Ploomiaeg on jälle käes. Õunasaak on meil sel aastal ümmargune null, ploome aga on palju.
Mis sordiga tegu, ei oska öelda, sest puud on väga vanad ja küsida pole enam kelleltki. Nad on pisikesed, seest ilusad kollased ja hästi magusad.
Küpsetades, nagu paljude ploomidega kipub olema, ei muutu nad hapuks. Noh, võib olla natuke hapumaks. Aga mõned ploomisordid küpsevad nii hapuks, et hambad hakkavad valutama. Ploomikooke küpsetades tuleks sellega arvestada ja varuda tuhsuhkrupurgike kõrvale, kui koogisöömise aeg käes.
Panen kirja soojade soovitustega asi ise ette võtta oma lemmikploomikoogi retsepti. See on anarhisti kook, mida võib teha erinevate marjade-viljadega (kirsid, virsikud, aprikoosid, maasikad jne), isegi šokolaaditükkidega. Allikateks Epicurious ja Thredahlia. Nimi on tore, aga selle päritolu on segane. Retsepti autor, Faith Willinger, selgitab, et nii nagu paljudes muudes asjades, on ka retseptides itaallased anarhistid. Kas autor on ise itaallane või on kook itaaliapärane, võta nüüd kinni, kust see itaalia-teema tuleb. Aga hea ta on ja anarhia võib ka teinekord täitsa tore olla.
Tänu oliivõlile ja balsamicole on koogi maitse teistsugune. Raske isegi kirjeldada, mille poolest, aga ta on kuidagi soolasem kui tavalised koogid, olemata tegelikult soolane. Näete ju, et raske on kirjeldada.
Retsept:
400 g kivideta poolitatud (pisikeste ploomide puhul) või viilutatud (suured) ploome
125 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
2 muna
125 g suhkrut + veel mõned supilusikatäied ploomidega segamiseks ja koogi peale raputamiseks
1 tl riivitud sidrunikoort (ei ole kohustuslik)
2 tl palsamiäädikat
60 ml külmpressi oliiviõli
60 ml vett või piima
Sega ploomitükid supilusikatäie suhkruga, jäta seisma. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Vahusta munad 125 g suhkruga ja sidrunikoorega, kui seda kasutad, heledaks tihedaks vahuks. Lisa munavahu hulka oliivõli, vesi või piim ja palsamiäädikas. Mikserda ühtlaseks. Vala tainasse jahusegu ja ettevaatlikult spaatli või lusikaga tainast alt üles tõstes sega kõik ühtlaseks.
Vooderda 23-24 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja määri oliivõliga. Vala tainas vormi. Laota peale ploomid. Puista peale 1-2 spl suhkrut. Ma kasutan selleks tavaliselt heledat muscovado suhkrut, annab mõnusama maitse, aga tavaline valge sobib ka.Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun ja sissetorgatud puutikk jääb puhtaks.
Lase veidi aega vormis jahtuda, siis kook taheneb veidi ja on kindel, et saad ta tervena kätte.
Ja meil on just see aasta õunauputus, aga ploomid seisavad nukralt tühjana, sama oli kirssidega. Miks ei võiks kõike kõigil ja kõikjal võrdselt olla? 😀
Aga see kook sul on küll selline, et jätab seest kripeldama. Tahaks tunda seda palsamiäädika-õli maitset ploomidega, mis sa täpselt kirjeldada ei oska 🙂 Peab turule ploomijahile minema.
See on hästi maitsev kook, soovitan!
Proovisin koogi ära. Hea oli, aga ütleks, et pigem tavaline kui ebamaiselt hea. Eelkõige huvitas just see oliiviõli-balsamico maitse, mida kiidate, aga no mina ei tuvastanud hiljem küll mingit erilist maitset. Halb kook muidugi ei ole 🙂
Tere ja tänud kommentaari eest. Kahju, et kook külmaks jättis. Eks kasutatud oliiviõli enda iseloomust oleneb ka see, kui tugevalt teda hiljem koogis tunda on.Aga maitsed ongi erinevad ja kõigile ei peagi just see kook hirmsasti meeldima. Ploomiaeg veel jätkub, nii saate proovida- katsetada ja leida oma maitsele just selle õige ja sobiva ploomikoogi:)
Mind küll see kook külmaks ei jäta, pigem ajab täitsa pöördesse! Juba kolmandat aastat käib suvest alates intensiivne ploomihooaja ootamine (pole muude atribuutidega seda veel proovinud, lihtsalt see ploomidega variant on minu arust niiiii hea!) ja siis otsin selle retsepti jälle välja. Laisa inimesena ma just praegu ahjust tulnud koogi puhul midagi ei vahustanudki, mätsisin niisama kõik koostisosad kokku ja tuli ikkagi hea tekstuuriga. Ei mäleta, kas eelnevatel aastatel olen samamoodi laiselnud või ajasin siis muna-suhkru ikkagi vahtu. Peaks äkki sel hooajal seda kooki lausa mitu korda tegema ja vaatama, kas vahustades tuleb oluliselt parem. 😛
Igatahes aitäh jagamast ja üleüldse oma toredat blogi pidamast!
Muide, ilma vahustamiseta meeldis mulle rohkem. Samuti võiks oliiviõli olla hästi tugeva ja tummise maitsega- siis on eriline vimkaga maitse.
Tere! Jaa, tugeva oliiviõliga on muidugi ekstra põnev. Kõigile muidugi ei pruugi meeldida, aga noh, seda ju polegi vaja 🙂