Liibanoni päritolu fattoush kujutab endast vaatamata võõrapärasele nimele tegelikult lihtsat, meil vägagi kättesaadavatest ainetest tehtud salatit, mis koosneb köögiviljadest ja saiatükkidest-sarnane põhimõte itaallaste panzanellaga ja caesari salatiga (mille päritolu kohta on raske midagi konkreetset öelda, arvestades, et selle loojaks peetakse itaalllasest kokka, kes pidas Mehhikos restorani ja populaarseks muutus ta hoopis 1920-ndatel USA-s. Segane lugu ühesõnaga.) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Niisiis-fattoush! Olen kohanud erinevates retseptides väga erinevaid koostisaineid, just köögiviljade osas – oliivõlist ja sidrunimahlast segatud salatikaste ja röstitud pita on igaühes. Et salat ei saaks mitte liiga paljudest komponentidest koosnev, kasutasin mina rooma salatit, tomatit ja kurki. Oleks kevad, oleksin ka redist lisanud. Mõnes retseptis figureerib ribastatud kapsas, punane või valge. Fattoushi teeb meeldejäävaks ja maitsvaks minu arust mitte erinevate köögiviljade rohkus, vaid nende värskus ja kvaliteet, lisaks hapukas kaste, millele lisab veelgi särtsu sumahh ja seda tasakaalustavad krõbedad mahedad pitatükid, mis annavad samas ka tummisust. Ja muidugi mündi-peterselli kooslus maitseürtidena.
Pita on oma olemuselt lihtne Vahemeremaades ja Lähis-Idas küpsetatav sai, millesse kõrgel temperatuuril küpsetamisel tekib tühimik, mida saab hiljem erinevate täidistega täita. Ahjust välja võttes on pita ümmargune pall. Jahtudes vajub ta lamedaks, aga sisse jääb ikkagi tasku.
Ma ei küpsetanud pitasid ise, kasutasin Leiburi Etnia-sarja pitat – sobis väga hästi.
Ma ei küpsetanud pitasid ise, kasutasin Leiburi Etnia-sarja pitat – sobis väga hästi.
Sumahh (ingl k sumac) on äädikapuu kuivatatud ja purustatud vili. Sumahhi taimeperekonnal on 250 liiki. Eesti aedades kasvab harilik sumahh (Rhus typhina) ja sile sumahh (Rhus glabra). Selle puu, millelt sumahhi-maitseaine tarvis vilju korjatakse, ladinakeelne nimetus on Rhus coriaria. Osad äädikapuud on mürgised. Meilkasvavad pole küll mürgised, aga kas nad maitseaine tegemiseks ka kõlbulikud on, seda ma ei tea… Kõigil äädikapuudel on igaljuhul ilusad rippuvad pikad õiepöörised, millest hiljem moodustuvad herneterasuurused luuviljad, mis muutuvad punakaspruuniks. Nendest valmistataksegi sumahhi.
Niisiis, fattoushi tegemise juurde:
1. Pitade röstimine
2 pitasaia
Lõika pitadest paari cm laiused ribad, laota ühe kihina ahjupannile ja rösti 200 kraadu juures u 5 minutit-kuni nad muutuvad krõbedaks ja ääred hakkavad pruunistuma. Ära kõrbema lase! Murenda röstitud pitad sealsamas ahjuplaadil või eraldi taldrikul suupärasteks tükkideks.
2. Salatikaste
0,5 dl oliivõli
3 purustatud küüslauguküünt
1,5 tl soola
0,5 dl sidrunimahla
2 tl sumahhi
Pane kõik koostisained kaanega purki ja raputa segamini.
3. Köögiviljad
1 pea rooma salatit
2-3 tomatit
4 avamaakurki
mõned varred rohelist sibulat-nii et hakituna jääks u 1 dl
Haki rooma salat üsna peenteks ribadeks. Tükelda tomat ja kurk kuubikuteks. Haki roheline sibul ja sega kõik omavahel.
4. Ürdisegu
Peotäis värsket hakitud münti ja samapalju siledalehelist peterselli.
Sega kõik salati koostisained, välja arvatud pitatükid, hoolikalt läbi. Kõige lõpuks lisa pita ja sega veel kord läbi. Kõige parem on, kui salat saaks nüüd seista ja maitsestuda tund või isegi paar. See salat peabki olema pigem “märg” kui krõmps.
Kui söömiseks läheb, raputa kas kausitäiele salatile või iga sööja portsule veel sumahhi peale- neist jääb pärast salati söömist suhu hästi mõnus hapukas (aga mitte liiga hapu) maitse ja ilusad punased täpikesed on nad ka!
Mõned kevadehõnguga toidud mu “Lihavabad
Sobib kenasti
Ma olen seda araabia/liibanoni restodes korduvalt söönud, iga kord on eri komponendid sees 