Lihtne vormisai täisteranisujahust

Ei olegi kuigi palju aega möödas ajast, mil olin arvamusel, et jah, kogu see täisteranisu värk võib ju tervislik ja tore olla, aga ega saepuru ikka süüa sünni. Need esimesed katsetused… ehh, oli siis asi jahus, mida oli poest saada vaid üks anonüümne, kes teab kust pärit või kui kaua seisnud suurtootja variant või küpsetamisoskustes või hoopis harjumatus maitses, kes teab. Ilmselt kõik need kokku. Nüüdseks olen igatahes täisterajahuga ja sellest tehtud küpsetistega suur sõber ja seda sõprust jagab terve pere. Täisterasai on pehme, mõnusalt puhta viljamaitsega. Lumivalget kohevat saia, kringleid jms tuleb muidugi teha ikka rafineeritud valgest nisujahust, selge see. Aga mind ennast sellised valged saiad juba ammu enam ei isuta (hehee, mis ei tähenda, et ma näiteks Prantsusmaal oma hommikukohvi kõrvale pagariäris värskelt küpsetatud croissandist ära ütleks, aga saiakeste söömist tuleb ette tõesti harva). Võimalusel pakuks oma kehale ikka seda, millest oleks ka kasu, mitte vaid mõttetut ballasti. Täisterast kaovad rafineerimisel suures osas paljud toitained. Näiteks vitamiin B1 kaob 97%, B6 kaob 94%, kroom kaob 87%, magneesium kaob 80%, asendamatud rasvhapped kaovad 70% ulatuses. Need vaid mõned näited kadudest.
Meie oma väiketootjad ja -veskid jahvatavad Eestis kasvatatud nisust suurepäraseid täisterajahusid, millest tehtud saiad, kuklid, küpsised ja pirukapõhjad on imehead.  Osad kasvatavad ise vilja ja jahvatavad seda, teised ostavad vilja kokku ümberkaudsetel põllumeestelt. Nii või naapidi on need täisterajahud suurepärased, värske ja puhta maitsega. Alati tuleks muidugi vaadata küpsetades kuupäeva, et jahu ei oleks aegunud. Parim küpsetis valmib ikka võimalikult värskest jahust, eriti kehtib see reegel täisterajahu puhul.

See täisterasaia retsept on hästi lihtne ja täitsa lollikindel, seni kuni täisteranisujahu on värske ja kvaliteetne. Maitselt on ta sarnane sepikule, aga kuna sepikut tehakse igasugustest erinevatest jahusegudest (nisu, oder, rukis, kaer jt), nimetaks ma seda siin ikkagi täisterasaiaks. Pärmimaitset pole üldse tunda, sest kogus on hästi väike. Kerkimiseks piisab aga sellest täiesti.
Preemia küpsetajale – ahjusoe viil täisterasaia killu või ja soolahelvestega on teadagi kui hea, ülistuslaulu jääkski laulma. Vormisaiast lõigatud viile saab ka edukalt hommikuvõikuks röstida, teha neist krutoone supi sisse või salatile.
Seda retsepti võib igaüks oma maitse järgi täiendada, lisada näiteks erinevaid seemneid, või hoopis küüslauku ja ürte – kuidas iganes soov on.

Lihtne vormisai täisterajahust
1 päts

500 g täisteranisujahu (kasutasin Kivisaare Veski oma)
2 tl kuivpärmi
1 sl rafineerimata suhkrut
1 tl soola
2 sl külmpressi rapsi- või oliiviõli
u 3,5 dl käesooja vett
vormi määrimiseks võid
soovi korral võib tainasse lisada ka erinevaid seemneid, küüslauku, ürte vms

Sega omavahel jahu, kuivpärm, suhkur ja sool. Lisa õli ja seejärel hakka pidevalt tainast segades lisama vähehaaval vett. Kasutan pärmitaina tegemiseks Kitchen Aidi mikserit, mis teeb kogu sõtkumistöö ise ära. Käsitsi tainast tehes sõtku tainast jahusel laual, kuni tainas on ühtlane ja elastne, ning eemaldub kergelt käte ja sõtkumislaua küljest.
Kata tainakauss tihedalt toidukilega ja lase tainal soojemas tuuletõmbuseta kohas kerkida 1 tund. Ise kergitan tavaliselt tainast ahjus 38 kraadi juures. Selle ajaga peaks tainas kerkima 2-2,5 kordseks.
Määri liitrise mahutavusega keeksivorm võiga. Kummuta kerkinud tainas keeksivormi, vormi ühtlasemaks. Selline peaks ta nüüd välja nägema:

Nüüd lülita ahi 220 kraadi peale. Lase tainal vormis rätikuga kaetult veel pool tundi kerkida. Kui ahi kuum ja sai veelgi kohevamaks kerkinud, pista vorm ahju ja küpseta umbes 25 minutit.
Tõsta vorm ahjust, keera koos täiega paksult köögirätikusse ja lase 15 minutit seista. Seejärel võta sai vormist välja, laota rätik peale ja lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda. Kui saia jagub mitmeks päevaks, säilita toidukiles, nii ei kuiva ta ära.