• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Kilu, tint ja rääbis ehk kuidas me "räimi" praadisime

september 14, 2009 by Mari-Liis Ilover 8 kommentaari

Ilusal kargel juba sügiselõhnalisel pühapäevahommikul sõitsid maja ette naaber-rannaküla harrastuskalamehed, pagasnik kalu täis, et kas värsket räime tahame. No muidugi tahame, kuidas siis teisiti- mõnus sügisene rammus räim. Väga tahame! Võtsin 4 kilo-pool jätsin endale, pool läks ämmale.

Mees rappis kalad ära, tal käib see kiirelt ja osavalt. Ega seal tegelikult mingit suurt kunsti pole-sellistel pisikestel kaladel tuleb lihtsalt pea maha lõigata ja sisikond välja tõmmata. Suts ja valmis! 
Mina panin nad muna-piima segusse tunniks likku. Kala praeme me alati, kui ilm vähegi kannatab, õues- pann õliga kuumaks, munapiimased räimed rukkijahust läbi ja pannile – soolahelbed peale, ühelt poolt krõbedaks, teiselt poolt krõbedaks ja pannitäis pannitäie järel tilliga kihiti kaussi söömist ootama. Minu jaoks on vähe kalatoite, mis on maitsvamad, kui need rukkised krõbedad ampsud.

Õhtul helistasin ämmale, et eksju saatsime neile ilusad ja värsked räimed Ja siis teatas ta mulle, et neile laekunud kalade hulgas oli 1 (üks!) räim, 3 rääbist ja mõni meritint. Ülejäänud olid kilud. Kusjuures kalaasjus võib teda 100 % usaldada, saare naine. Ütles, et oli veel imestanud, et kas me räimede hulgast valisime talle ekstra need paremad kalad välja. Siis teatas mees ka, et ta oli kalu puhastades omaette mõelnud, et jube imelik, nii erinevad räimed:D. Siis kui mina praadisin, ei saanud enam midagi aru-rümbad ju kõik enam-vähem ühesugused.

Nüüd ei jäänud muud üle, kui võtta abiks Eesti kalade süstemaatiline nimestik (siintoodud pildid pärit sellelt leheküljelt) , Vladislav Koržetsi “Koržetsi kalaraamat” ja  nende esmapilgul äravahetamiseni sarnaste pisikeste hõbedaste kalade tohuvabohus kuidagi orienteeruma hakata. Muidu olen oma arust täitsa enam-vähem toidutundja ja -valmistaja, aga räimel ja kilul ei suuda vahet teha! Mitte et ma arvaks, et käesoleva postituse lugeja samasugune tuhajuhan on nagu mina ja püüaksin teda siin nüüd Läänemere väikesekasvuliste kalaliikide osas põhjalikult valgustama hakata, vaid lihtsalt väike raport sellest, mida ma teada sain:

rääbis

Coregonus albula. Mis rääbist puudutab, siis on ime, et ta seal kalakuhilas üldse oli, sest tegu on tüüpilise mageveekalaga. Aga ta võib elada ka riimvees (see sõna iseloomustab vee soolasuse taset). Ja et Läänemeri on riimveeline sisemeri, saab rääbis ka seal hakkama. Aga teda on vähe. Bio. edu. ee ütleb veel rääbise kohta, et ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. No katsu siis teda seal räimede seas ära tunda! Tegelikult üks asi, mis on kindlalt eristavaks tunnuseks, on lõheliste seltsi kuulumisesest märku andev rasvauimeke seljauime ja saba vahel. Kilu ja räim kuuluvad hoopis heeringaliste seltsi.
meritint

Osmerus eperlanus. Ka see tegelane oli meie “räimede”hulgas. Meritint nagu rääbiski kuulub lõheliste seltsi-jällegi see uimeke! Lisaks on tal räimest-kilust ümaram, justkui klaasjas ja läbipaistev keha. Lisaks pidi ta olema kurgilõhnaline. Edaspidi tuleb siis kalu hoolsamalt ükshaaval nuusutama hakata.
räim

Siin siis superstaar ise: Clupea harengus membras. Suhteliselt väike hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga (kusjuures täpselt samasugune lause kirjeldab ka kilu välimust).Räim kuulub nagu juba öeldud heeringaliste seltsi ja bioloogiliselt ongi tegu heeringa väiksema ja lahjema vormiga, mida eristatakse omaette kalaliigina.
kilu

Sprattus sprattus balticus. Kui räim on heeringa väiksem vend, siis kilu on räime väiksem vend. Ta ujub sageli räimedega samas parves. Koržets ütleb, et on täiesti tavaline, et turult ostes on pooled räimed kilud ja vastupidi. Minusugune tobu muidugi arvas enne, et kui on räim, siis on räim ja kui midagi muud, siis midagi muud. Sest maitse on ju kõigil kaladel mingilgi määral erinev. Kilu peetakse maitsvamaks- tema liha on õrnem ja rasvasem.

Kindlaim viis räimel ja kilul vahet teha on tõmmata sõrmega saba poolt piki kõhuäärt-see on kilul kare, räimel sile ja libe. Vot siis.
Olgu kuidas on nende räimede, kilude, rääbiste ja meritintidega, väga maitsvad on nad niimoodi rukkijahus paneeritult praetuna ja siit tuleb ikka retsept ka:
Tarvis läheb:
1 kg räimi
3 muna
klaasitäis piima
rukkijahu
praadimiseks õli
soola
Rapi räimed, selgroog jäta sisse. Pane nad tunniks lahtiklopitud muna ja piima segusse seisma. Puista taldrikule rukkijahu. Aja pann õliga kuumaks. Pöörita räimesid rukkijahus ja prae mõlemalt poolt kuldpruuniks ja krõbedaks. Puista peale soola(helbeid). Tõsta pannilt ja puista üle värske tilliga. 
Neil on mõnus leivamaitse juures, nii et sobivadki kõige paremini nii nagu on-ilma igasuguse lisandita. Mõne mõrkja rukolalehe võib ju salatiks kõrvale krõmpsutada. Kõrvale risling või külm vahutav õlu. Too good to be true!
Ja lõpetuseks väike ülesanne neile, kes vaevlevad igavuse käes: leia esimeselt pildilt räimed:)

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Argitoidud Tagged With: heietus, kala ja mereannid, kodumaa sünnipäevalauale

Previous Post: « Kukeseene-suvikõrvitsa kotletid
Next Post: Fattoush – salat pita ja sumahhiga »

Reader Interactions

Comments

  1. Aet

    september 15, 2009 at 2:35 p.l.

    Väga õpetlik blogipostitus! Esimesel pildil tundub üks kala olevat rohkem soomuseline, see küll räim pole, aga ülejäänud on küll suht sarnased, mõni ehk veidi väiksem (sel juhul kilu?).
    Aga räim on linnas elades ikka paras delikatess, seda liigub vähe, isegi minu lähedal Tabasalu kalapoes juhtun selle peale harva. Kui räime saan, siis ka praen – nii on kõige maitsvam.
    Muide, kust Sa soolahelbeid saad, olen neid otsinud, aga mitte kusagil pole müügil näinud?

    Vasta
  2. Mari-Liis

    september 15, 2009 at 2:40 p.l.

    Stockmannis on Maldon soolahelbed

    Vasta
  3. Pille

    september 15, 2009 at 3:35 p.l.

    Väga asjalik postitus, tänud!!!

    Vasta
  4. Kaisu

    september 16, 2009 at 2:07 p.l.

    2 räime äkki. 😀 2 kala on soomulisemad ja piltide pealt vaadates nagu tundusid, et on räimed 😛

    Vasta
  5. Liis

    september 20, 2009 at 3:29 p.l.

    See on küll hea mõte – räimi õues praadida 🙂 Mulle praetud räimed maitsevad (eriti kevadised), aga kuna kubu pole, on kärsakas alati ürituse veidi negatiivseks pööranud…

    Vasta
  6. Maarja

    september 22, 2009 at 5:05 e.l.

    kui sa selle posti üles panid, siis tigus olles lugesin ja suu jooksis nõnna vett lihtsa praetud räime järgi.

    Vasta
  7. Mari-Liis

    september 22, 2009 at 6:03 e.l.

    mul jälle jookseb suu vett tigu järgi:D tuleb ennast kokku võtta ja külla tulla…

    Vasta
  8. Gerlike

    november 11, 2011 at 2:26 p.l.

    Kilul on kõhu alt kare, räimel ei ole

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Haugikotletid tartarkastmega

Ukraina borš ja pampuškad

Panniroog kinoa, šampinjonide ja juustuga

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Mango-tšiiaseemne puding

Borš punaste ubadega

Kirsi-šokolaadismuuti

Som Tam’i stiilis salat

Roosiline rullbiskviit

Apelsinimaitselised kaerakliiküpsised

Jälgi mind Instagramis

Instagram

☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!
Midagi head, kiiret ja kerget (igas mõttes 😊) : KLAASNUUDLISALAT TŠILLI-KÜÜSLAUGUKREVETTIDEGA
Head sõbrapäeva! Rõõmustame oma lähedasi ja armsaid täna erilise hoolega, ilma nendeta poleks elu ju kaugeltki nii tore ❣️Piltidel on südamlikud röstsaiad, laimirisoto krevettidega ja šokolaadikook maasikatega - kõik kui loodud sõbrapäeva! Retseptilingid panen stoorisse.
Kanahautis ubade ja orzo-pastaga! Sain eelmisel nädalal stoorides jagatud “leiutise” blogisse nüüd kirja. See on tõeline “kapihautis” sest strateegiliste varude kapist läksid kasutusse nii tomatikonserv, oakonserv kui pasta. Juustukatte lisasin n-ö töö käigus, sest leidsin paja podisemise ajal külmkapist veel juustujuppe, mis lausa nõudsid kiiret toiduks vormistamist. Tõeline 3in1: ✔️pastaroog, ✔️hautis ja ✔️ahjuvorm 😀Argipäeva õhtuks väga mõnus toit. Aega kulub kokku 1,5 tundi, aga suurema osa sellest podiseb ta pliidil omaette. Link blogisse viib biost.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja