Väike kõrvalepõige ühte teise kööki, kus pannakse peale metsaskäiku purki ja saadetakse meile lihtsalt fantastilised kergelt soolatud mustsõstralehtede, tillivarte ja küüslauguga maitsestatud seened.
Siinkohal väike kokkuvõte telefonikõnest seente valmistajaga:
M:” Räägi, kuidas sa neid seeni ikka teed, et nad nii head on.”
Ä: “No ma teen nii, et kupatan puhastatud riisikad, igasugused erinevad, kergelt soolases vees, siis nõrutan ja pigistan ka veel kuivemaks. Tükeldan. Laon purki nii, et kõige põhja lähevad mustsõstralehed, küüslaugutükid ja sool. Siis edasi kihiti seened, mustsõstralehed-küüslaugutükid-tillivarred. Veidike soola. Siis jälle seened, peale mustsõstralehed-küüslaugutükid-tillivarred, veidi soola. Ja niimoodi, kuni purk saab täis. Kõige peale las jäävad mustsõstralehed. Nagu hapukurke teeksid, aga vett ei vala peale. Ja iga kihi järel surun seeni hästi kokku, et nad oleksid väga tihedalt purgis-see on tähtis.”
M: “A kui palju soola peab panema?”
Ä: “No vähe. Need ei ole soolaseened. Kupatamisvesi oli ka natukese soolaga.”
M: “Kas tuleb kohe ära süüa või säilivad?”
Ä: “Paar päeva pärast purkipanemist võid sööma hakata. Kaks kuud vast säilivad ikka külmkapis.”
M: “Ma ei saa aru, mis neid siis ikkagi säilitab- sa ju ei kuumuta ega midagi.”
Ä: “Sool ja küüslauk.”
M: “Kas need on needsamad seened, mida su endise Mustamäe-kodu naaber Boriss tegi?”
Ä: “Päris mitte. Need on mu oma väljamõeldud. Boriss lasi kupatatud seened samade maitseainetega toas ämbris seista ja täitsa hapnema minna, siis pani purki. Mul on sellised värsked, mitte hapendatud”.
Edasi läks jutt Borissile ja tema naisele, ilmale, kõrvitsa ja õunte hinnale, laste juukselõikamisele (ta on juuksur) ja üldse, kõigele olulisele ja elulisele.
Edit 23. sept. 2011
Lisaksin veel, et niimoodi purkipistmiseks sobivad kõige paremini tugevad ja krõmpsu viljalihaga seened: riisikad, võiseened, mõned pilvikud jms. Kukekad ja puravikud on liiga mahedamaitselised ja pehmekesed.
Kristjan tõi meile täna metsast just kase- ja tõmmuriisikaid. Ma vist proovin järele 🙂
Kõlab piisavalt huvitavalt et proovida.
minu vanaema tegi ka niimoodi seeni. ma pole ise ammu neid teha proovinud, aga sügisel kindlasti proovin kui vähegi seeneaasta tuleb. need on maailma parimad seened!
oijah, Anu, nüüd tuletasid küll vähe valel ajal neid seeni meelde:) vastu kevadet saavad mul igasugused seenevarud alati otsa ja enne sügist pole lootust uusi ka saada. 1 purk marineeritud riisikaid veel on. Aga need hapendatud on ikka JUBE head küll, peab sügist ootama…
mul ka nende maitse mõttes keelel hetkel 🙂