• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • Söögikohad
    • Söögikohtade soovitused
  • Videoretseptid
  • Info

Arroz negro (must riis)

juuli 24, 2010 by Mari-Liis Ilover 9 kommentaari

arroz negro
Postituse alapealkirjaks on “Viva España ehk kuidas me Pauli ära sõime”.
Alapealkiri on neile, kes jälgisid sellesuvist jalgpalli MM-i, mille võitis Hispaania ja on midagi kuulnud mängude tulemusi ette ennustanud nõid-kaheksajalast nimega Paul. Teised, jätke alapealkiri tähelepanuta.
Õigupoolest algas lugu mu eelmisest paella-postitusest, milles unistasin autentsest paella-pannist ehk paellerast ja sellest, kuidas ma suvel lahtisel tulel sellega paellat teen. Ja kuidas me siis seda mõnusas seltskonnas keset lauda asetatud pannilt sidrunist mahla peale tilgutades sööme. Lisanditeks valge sai, aioli, vein, soe suvetuul ja ritsikate siristamine, taamal kohisemas meri.
Kõike seda olen ma nüüd saanud.
Unistused võivad täituda! – just sellise pealkirjaga rõõmusõnum saabus mu postkasti mõni aeg tagasi, kui head sõbrad saabusid Ibizalt ja tõid mulle sealt paellera! Olgem ausad, paremat üllatust kui kõik see, mis seondub köögiga, on mulle raske teha. Mul oli ja on ikka VÄGA hea meel.
Panni sisseõnnistamiseks tundus piisavalt põneva väljakutsena teha mitte lihtsalt paellat, vaid rooga nimega arroz negro e. must riis. Kaheksajalaga. Mustaks on riis värvitud kalmaaritindiga. Kalmaaritint toodi samuti Hispaaniast kaasa. Kas Eestis ka seda saada on, selle kohta ei oska midagi öelda. Kes teab või on kusagil näinud, andku aga lahkesti teada.
Arroz negro tegemiseks meil mingit üht ja konkreetset retsepti ees ei olnud. Abiks olid maitsemeeltesse talletunud elamused söödud paelladest ja arroz negrotest (mina polnud viimast kunagi varem maitsnud, küll aga osad külalistest), mõned vihjed ingliskeelsetest Hispaania köögi ja mereandide-teemalistest kokaraamatutest, hea söögi armastajatest sõbrad ning talupojamõistus. Kõik, mis lisaks vaja läks, oli paella-pann, tuli (meie puhul gaasigrill), põhja (soffrito) jaoks mõned köögiviljad (sibul, küüslauk, tšillipipar, paprika, tomat), oliivõli, suts tomatipastat ja veidi kaneeli, kaheksajalg, kalmaarid, kalmaaritint ja riis.
Mis kaheksajalga puudutab, siis päris-Pauliga loomulikult tegu polnud, meie hõrgutis oli pärit Tabasalu kalapoe sügavkülmaletist. Aga nii sümboolne tundus teda mõni päev pärast jalgpalli MM-i Pauliks nimetada ja võistluste lõpetuseks nahka pista.
Nii et: meet Paul! Kas ta pole mitte armas:)
paul the octopus:)
Kaheksajalg oli enne sügavkülmutamist puhastatud, meie tööks oli eemaldada veel silmad ja nokataoline suu, mis asub seal, kust algavad kombitsad. Mina seal ninapidi juures ei olnud, mässasin samal ajal aioliga, aga sellele tööle kulus paar minutit ja üks plaaster puhastaja sõrmele.
washing octopus
Puhastatud kaheksajalg sai kraani all korralikult puhtaks pestud. Lõikasin kombitsad küljest, iga kombitsa 3-4 cm pikkusteks jupikesteks. Pea (või on see hoopis keha?) sai ka tükeldatud, vast umbes 8-ks tükiks.
Roa sisse oli plaanitud panna ka kalmaar. Pärit sügavkülmaletist, pakendis kaks tuubi, mille sulatasin ja lõikasin rõngasteks.
calamari tubes
calamari rings
Niisamuti kui paella puhul, tuleb arroz negrole teha kõigepealt põhi: soffrito. J nobedad näpud hakkisid sibulat, küüslauku, rohelist ja punast paprikat ja tomatit. Meil oli valmis varutud ka kalapuljong (kui keegi peaks mõtlema, mis asi see seal kilepakendis kalmaarirõngaste ja köögiviljade vahel on), aga töö käigus otsustasime seda mitte kasutada, kuna kaheksajalast tuli piisavalt meremaitset.
ingredients for arroz negro
Ja hakkaski pihta: kõigepealt pannile sorts oliivõli, milles kuumutasime küüslauku ja tervet rohelist tšillipipra kauna. Meie-vormis on jutt sellepärast, et nii asi käiski: ehkki peamine negro-tegija, suur juht ja õpetaja oli just Hispaaniast saabunud A-M, oli panni juures mitu leemekulbi liigutajat, hakkijat, maitsjat ja niisama targutajat:)
making soffrito
Kui küüslauk sai läbipaistvaks, lahkus pannilt endast maitse maha jättes tšillipipra kaun ja küüslauguse seltskonnaga liitusid paprikad ja sibul.
Selles postituses on palju pilte. Ma ei suutnud ühtegi neist jätta ka lisamata, sest kõik värvid ja lõhnad, mis toidutegemisega kaasas käisid, olid nii ilusad ja head ja loodetavasti kanduvad nad läbi fotode mingilgi määral nendeni, kes seda lugu loevad.
making soffrito
Mõnda aega kuumenenud küüslaugule-paprikale-sibulale lisasime tükeldatud tomati ja tomatipasta. Ainuke maitseaine, mida kasutasime, oli veidi kaneeli. Ehkki ma esialgu olin kaneeli osas veidi kahtleval seisukohal, oli see täiesti super. Sealt tuli mõnusalt magusat vürtsikust, samas ei jäänud kaneeli maitse domineerima. Ju siis sai täpselt parasjagu.
soffrito
Soffrito tegemise puhul on oluline piisav aeg, et kõik maitsed välja tuleksid ja omavahel seguneksid. Lihtsalt sibula-küüslaugu jne kiirel läbipraadimisel pole maitse seisukohalt mingit mõtet. Paella põhi peab saama nii palju hautamist, et ta on paks ja kontsentreeritud, lausa magus. Nii et atención pannil toimuvale: soffrito ei tohi minna kõrbema, samas peab õli kuumus olema piisav, et köögiviljad pehmeneksid.
Kui soffrito sai valmis, läks pannile kaheksajalg. Milline aroom!
making of arroz negro with octopus
Nüüd tuli veinijoomispaus, sest vastupidiselt teistele mereandidele tahab kaheksajalg saada pikka vaiksel tulel haudumist. Kaheksajalg on pikaealine (väga intelligentne ka muide) ja suurema eluka liha võib olla üsna vintske. Pannile kaas peale ja nii ta seal vaikselt podises omas mahlas tund või isegi poolteist. Vaadake, kui palju vedelikku selle ajaga eraldus! Kalapuljongit, mida plaanisime lisada, ei läinud üldse vaja. Samuti ei lisanud me kogu toidule terakestki soola: kaheksajalast tuli sedagi piisavalt. Ka pipart ei läinud tarvis, tšilli ja kaneel andsid piisavalt vürtsikust.
making of arroz negro
Kui kaheksajalg oli pehme, lisasime pannile vedeliku sisse riisi. Vedelikku jäi umbes sõrme paksuse jagu üle riisi.
Mis riisi puudutab, siis vaatamata mu varasemale leebele suhtumisele selles osas tuleb nüüd tõdeda, et paella ja niisamuti ka arroz negro jaoks tuleb ikkagi hankida nui neljaks spetsiaalne paella riis. Jah, tegelikult saab hakkama ka suvalise lühikeseteralise riisiga. Just nimelt saab hakkama. Aga täiuslikkuse taotlejatel tuleb kasutada kas calasparra või bomba riisi. Need riisisordid imavad endasse teiste riisidega võrreldes rohkem vedelikku ja samal ajal jäävad riisiterad üksteisest eraldatuks. Valmis paella peab olema sõmer, mitte kreemjas nagu risoto. Ei calasparrat ega bombat pole mul meie kaubandusvõrgus õnnestunud kohata. Nii internet kui mõned kokaraamatud ütlevad, et asendama sobib ka arborio, mis on risoto-riis. Meil oligi arborio. Mõned päevad hiljem, kui kahe peene Tallinna restorani itaallasest peakokk meie panniristsetest ja tehtud roast ülevaate sai, oli tema arvamus, et samahästi oleksime me oma arroz negro võinud Uncle Bens’ iga teha:) Ja tõepoolest, kui üldse midagi roale ette heita, siis oli see riis: sai veidi liiga jahune, veidi liiga pehme, veidi liiga hautisetaoline. Aga see on nüüd muidugi perfektsionistide inisemine.
Paella tegemisel riisi EI SEGATA. Nii ei lähe riis pudruseks ja panni põhjale saab tekkida krõbe koorik (crust), mille olemasolu peetakse õige paella tunnuseks ja üheks maitsvaimaks osaks roast. Meie crustiga olid lood sellised, et oli, aga vähe. Tule ja panni koostöö tahab mul veel natuke harjutamist.
Kui riis tundus peaaegu valmis olevat, lisasime hulka kalmaaritindi. Pakendis oli neli pisikest kotikest tindiga, mis kõik ka roa sisse läksid. Vedeldasime tindi, mis oli üsna paks, kuuma veega, et ta paremini toiduga seguneks. Kalmaaritindi maitse on samaaegselt soolakas ja magus, kergelt mõrkjas.
tinta de calamar
arroz negro
Kalmaaritint lisatud, läksid kõige lõpuks hullutavalt hästi lõhnava pannitäie hulka kalmaarirõngad. Kaas 5-ks minutiks peale ja arroz negro oli valmis.
Külmkapist lauale varem valmistatud aioli, valge sai korvi, vein klaasidesse!
aioli
Vahetult enne lauale viimist puistasime arroz negro üle rohke hakitud peterselliga ja lisasime sidrunisektorid. Nauding võis alata!
Ei. Tegelikult see lõpp ei olnud nii ilus. Kui petersell ja sidrun olid juba pannil, tuli rooga maitsma üks peadegustaatoritest, kes arvas, et kalmaar ei ole läbi küpsenud. Kraapisime peterselli käbedalt pealt kokku, tõstsime sidrunid välja ja panime panni veel 5-ks minutiks kaane alla ja tulele.
Ja nüüd uuesti: vahetult enne lauale viimist puistasime arroz negro üle rohke hakitud peterselliga ja lisasime sidrunisektorid. Ja nauding võis alata!
arroz negro:final touch
arroz negro
Täpse retsepti julgen ja luban anda siis, kui olen arroz negrot valmistanud vähemalt 5 korda. Andke ainult tinti!

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Kala, Mereannid, Rahvusköögid, Retseptid Tagged With: kala ja mereannid, köök: hispaania, paella, riis

Previous Post: « Maasikasorbett
Next Post: Isa suvised juustusaiad »

Reader Interactions

Comments

  1. vernanda

    juuli 25, 2010 at 7:33 e.l.

    wow. nagu päris, nagu välismaal;)

    Vasta
  2. Juc

    juuli 25, 2010 at 9:20 e.l.

    Väga vinge postitus ja mõnusalt meeleolukalt kirjeldatud. Sellised postitused tulevad just siis, kui mõni roog tõeliselt hingega valmib :). Jõudu tindiotsinguteks!

    Vasta
  3. Aet

    juuli 25, 2010 at 9:22 e.l.

    Loen ja muigan. Väga hea tekst 🙂 Vaene Paul…
    Aga vahel on tõesti mõnus mingi roaga nii pikalt vaeva näha, teadamata, mis sellest täpselt välja kukub.

    Vasta
  4. Koopatibi

    juuli 25, 2010 at 12:48 p.l.

    Väga põnev. Ja ilusad pildid!

    Vasta
  5. Piret

    juuli 25, 2010 at 2:56 p.l.

    Väga meeleolukas paella tegu ja pildid ajavad suu vett jooksma;)

    Vasta
  6. Tuuli

    juuli 26, 2010 at 7:05 p.l.

    Oi kui lahe lugemine ja kui pühendunud paella-tegu 🙂 Paul näeb ka väga sümpaatne välja, vähemalt sai tema sügavkülmutatud ihu väärilise kohtlemise osaliseks. Kusjuures korralikult valmistatud kaheksajalg on ikka uskumatult maitsev suutäis, seda olen korduvalt tõdenud!

    Vasta
  7. ilsu

    jaanuar 24, 2011 at 9:06 e.l.

    Vägev värk:) Mul on külmas kilo mini kaheksajalgu. Mis Sa arvad kas võiks midagi sarnast proovida, ilma tindita sest mul seda pole aga mul on musta riisi:) Ja kas mini kaheksajalad peaks küpsema kiiremini kui suur?

    Vasta
  8. Mari-Liis

    jaanuar 24, 2011 at 1:44 p.l.

    ilsu, muidugi tee ära! Aga kuna arroz negro tähistabki just kalmaaritindiga mustaksvärvitud riisi, paellera peal küpsetatud…siis võib olla teed lihtalt valge riisiga mereanni paella minikaheksajalgade ja kalmaariga ja krevettidega näiteks? Aga muidugi kui tahad, tee mustast riisist. Välja näeb kindlasti väga efektne:)
    Mini kaheksajalgade küpsetamise koha pealt pead anda ei saa, aga loogiliselt peaksid muidugi vähem aega küpsema. Ma maitseks u 10 min pärast pannile panemist ühte, et teada saada:)

    Vasta
  9. Gerlike

    november 11, 2011 at 2:05 p.l.

    Lahe

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Tärkav rohelus toiduks!

Kevadroheline Klikka pildile! →
Külasta bloginurka Facebookis

Populaarseimad postitused

“Siit nurgast ja sealt nurgast” 10-aastane!

Šokolaadikook. Jahuta, munata, valge suhkruta. Laktoosivaba, gluteenivaba, vegan.

Kookostrühvlid á la Raffaello

Värsked postitused

  • Frappé ehk külm kohvijook (seekord kofeiinivaba versioon Bambuga)
  • Šokolaadikook maasikatega
  • Rabarberibrülee
  • Baierimaa maitsed tulevad koju kätte
  • Võilillepirukas

Värsked kommentaarid

  • Helene T., Mahlane ja maitsev rabarberikook, malmpannil küpsetatud
  • Ruth, Veiseburger – suve lemmik
  • Mari-Liis Ilover, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega
  • Mari-Liis Ilover, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega
  • Kerli, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kodust väljas kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Seene-porgandipirukas

Õllekana

Karulauk ja kala ehk tursk sinepises karulaugukastmes

Suvine tabbouleh-salat kinoa, rohkete ürtide ja punaste sõstardega

Kana-tomatihautis. Lihtsalt üks mõnus potitäis.

Põhjamaine pesto

Jälgi mind ka Instagramis

  • Frappé! Millal siis veel, kui mitte praegu. Lisaks ilmale, õieti selle tõttu, on ka kohv temperatuuriskaalal teinud korraliku uperpalli ja maitseb praegu külmana palju paremini. Kes pole veel tuttav frappé-ga, siis tegu on Kreekast ja Küproselt tuule tiibadesse saanud jääkohviga. Valmistamine on lihtne: pane kõrgemasse anumasse või otse pikka klaasi lahustuv kohv, suhkur ja vesi. Mikserda segu vahuks. Ma teen seda pisikese käsi piimavahustajaga (teate ju küll, väike patareidega pulk, millel vahustusrõngas otsas), aga võib vahustada ka blenderis või tavalise käsimikseriga. Nüüd lisaks veel jääkuubikuid ja piima ning värskendav suvejook ongi valmis! Proovisin hiljuti esimest korda frappé-t teha lahustuvast Bambu
  • Kui oled juba jõudnud Gourmet Club’i uusi salsasid proovida, tead kui värsked ja parajalt särtsakad need on. Sobivad nii paljude erinevatele toitude juurde! Siin üks lihtne näide: marineeritud ja siis kiirelt grillitud kanafilee (loomulikult saab ka pannil), avokaado, mangosalsa, veidi hapukoort ja koriander. Kõik see tortilja vahele ja voilá! Pikad pühad ees, kaua seda šašlõkki inimene ikka süüa jaksab . GRILITUD KANA TORTILJA MANGOSALSAGA . Magus-vürtsikas mangosalsa on tortiljade juures asendamatu! Puuviljane magusus ja värskus ning just paras doos tšillit on täiuslik linnuliha maitselisand. 2 pontsakat kanafileed 4 avokaadot 1 sl laimimahla 4 tortiljat 1 tops Gurmet Club värsket mango
  • Šokolaadikook maasikatega. See on kook, mis on meil kodus olnud paras hitt esimesest korrast, kui seda valmistasin. Mis oli eelmisel kevadel. Aasta on möödas, viimane aeg seda hõrgutist nüüd ka teiega jagada! Sest esiteks ei saa nii head asja ainult endale ju hoida ja teiseks on kohe-kohe käes ka kodumaiste maasikate hooaeg. Mis selle koogi puhul mulle endale eriti meeldib, on see, et maasikad koogi vahel on värsked, mitte küpsetatud. Ja et nad on terved või suuremate puhul poolitatud, aga mitte väikeste tükkidena. Ausalt öeldes küpsetatud maasikatega koogid mul silma särama ei panegi. Sest maasikas, vastupidiselt näiteks pohlale, on selline
  • Rabarberibrülee!Kokku saavad värske ja hapukas rabarber ning kreemjas ja rammus brüleekreem. Ahh ja ohh, kui hõrk! Ei hakka seekord retsepti siia panemagi, saadan teid hoopis blogisse lugema. Brüleekreemi tegemisel on mõned nüansid, mida kindlasti silmas pidada ja katsusin need võimalikult lihtsalt ja täpselt kirja panna. Et ikka kōik ilusti õnnestuks! Aga noh, nagu mul teinekord juhtub, läks postitus väheke pikaks ja kõik see targutus siia Instasse ei mahugi Igatahes, täpne juhis rabarberibrülee tegemiseks on blogis mariliisilover.com ja otse sinna saab biost. Kaunist kevade jätku! . . #rhubarb #crèmebrûlée #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #dansukker #foodblogger #foodphotography
  • Täna sai veidike matkatud ilusas eestimaises suves. Laheda kokkusattumusena toimus Fjällräveni matk mu kodupoolsaarel, nii et täitsa tuttavad paigad Alustasime siitsamast Jägala rippsillalt. Taju restos oli matka lõpp ja seal kostitas oma imeheade palakestega @helemaialamaa Ühtlasi sain teada palju põnevat seoses matkateemalise uuringuga. Muuhulgas näiteks sellise fakti, et naised kardavad matkates kõige enam: 1. Eksimist ‍♀️ 2. (Jalgade) märjaks saamist ja külmetamist 3. Karu Tuli välja, et need on tarbetud hirmud, täiesti välditavad ja matkamist ei peaks küll segama. Suur suvi on ees, vähemalt ühe ägeda matka võiks küll selle jooksul planeerida, onju!
  • Väike galerii tänasest toidutripist Järvamaal. Kas teadsid, et igal aastal valitakse Eestis välja üks piirkond, mille toidule ja toidukultuurile pööratakse erilist tähelepanu? Aasta 2022 toidupiirkond on Järvamaa! Märksõna #piimajõedjapudrumäed ütleb nii mõndagi, sest põllumajandus siin tõesti õitseb ja kohalikke tegijaid jagub. Külastasime toiduajakirjanikega täna neist vaid osakest, aga kõik olid nii ägedad ja hingega asja juures. Ja nüüd kõik vutt-vutt Järvamaale ehedat Kesk-Eestit ja head toitu nautima! Esimesel pildil on superäge üllatus Türil, kohvik-resto Ajatu. Kindel soovitus! Aitäh ilusa päeva eest: A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Esna galerii, Põhjaka viinaköök, Hindreku talu Valgma külas, Eesti Piimandusmuuseum Imaveres, Pagaripiiga koduköök Türil, kohvik-resto
  • Kadriorus asuva uue Itaalia resto BACIO trühvlipitsa on nii hea, et oleks patt seda mitte jagada. Ja kõik muu, mis proovitud sai, maitses ka suurepäraselt! Teisiti ei saagi ju olla, kui tiimi veduriks ja hingeks on Vlad Djatšuk. Menüüs on ehedad Itaalia klassikud, millele Bacios antakse oma elegantne puudutus. Kohvikupool on ka super, grissinid, focacciad, pirukad, saiad, tiramisu, makroonid jne tehakse kõik kohapeal. Väga tore uus tulija, soovitan ! Pildi eest aitäh @siljaluide
  • Eelmise aasta aiahooajal sai tehtud päris palju stoorisid erinevatel aiahoolikuid sütitavatel teemadel nagu näiteks kompostimine, tööriistade valik ja hooldus, väetamine nii orgaaniliste poeväetiste kui omatehtud nõiajookidega (nõgeseleotis) erinevad mullad, ürtide kasvatamine, kastmine, aga ka aiamööbli hooldus jnejne. Õnneks oli oidu kogu see salvestatud kraam alles hoida, klipid on Highlightsides nime all Aiandusminutid Kõik need teemad taas päevakorral, ise just täna vaatasin üle, mida eelmisel aastal ürdivanni istutasin, sest nina on seal välja pistnud mõned mulle täiesti tundmatud tegelased . Kel huvi, vaadake ka! Kogu see projekt sai tehtud koostöös @prismaperemarketid aiaosakonnaga ja on olnud üks südantsoojendavamaid koostöid üldse. Ja tegu

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja