Kui praegu üldse midagi kodumaist ja värsket hooajaliseks saab pidada, on need juurviljad. Sügisesel saagiajal salve hoiule panduna on juurviljad sadu aastaid eestlaste talvisele toidulaule toonud värskust ja nii vajalikke vitamiine. Ehkki tänapäeval on aedviljaletid talvelgi värsket kraami täis ja saame aastaringselt süüa kaugelt toodud tomateid, paprikaid, suvikõrvitsaid jne, ei tohiks unustada meie oma armsaid juurikaid! Pean praegu silmas just neid juurikaid, mis ei ole kartul. Praegusel ajal on ju juurviljade valik laiem, kui kunagi varem ja turuletid on lookas erinevat sorti ja värvi kodumaiste juurikate all – värvilised porgandid ja peedid, lisaks kaalikad ja naerid, juurseller, pastinaak – kõik oma ägeda välimuse ja iseloomuga! Kõik siin piltidel olevad juurikad tõin koju Balti Jaama Turult.
Mõtlesingi selle postitusega meelde tuletada vanad head ahjujuurikad. Eks me kõik tegelikult ju oskame neid küpsetada, pole kahtlustki. Nii et ma ei alahinda oma blogilugejaid sugugi, ehkki kirjutan nii elementaarsest köögioskusest ja justkui maailma tavaliseimast toidust. Aga mõnede liiga harjumuspäraste asjadega on juba paraku nii, et nad lähevad uute põnevate trendide ja maitsete virvarris kaduma ja tundugi enam mii head ja ägedad. Ja väärivad siis aeg-ajalt uuesti meeldetuletamist! Pealegi, ahjus röstimine muudab juurviljad tõeliseks gurmeeroaks. Gurmeeroaks, mille eest ei tule välja käia kuigi suuri summasid, vastupidi – juurviljad on ühed odavamatest toiduainetest üldse. Ainuüksi mõtlemine pealt krõbedatele ja seest pehmetele soojadele ampsudele ajab kõhu tühjaks ja mõjub nii koduselt ja soojendavalt…
Ahjujuurikad on suurepärased niisama söömiseks või mõne meelepärase kastmega. Samuti on nad ideaalseks lisandiks lihale, kanale või kalale. Kui röstitud juurvilju jääb söögikorrast üle, saab neid edukalt kasutada talvistes salatites. Näiteks jahtunud röstitud juurviljad, rukolalehed, kikerherned ja päevalilleseemned koos sortsu oliiviõli ja vähekese sidrunimahlaga on toekas ja nii hea talvine salat. Või hoopis lisada röstitud juurviljadele puljongit, lasta kõik koos kuumaks ja püreestada maitsvaks supiks. Eks valikuid ole veelgi.
Lisaks heale maitsele on juurviljad ka väga tervislikud, pakkudes lisaks juba mainitud vitamiinidele ja mineraalainetele aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (ehk “häid” süsivesikuid) ja on ka suurepäraseks kiudaineallikaks.
Nüüd aga mõned nipid, et juurviljade röstimine alati õnnestuks!
• Lõika juurviljad enam-vähem ühesuurusteks tükkideks, nii küpsevad nad ühtlaselt. Koorimine on maitseasi, kui talvistel ja kevad-talvistel juurviljadel kipub koor juba kuivama ja võib mõne juurika puhul olla ka kibedavõitu, nii et parem on koorida.
• Kasuta piisavalt rasvainet! Juurikad ei pea kindlasti õlis ujuma, aga jälgi, et kogu nende pind oleks läikiv, vastasel juhul jäävad nad kuivaks. Rasvaine vali meelepärane, näiteks oliivi- või rapsiõli, peaasi, et ta on heamaitseline. Suurepäraselt sobib juurviljade röstimiseks ka pardi- või hanerasv ja ka kookosrasv (parem, kui see on neutraalse maitsega).
• Sega juurviljad õli ja soolaga läbi käte vahel, nii saad kõige ühtlasema tulemuse.
• Lisaks soolale võid kasutada ka muid maitseandjaid- pipart, paprikapulbrit, kuivatatud ürte vms. Värsketest ürtidest on suurepärased rosmariin ja tüümian.
• Kui röstid muuhulgas punapeeti, maitsesta see eraldi kausis, vastasel juhul on kõik su juurikad roosades toonides.
• Juurviljad peavad ahjuplaadil olema ühe kihina. Ideaalis on tükkide vahel ka veidi ruumi. Kui sulle tundub, et nad ei mahu hästi ühele plaadile, kasuta kahte! Liiga tihedalt laotuna hakkavad juurikad röstimise asemel hauduma.
• Poole küpsemise peal keera juurvilju, muidu küpsevad nad ühelt küljelt liiga pruuniks ja teiselt jäävad valgeks.
• Tõsta plaat juurviljadega eelkuumutad ahju. Paras temperatuur röstimiseks on 210-220 kraadi. Küpseta juurvilju, kuni nad on kahvliga torgates pehmed ja pealispind kuldpruunikas. Väiksemad tükid küpsevad kiiremini, kui suuremad, kuid röstimise aeg on enamjaolt 45 minutit-1 tund.
Röstitud juurviljad
Koostisosad
- u 1,5 kg erinevaid juurvilju (näiteks porgand, peet, pastinaak, juurseller, kaalikas, naeris)
- 2-3 sl õli
- u 1 tl soola
Tegevuskäik
- Koori soovi korral juurviljad. Lõika nad enam-vähem ühesuurusteks, u 3 cm suurusteks tükkideks. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tõsta kõik juurviljatükid suuremasse kaussi. Kui röstid ka punapeeti, tõsta see kogu plaaditäie punaseks värvimise vältimiseks eraldi kaussi. Sega juurikad õli ja soolaga. Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Puista peale ja vahele rosmariini ja/või tüümianit. Rösti 215 kraadi juures u 50 minutit, kuni juurikad on pehmed ja pealt kuldsed. Poole küpsetamise pealt võta plaat korraks ahjust ja keera juurikaid, et nad ühtlaselt pruunistuksid.
Postituse koostööpartner on Balti Jaama Turg
Suurepärane meeldetuletus! Teen sarnaseid ahjujuurikaid üsna sageli liha või kala kõrvale. Lisan alati ka (punase) sibula sektoreid ja küüslauguküüsi. Ainuke erinevus on see, et kui juurikad on valmis, siis niristan nad kergelt üle kastmega, mille retsepti sain kunagi Oma Maitsest ja kus on kokku segatud mesi, sidrunimahl, teraline mahedam sinep, natuke õli ja soola-pipart. Väike kogus kastet ei tapa juurikate enda maitset ära, samas annab nii mõnusa meki. Isegi lapsed söövad 😀
Kaili, aitäh kommentaari ja ägeda kastmenipi eest! Ja sibul ja küüslauk on täiesti suurepärased lisandused ahjujuurikate pannitäiele.