea #hotandsunny☀️
  • Frappé! Millal siis veel, kui mitte praegu. Lisaks ilmale, õieti selle tõttu, on ka kohv temperatuuriskaalal teinud korraliku uperpalli ja maitseb praegu külmana palju paremini. Kes pole veel tuttav frappé-ga, siis tegu on Kreekast ja Küproselt tuule tiibadesse saanud jääkohviga. Valmistamine on lihtne: pane kõrgemasse anumasse või otse pikka klaasi lahustuv kohv, suhkur ja vesi. Mikserda segu vahuks. Ma teen seda pisikese käsi piimavahustajaga (teate ju küll, väike patareidega pulk, millel vahustusrõngas otsas), aga võib vahustada ka blenderis või tavalise käsimikseriga. Nüüd lisaks veel jääkuubikuid ja piima ning värskendav suvejook ongi valmis! Proovisin hiljuti esimest korda frappé-t teha lahustuvast Bambu

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja