Toskaanas on kevad täies hoos. Salatid, mangoldid, endiiviad, sparglid, artišokid, värsked herned ja põldoad, maasikad, ahhh… Ülimõnus oli tunda kasvõi korrakski tõelist kevadet ja värsket, uue hooaja köögiviljade maitset. Palun, pildikesi tavalisest väikelinna toidupoest:
Toskaanalased ise on on ka loomulikult rõõmsad ja vaimustunud kõige hooajalise värske ja kevadise üle.
Järgmisel pildil üks eelroog Figline Valdarnos asuvast ristorantest Torre Guelfa: Pecorino juust värskete põldubade ja oliiviõliga. Lihtne onju. Aga püha müristus, millised maitsed! Pecorino Toscano sulas lihtsalt iseenesest suus, üliõrnad oad, imeline oliiviõli. Super!
Sellel minu kalkuniroal pole tegelikult Itaaliaga mingit pistmist. Isegi oliivid olid Kreekast. Lihtsalt itaallaste kaunviljade armastus meenutas mulle, et ehkki pilt ammugi olemas, on miskipärast ununenud sellest väga mõnusast ja kergest toidust siin kirjutada. “Tiius” ilmus see retsept juba veebruaris.
Sedamoodi erinevatest ubadest-hernestest kokkumiksitud lisandeid ja salateid on näha olnud mitmel pool, Good Foodis ja Donna Hays ja internetiski erinevates blogides on nii mõnelgi korral silma jäänud. Ma lisasin hapuks marjaseks lisandiks jõhvikaid ja kohe tundus niimoodi, et India pähklid võiksid ka hästi sobida. Sobisidki! Ja ehkki praegu saame meie kasutada selle tegemiseks ainult külmutatud kaunvilju, pole hullu. Küll see suvi koos kõige värske kraamiga ka ükskord kohale jõuab!
- Kalkun
700 g kalkuni kintsuliha
1 sidrun
peotäis tumedaid oliive
oliiviõli
soola-pipart
Lõika kalkuniliha umbes 6 x 4 cm suurusteks tükkideks, maitsesta soola ja pipraga. Määri ahjuvorm õliga. Lao kalkunitükid vormi. Viiluta sidrun ja tõsta viilud kalkunile. Nirista peale väheke oliiviõli. Küpseta 200 kraadi juures u 40 minutit. Kui lõpupoole tundub, et kalkun ja sidrun pruunistuvad liigselt, kata fooliumiga.
- Salat
400 g erinevaid külmutatud kaunvilju (näiteks rohelised herned, aedoakaunad, suhkruherne kaunad, värsked põldoad)
2 sl oliiviõli
2 sl valge veini äädikat
1 purustatud või väga peeneks hakitud küüslauguküüs
40 g kuivatatud jõhvikaid
50 g India pähkleid
Keeda kaunvilju vähese soolaga maitsestatud vees u 5 minutit, mitte liiga pehmeks. Ikka tekstuuri peab tunda olema. Nõruta.
Sega kastmeks omavahel oliiviõli ja valge veini äädikas. Lisa kaunviljadele kaste, purustatud küüslauk, jõhvikad ja eelnevalt kuival pannil kergelt röstitud india pähklid. Sega õrnalt läbi. Parim on see salat leigena või toatemperatuuril.
Ja väga hästi sobib siia toidu juurde veel lisaks kodujuust, mis maitse ja rohelised träpsud saanud petersellist.
- Peterselli-kodujuust
400 g kodujuustu
peotäis värsket hakitud peterselli
soola
Lihtsamast lihtsam asjade käik: sega kodujuust peterselliga, maitsesta soola ja pipraga.
Neid kolme asja ei pea ju üldse tegelikult üheskoos ja samal taldrikul sööma. Kalkunit võib süüa hoopis mingi teise lisandiga ja kaunviljasalatit võib teha hoopis eraldi toiduks või mõne muu liha kõrvale. Ja sedamoodi kodujuust on jube hea lihtsalt leiva peal. Kui kalkunit pole, võib asemele võtta kana kintsuliha.
Ahhh, Mari-Liis, tabasid praegu hella kohta 🙂 Figline Valdarnost mõne kilomeetri kaugusel on olnud meie armas Toskaana koduke endises nunnakloostris. Need imearmsad hetked tsikaatide koori ja öiste metssigade askeldamiste helide taustal, kus vahel lihtsalt igavusest käisime nimetet linnas luusimas ja gelatot keskväljakult koos lastega valimas. Et see valik ka nii keeruline peab olema 🙂 Lemmikkohaks on saanud sealsamas kandis mõnekümne kilomeetri kaugusel olev Creve in Chianti oma superlaheda laupäevase turu ja lihtsalt jalustniitvate juustu-, liha- ja veinibutiikidega. Ehh, Toskaana!
No näed siis Tuuli, isegi väljaspool Eestit oleme samu radu tallanud:)
See roog pecorinost, oliiviõlist ja ubadest on täiesti uskumatult geniaalne! Ja nii lihtne!
ah… ja muidugi see, et kevadet Toskaanas käisid tervitamas, teeb natuke (heas mõttes) kadedaks! 🙂
Jaa see pecorino ubade ja oliiviõliga oli lihtsalt fantastiline! Ma kodus hiljem uurisin ka, et kas see on miski traditsiooniline roog või lihtsalt söögikoha omaniku mõttevälgatus. Ja sain teada, et juba vanad roomlased olid söönud oma lambapiimajuustu (neil siis Pecorino Romano, kuivem ja soolasem, meil oli P. Toscano) mai algul kevade tervitamise toiduna koos värskete põldubadega. Vot siis milline ajalugu!
Kadeduseks pole vast põhjust, vähemalt ilma osas mitte, teil ka ilmselt juba täitsa loob:)
Pecorino juust värskete põldubade ja oliiviõliga- käin miski viiekümnes kord ainult seda pilti vaatamas ja isu täis ei saa!
Marju, tea, et sa ei ole oma mures üksi!