Teriyaki seafilee nuudlite ja köögiviljadega

Peab tõdema, et viimasel ajal on mu eksootiliste maitsete lembus oluliselt suurenenud. Mina, andunud Eesti köögi ja tooraine fänn ning räime-, kruubi- ja rukkileivasõltlane mässan siin viimasel ajal hoopis kimchi, bibimpapi, somtami ning mangode ja granadillidega?
Eks ta ole hooajaga seotud ka mingil määral. Kui tuleb esimene Eesti värske kartul, krõmpsud soolakurgid, kukeseened, kasvuhoonesoojad tomatid, päikesemagusad maasikad, siis ilmselgelt ma muud ei söö kui neid. Et oleks kohe terveks ülejäänud aastaks isu täis. Mis muidugi ei õnnestu, sest kõige seda headust jagub meil ikka ilmselgelt liiga lühikeseks ajaks. Samas, ehk just ajaline limiit teebki need suvised annid nii ihaldusväärseks ja heaks?
Viimase aja reisid ja restoranikülastused on ka mõjutanud. Aasias käies loomulikult naudin kohalikke toite ja et praegu on enam-vähem kõik (kastmed, maitseained jne) nende valmistamiseks ka meil siinsamas saadaval, on igati loogiline samu maitseelamusi koduski meelde tuletada.
Euroopas, moodsamates restoranides näeb üsna selgelt trendi kasutada toitudes julgelt aasiapäraseid nüansse. Ma ei räägi Aasia rahvusrestoranidest, vaid just sellistest kreatiivsetest köökidest, kus on võetud oma maa traditsioonilised toorained ja julgelt neid eksootiliste maitsetega miksitud. Näide ühest Madridi ägedaimat söögikoha StreetXO menüüst (peagi blogis pikem jutt ka): Miso-charcoal small cuttlefish, Korean kimchi sauce and fried egg. Cuttlefish ehk seepia ehk tindikala on kalmaarisarnane Hispaania delikatess, mida harikult lihtsalt praetakse või grillitakse oliiviõliga, maitseks soola, peterselli, küüslauku – ülihea ka niimoodi! Street XO-s oli aga sellest tehtud tõeline maitseplahvatus Korea ja Jaapani nüanssidega. Ma ei ole kunagi söögikohtades tellinud kahte portsu ühte ja sama toitu. Aga see aasiapärane seepia oli täiesti imetabane ja vastupandamatu, nii et jah, sai võetud lisaports, ohjahh…See on fusioni uus tulemine, oluliselt maitsekamal moel, kui ta eales varem on olnud.

Aga seekordse toidu juurde. Teriyaki kastet on valmiskujul poes ka müügil, aga seda on ülimalt lihtne ise teha.  Tuleb lihtsalt kokku segada võrdses koguses sojakastet, mirinit ja maitsestada suhkruga. Kui on saket, võib seda ka sortsukese lisada, ent pole kohustuslik. Lihtne, onju! Ja nagu ikka, palju parem kui purgistatud versioon. Teriyaki-seafilee küpseb mahlaseks, pehmeks, magusaks.
Kasutasin nuudlitena Jaapani udon-nuudleid, mis on tatrajahust. Vabalt võib aga asendada need mõnede teiste sobivate aasiapäraset nuudlitega, vaid riisinuudleid ma siin pigem ei kasutaks. Elagu eksootika! Aga seafilee, porgandid ja roheline sibul on eestimaised:)


Teriyaki seafilee nuudlite ja köögiviljadega
jagub kolmele-neljale

Teriyaki seafilee

• 1 väiksem sea sisefilee, 400-500 g
• paarisentimeetrine jupp ingverit
• 1 küüslauguküüs
• 0,5 dl heledat sojakastet
• 0,5 dl mirinit (lahja ja magus  toiduvalmistamiseks mõeldud riisivein, müüakse Aasia maitseainete riiulis)
• 0,25 dl rafineerimata suhkrut 

Kaste nuudlitele

• 3 sl heledat sojakastet
• 1 sl seesamiõli
• 1 tl riisiäädikat
• 1 tl rafineerimata suhkrut

Nuudlid köögiviljadega:

• 100 g nuudleid (kasutasin jaapanipäraseid soba-nuudleid, aga võib kasutada ka muid mitte-riisi-nuudleid)
• 1 suurem porgand või 2 väiksemat
• paarisentimeetrine jupp ingverit
• 1 küüslauguküüs
• peotäis rohelisi peenikesi aedube (võib asendada suhkruhernestega, neid pole enne vokkimist tarvis läbi keeta, lähevad otse pannile)
• 1 sl seesamiseemneid 
• hakitud rohelist sibulat
• vokkimiseks õli