Ahjus kuivatatud tomatid

Täna on suvi poole peal. Blogides valitseb mõnusalt vaikne hapukurgihooaeg. Nii ka siin. Blogimine teadupärast hõlmab eneses parasjagu arvuti taga istutud aega, aga suvel lihtsalt ei raatsi seda aega kohe kuidagi muude tegemiste arvelt varastada. Lapsed on koolidest-lasteaiast kodus ja elame maal. Kasvatame köögivilju ja lilli, käime metsas ja mere ääres. Tööd peab ikka ka tegema ja mõned päevad nädalas mööduvad hommikust õhtuni süüa tehes, samal ajal retsepte üles kribades ja pildistades. Sellest kõigest aga on veel vara rääkida, tulemusi saa näha alles sügisel ja talvel… Aga sellistel tööpäevadel on mul lausa hea meel, et ilm on selline nagu ta on – ei mingit kripeldamist päikesest ega kuumusest ilmajäämise pärast.
Teine põhjus, miks suviti vähem blogin, on kindlasti see, et nagu polegi õieti millestki kirjutada:) Olen varem vist juba siin kusagil märkinud, et mis sest värskest kartulist, kukeseenekastmest ja peenralt nopitud maasikatest ikka blogida – aga see maitsebki just praegu ju täiesti taevalikult! Noored õrnad peedid, magusad naerid ja porgandid, krõmpsud kurgid ja kasvuhoonelõhnalised tomatid on kõige nauditavamad just nii nagu nad on – ilma liigse surkimise, keetmise-küpsetamise, miksimise ja maitsestamiseta.  Ja seda parimast parimat toorainet jagub tegelikult värskena ju nii lühikeseks ajaks… Nii et kogu aur lähebki lihtsalt kõige värske nautimisele ja selle maitsemällu salvestamisele. Et pikkadel sombustel talveõhtutel meelde tuletada ja taas ootele jääda.
Aga neist tomatitest kohe peab kirjutama.

Loomulikult ei ole ahjus kuivatatud tomatid mingi kulinaarne avastus, olen ise ka, nagu ilmselt paljud teisedki, neid suviti juba aastaid teinud. Eeskujuks siis muidugi ikka vanad head Itaalia päikesekuivatatud tomatid. Et aga päikese käes kuivatamine meie kliimas paraku õnnestuda ei taha (on kuulda olnud, et enamus masstootmise “päikesekuivatatud” tomateid ei ole samuti päikesekiirtki näinud, vaid valmivad suurtööstustes samuti kuivatusahjudes), tuleb appi võtta ahi. 

Tomatid muide on üks väheseid köögivilju, mis on kasulikumad, kui nad on kuumust saanud. C-vitamiini sisaldus küll mõnevõrra väheneb, ent lükopeeni (tomatis sisalduv karotenoid, võimas antioksüdant, mis aitab ära hoida vähki ja südamehaigusi, ülimalt kasulik nahale) üldine antioksüdatiivne aktiivsus ja keha poolt omastatavus tõusevad. Ühe uuringu järgi tõusis lükopeenisisaldus tomatites peale pooletunnist 88 kraadi juures kuumutamist 164 protsenti! Lähemalt saab sellest uringust lugeda siit. 

Meeles tasuks pidada ka seda, et lükopeen on rasvlahustuv. Seega, kui koos tomatitega tarbida mõnd rasvainet (no mida muud, kui mitte oliiviõli, onju!), omastab keha seda tublit antioksüdanti palju paremini.

See kuumutamise ja õli jutt ei tähenda muidugi seda, et tomatid niisama värskelt ja paljalt või ükskõik mis moel söömisel kasulikud ja head pole- loomulikult on. Need kaks moodust – kuumutamine ja tilgake rasva, annavad aga veelgi pauerit juurde!

Nii et mis muud, kui praegused kodumaised, maailma parimad ja magusaimad tomatid ahju koos õliga päevitama. Tulemus on i-me-li-ne! Nad on pigem nagu sellised poolkuivatatud tomati moodi tomatid, mitte “päris” kuivatatud tomatid (parafraseerides kuldset poolsaare-tsitaati filmist “Mehed ei nuta”). Üleliigsest veest vabad, ent siiski veel pehmed ja õrnad.

Ahjus kuivatatud tomatid

500 g kirsstomateid

2-3 küüslauguküünt

musta pipart

tüümiani-, rosmariini- või puneoksakesi

oliiviõli

Lõika tomatid pooleks ja laota lõikepool ülal küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Puhasta ja viiluta küüslauk. Laota küüned tomatite sekka. Puista sekka ürdioksi. Maitsesta musta pipraga ja nirista tomatitele veidi oliiviõli. Nad ei pea selles kindlasti mitte ujuma, ent tilgake võiks sattuda igale tomatile. Rästi 95 kraadi juures 4 tundi. 

Lase jahtuda.

Kui sul enne oli ahjuplaaditäis värskeid tomateid, siis nüüd on neist mahuliselt alles umbes pool. 

Sel moel tehtud tomatid on võrratud niisamagi näksimiseks, näiteks koos krõbeda saia ja hea veiniga. Soovi korral võid nad aga tõsta koos küüslauguküünte ja ürtidega purki ja valada üle oliiviõliga. Nii säilivad nad kauem. Selline purgike on igati sobiv ka külakostiks kaasa võtmiseks või kingituseks. Kontrolli vaid, et tomatid oleksid kenasti kaitsva õlikihi all. Hoia külmkapis.