Tagasi lapsepõlvele mõeldes ei teinud mu isa just eriti sageli süüa. Selle eest sündis ta käte alt palju muud kaunist: joonistused, maalid ja puidust tarbeesemed. Meie kodu ilus punane köögimööbel oli ka isa meisterdatud.
Nende väheste toitude seas, mis isa valmistas, oli kaks kindlat hitti: kartulipannkoogid ja juustusaiad. Neid viimaseid sai teha ainult suvel, sest see, mis nad ülimaitsvaks teeb, on pipraga üle puistatud suvine kasvuhoonelõhnaline eesti tomat ja värske magus mugulsibul. Ilma nendeta oleks sama sai lihtsalt üks suvaline juustuvõileib.
Et teha minu isa suviseid juustusaiu, on tarvis:
- tavalist saia- nagu Kirde või Isa või mis nad kõik veel on. Oluline on, et sai oleks väga värske ja pehme.
- võid. Margariin ei kõlba.
- juustu. Emmental on siin parim.
- värsket tomatit
- värsket mugulsibulat
- soola-pipart
Võileiva tegemise juhendiga ma kedagi vaevama ei hakka:)
Proovige neid saiu hommikukohvi kõrvale. Keele viivad alla.
Palju õnne sünnipäevaks, kallis isa!
Väga armas retsept 🙂
Jaaa! Kusjuures kahjuks on tänapäeval nii raske leida head saia, millel oleks pehme sisu ja sitke/krõbe koorik. Mäletate ju neid puitrestidel lebavaid värskeid saiu, mille koorik on kilekotis seismisest rikkumata.
Mul ka tomatisaiaga selline suhe, et igal suvel alates juulist kuni viimaste päikesekõpsete tomatiteni sügisel söön ma absoluutselt igal hommikul tomatisaia/leiba. Ja loomulikult koos värske sibula rõngastega! See on üks asi, mille pärast suve oodata…
Järjekordne tõestus, et lihtsuses peitub võlu.
Oh, need saiad on minu lapsepõlve lemmikud (siis küll ilma sibulata). Aitäh meelde tuletamast, kohe homme hommikul lähen krõbekoorikuga pehme saia jahile 🙂
ma arvasin, et sellele postitusele ei tule küll ühtegi kommentaari ja ta jääbki lihtsalt isale sünnipäevaõnnesooviks, aga näedsa: 3 (!) Liinat ja Pille leidsid, et tomati-juustusaiad on mõnusad:)))
Tomati-juustusaiad meeldivad mulle väga, sibulaga pole küll kunagi proovinud, nüüd katsetan ära.