• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  •  

Grüne Fee ehk viiskümmend rohelise varjundit

märts 28, 2018 by Mari-Liis Ilover 6 kommentaari

Smaragdroheline, õunaroheline, kollakasroheline, laimiroheline, herneroheline, oliiviroheline, tumeroheline, pudeliroheline, metsaroheline, jahimehe-roheline, hallikasroheline, sinakasroheline ehk niiluseroheline, mereroheline, mustjasroheline, männiroheline, samblaroheline, džungliroheline…jne. Rohelisel, nagu ka kõigil teistel värvustel on tohutult rikkalik värviskaala. Inimsilm aga suudab eristada erinevaid rohelisi toone enim teistest värvustest. Enamikes kultuurides tähistab roheline värvus kasvamist ja elu, seda seostatakse looduse ja roheluse tärkamisega. Roheline on inimsilmale kõige rahulikum värv, tekitades turvatunde.  Arvatakse, et rohelisel on tervendav toime. Roheline on elu ja nooruse sümbol. (allikas: maalikool.ee)

Alustuseks tuleb kohe koormast lahti saada. Ja tunnistada üles, et peale Grüne Fee aiandi külastamist koos Ragnega valdas mind sulaselge ka-de-dus nende inimeste vastu, kel on õnn aastaringselt, ka kõige pimedatel ja külmematel kuudel nii rohelises, valges, soojas ja rahulikus keskkonnas tööd teha. Pean silmas Grüne Fee kasvuhoonesid (ehk katmikalasid, nagu neid õigem oleks nimetada). Ahh, siin on kogu aeg suvi! Kasvuhoonesse sisse astudes kaob võluväel igasugune stress. Igapäevaselt sellises soojuses ja valguses viibides puudub mu meelest täiesti vajadus päikesereiside järele. Ja ehkki tegu on ju siiski tootmisega, pole õhkõrna vihjetki mürale ega kiirustamisele. Kindlasti sõidavad kusagil Grüne Fee aladel ringi ka tõstukid, surisevad liinid ja kontoris klõbistatakse arvuteid. Aga kasvuhoonetes sirguvad taimed omas rahus, lausa letargilises vaikelus. Tõepoolest, nende vahel sama rahulikult ja vaikselt toimetavate aednike töö on kadestamisväärt. See ei tundu isegi töö, pigem puhkus. Minul on oma (Grüne Fee katmikaladega võrreldes mikroskoopilises) kasvuhoones võimalus niimoodi puhata vaid loetud suvekuud. Saingi ära kurdetud.

Igatahes, nüüd kus kadedus negatiivse tundena on maha raputatud, saan rõõmsalt asuda kirjutama. Sedakorda põgusat ülevaadet sellest, kus ja kuidas õieti kasvavad enamusele meist hästi tuntud, pea igas toidupoes müüdavad Luunja kurk ja Grüne Fee salatid ning ürdid.

Grüne Fee on eesti keele panduna roheline haldjas. Roheline haldjas toimetab juba 25 aastat Tartu külje all Lohkval ja on algselt loodud endise Luunja sovhoosi Anne aiandi baasil. Tänaseks on roheline haldjas hoogsalt oma tiibu sirutanud, kurke ning salateid ja maitsetaimi kasvatakse pea kümnel hektaril. On üsna tõenäoline, et väga paljud nende ridade lugejad on midagi Grüne Fee toodangust poest ostnud või tarbivad neid lausa igapäevaselt. Värskest kurgist erinevate lehtsalatite, rukola ja ürtideni.

Värske kurk. Nüüd saab muidugi kodumaist värsket kurki süüa aastaringselt. Aga mäletate ju seda kevadekuulutajat lapsepõlvest – kurgivõileib! Tundub uskumatu, aga minu lapsepõlves võis talvel  värskest kurgist ainult helerohelisi unenägusid näha ja nii ongi värske kurgi lõhn meelde sööbinud kui midagi eriti helget ja oodatut. Naljakas, aga praegugi veel, kui söön võileiba kurgiga ja samal ajal paistab päike – siis olenemata aastaajast tekib ikkagi kevadetunne.  Nii kindlalt hingesopis istub siiani see emotsioon, mida kunagi tekitas esimene kevadine kurgiviil:)

Loomulikult erineb suures aiandis aastaringselt kurkide kasvatamine oluliselt sellest, kuidas paljud meist suvel oma triiphoonetes müttavad. Kui me istutame oma taimekesed kevadel maha, hakkame suve teises pooles kurke sööma ja hilissügisel konserveerime kasvuhoone talvepuhkuseks, siis Grüne Fees tehakse 3 istutust aastas ja kurke korjatakse pidevalt. Saime sisse piiluda nii kurgititade lasteaeda kui juba iseseisva elu alustamiseks küpsete kurkide kasvulavale. Kurgitaimed muudkui ronivad mööda tugesid ülespoole, kasvatavad vilju ja on lõpuks 17 meetri kõrgused taimehiiglased. Nii suuri taimi meil praegu näha ei õnnestunud, aga kujutan seda ette kui džunglit, kus väänlevad kurgiliaanid katavad kõik horisontaalsed ja vertikaalsed pinnad. Enam-vähem nii see pidigi välja nägema.

Kurgitaimed ei kasva mullas. Ega ka mitte kasvuturbas. Taimede juured pesitsevad hoopis kivivillas:

Ega tegelikult taimel polegi vahet, kas ta juured on mullas või mõnes muus sobivas substraadis. Oluline on, et ta saaks kätte kõik toitained, mis on vajalikud jõudsaks kasvamiseks, terve olemiseks ja saagi kandmiseks. Koduaias võtab ta need ise juurte abil mullast, suures aiandis aga antakse kurkidele toitu vedela lahusena, milles on ülitäpselt välja mõõdetud vajalikud mineraalsed toitained. Midagi pole liiast ja midagi pole puudu. Toitelahuses on täpselt needsamad ained, mida kurk muidu tavalisest kasvuhoonemullastki ise ka võtaks! Olen ise olnud siiani eelarvamuste küüsis ja parasjagu skeptiline hüdropoonika (vesikultuur ehk vesiaiandus (kreeka keeles hydōr ‘vesi’ + ponos ‘töö’) kui kasvatustehnoloogia osas – et mis mõttes kasvavad ilma mullata, vaid veelahuse toitel. Eelarvamus millegi kohta aga teadagi ju omastataksegi enne selle asja/inimese/nähtuse tegelikku nägemist, tundma õppimist ja neist aru saamist. Nüüd sain asja selgemaks. Esiteks, kurgid ja teised vesiaianduse põhimõttel kasvavad taimed tunnevad end ülihästi, nad ei vaevle ega piinle ilma mullata (oma varasemates ettekujutustes toitelahuse abil kasvavatest kurkidest oleksin tahtnud neile lohutuseks veidikenegi musta mulda viia), maitsevad imehead ja on saagikad. Teiseks, no kujutage ette seda mullas kasvatamist sellisel suurel katmikalal – kasvuhoone oleks mullane, mulla kaudu leviksid taimehaigused ja kuidas selline hektarite viisi rohimine üldse välja peaks nägema? – mullas elutseb ju teadupärast kõike ja kõiki. Nii et soe, kohev ja toitainerikas maamuld jäägu suviti meie rõõmuks kaevata, kõblata ja rohida. Suures aiandis käivad asjad teisiti. Taimed on rahul ja rõõmsad, andes sellest märku kena edenemise ja saagikandmise näol, nii ühel kui teisel moel.

Ükskõik millise taime kasvatamisel on kohe kohal kahjurid, kes tahavad oma osa. Ka kurk pole erand, kaugel sellest. Kahjureid tuleb tõrjuda, muidu jäävad taimed kiduraks või hävivad hoopis ja saagist võib ainult unistada. Grüne Fees ei toimu keemilist tõrjet. See tähendab, taimi ei pritsita haiguste ega kahjurite kaitseks mingite kemikaalidega. Ainuke aine, mis kurgile üldse satub, on puhas kastmisvesi.  Võitluses kahjuritega on kasutusel bioloogiline tõrje – taimekahjuri hävitab tavalise kemikaali asemel röövputukas! Nutikas, kas pole. Biotõrje toimib looduslike printsiipide alusel ja on seega igati loodussõbralik kaitse- ja tõrjevahend, mis säästab nii taime ennast, keskkonda kui inimesi. Alloleval pildil ongi näha kurgitaime vahel rippumas üht pakikest, milles elutsevad röövputukad, kes hävitavad kurgitaime kahjureid.

Et võimalikult vähe haigusetekitajaid ja kahjureid väljast kasvuhoonetesse pääseks, hoitakse kogu ala ennetavalt äärmiselt puhta ja hügieenilisena. Palun väga, siin on kaks potensiaalset bakterikandjat “väljast”, kes ettevaatusabinõuna korralikult sussistati ja kostüümistati:

Mari-Liis ja Ragne tutvumas kurkide hingeeluga 🙂

Kui kurgid on saavutanud õige küpsuse, nopitakse nad käsitsi ükshaaval. Seejärel kiletatakse ja laotakse kastidesse, mis asuvad teele poodidesse. Miks kurgid kiletatakse? Kiletatud kurgid säilivad kauem – temperatuuril 10-12 ºC kuni 3 nädalat. Kiletamine hoiab kurgid puhtana nii transpordi ajal kui poes. On ju inimesi, kes katsuvad viimase kui aedvilja riiulil läbi, enne kui osta otsustavad…

Siinkohal oleks paslik rääkida üldse Grüne Fee kurkide, salatite ja ürtide – ühesõnaga kogu toodangu pesemisest. Uurisin seda ka kohapeal ja vastus oli üsna ühene- pesta võib, aga tegelikult puudub selleks vajadus. Mida peaks õieti neilt maha pesema? Kemikaalidega ühtegi kurki ega muud taime pritsitud ei ole. Nad on kokku puutunud vaid puhta kastmisveega. Korjatakse ja sorteeritakse kinnastega. Kiletab masin. Kõik on lausa steriilselt puhas – võin seda käsi südamel kinnitada, nägin oma silmaga. Täiesti rahulikult võib kodus kurgilt kile ära võtta ja kohe kurki sööma asuda. Aga loomulikult see, kes on harjunud kõiki aedvilju enne söömist kraani alt läbi laskma, võib seda edasi teha. Otsest vajadust aga pole! Seesama pesemise jutt puudutab ka Grüne Fee salateid ja ürte – pesema ei pea, aga võib. Ütlen ausalt, et ma ise ei ole kunagi neid pesnud, salatilehtede ja ürtide kuivaks saamine on jube tüütu. Pealegi, pesemise järgselt ei õnnestu iialgi nende krõmpsu värskust taastada. Kuivata ja nõruta palju tahad -ikka on pehmed ja justkui närtsinud. Ühesõnaga, igati OK on lihtsamalt läbi ajada ja salatilehti, kurki ja ürte otse pakendist võttes toidus kasutada.

Salatite ja ürtide kasvualadel võib näha taimi kõikvõimalikes kasvuperioodides, just tärganud võrsekesest kuni küpses roheluses söögivalmis salati või maitseroheliseni. Ja valikut jagub korralikult. Palun väga: tammelehesalat, lehtsalat, frillice, spinat, rukola. Basiilik, till, petersell, koriander, murulauk. Piparmünt, tüümian, verev oblikas, pune ehk oregano, meliss. Kõik külvatakse pottidesse seemnest. Veidi aja pärast, kui taimetitad juba veidi tugevamad, istutatakse nad ümber uutesse pottidesse, ja lastakse neis täiskasvanuks sirguda. Neissamades pottides ostamegi salatid ja ürdid poest.

Tere, väike elu!

Need kollased lapakad, mis taimede kohal ripuvad, ei ole külvamisajad ega muud kasvu selgitavad märkmed, nagu mina lühinägelikuna esmalt arvasin. Ka salati- ja maitsetaimede kaitse osas kasutatakse bioloogilist tõrjet, see tähendab lehetäisid ja muid pahalasi hävitama on toodud nende looduslikud vaenlased. Kahjurite kinnipüüdmiseks kasutatakse ka püünispabereid – needsamad kollased ongi! Taimi poputatakse ka täiesti looduslike vahenditega kasvusubstraadi kaudu. Näiteks segatakse sellesse prepraati, mis koosneb seente niidistikust ja eostest. Need aitavad paljuneda kasvusubstraadis leiduvatel kasulikel mikroorganismidel, soodustavad juurte kasvu ja kaitsevad taimi haiguste eest. Sünteetilisi kemikaale ei kasutata, kõik käib looduslikult ja puhtalt. Selline taimekaitse on küll kulukam, kui kemikaalidega pritsimine, kuid söögikraami ja keskkonna puhtus kaalub kõrgema hinna kordades üles.

Need on Frillice taimed. Piiiiikad read, eespoolsetest noorematest tagapool suuremateni.

Frillice on Grüne Fee salatitest mu lemmik. Krõmpsutan seda niisama, teen värsket rohelist salatit oliiviõli, sidrunimahla ja seemnetega. Lisaks pistan Frillice mahlakatesse krõmpsuvatesse lehtedesse kõikvõimalikku kraami alates hummusest lõpetades chili con carnega – lehed on justkui wrapid!

Frillicet saab osta nii potis, kui ilma juurteta kilekotis. Siin sõidavad krõmpsud salatipead pakendamisse.

Lõputu salativäli

Spinat

Nagu ajakujunduse õpikust: erinevad rohelise vormid ja kõrgused moodustavad kasvuhoonetes imekauni terviku. Süda sulab ja hing heldib.

Ragne sulandumas keskkonda

Lõpetuseks suur uudis. Nimelt on Grüne Fee tootevalikusse lisandunud lehtkapsas. Jah, seesama lehtkapsas ehk kale, mis on juba pikemat aega toidu- ja terviseteadlike söögilaual aukohal trooninud. Jah, seesama, millest saab supermõnusaid krõpse ahjus röstida. Jah, seesama, millest saab teha nii smuutit, pestot, suppi, hautist, salatit ja mida kõike veel. Lehtkapsasorte on hästi palju erinevaid. Varieerumised on nii lehtede värvi, käharuse, suuruse kui tugevuse osas.  Grüne Fee lehtkapsas on heledam roheline ja õrna lehe ning varrega. Osad lehtkapsasordid on puisevõitu ja näiteks salati tegemiseks tuleb neid sidrunimahla ja õliga masseerida, et hammas peale hakkaks ja tekstuur meeldiv oleks. Grüne Fee lehtkapsaga seda muret ei ole, lehed ja leherood on piisavalt õrnad, et neid niisama salatis kasutada. Olen jõudnud katsetada ka smuutit ja krõpse – pole midagi öelda, uus lehtkapsas sobib selleks kõigeks suurepäraselt. Kohe-kohe peaks ta ka poodidesse jõudma.

Lehtkapsas sirgub. Nagu näha, külvamisaeg oli 5. märts.

Otse peenrast:)

Nõnda siis on lood Grüne Fees. Kui järgmine kord poes salatit valin, ei ole küsimustki, mis korvi rändab. Milleks osta kaugetelt maadelt kohale sõidutatud, ei tea kuidas kasvatatud ja korjatud-pakendatud värsket kraami, kui kõike seda kasvatatakse puhtalt ja looduse tasakaalu arvesse võttes siinsamas Eestis. Tärkavast seemnest lokkava taimeni.

Rõõmsat roheluseootust!

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Muu

Previous Post: « Risoto Primavera ehk kevad taldrikul
Next Post: Spinati-kodujuustupirukas »

Reader Interactions

Comments

  1. Piret

    märts 29, 2018 at 7:53 e.l.

    Ah, kui mõnus! Sain nüüd küll läbi ekraani tunda seda pikalt otsitud kevadist värskust. Tänud sulle seda jagamast! Supermõnus postitus ja ma ka nüüd jupp mad targem ning uudishimu rahuldatud:)

    Vasta
    • Mari-Liis Ilover

      märts 29, 2018 at 10:16 e.l.

      Aitäh, Piret! Targemaks sain ise ka ja põhjalikud vastused mitmele varem vaevanud küsimusele. Mulle mõjus see külaskäik täieliku teraapiana, Grüne Fee võiks kaaluda stressimaanduspakette koos korvitäie rohekraami ja külaskäiguga oma kasvuhoonetesse:).

      Vasta
  2. Marina

    aprill 1, 2018 at 6:50 p.l.

    Jutt on ilus, aga reaalsus on siiski teine. Inimesed töötavad Grüne Fees 6 päeva nädalas kella 6-st hommikul. Kellel käed, kellel selg haige, sest töö on väga-väga raske. Rohelisest ja soojast unistuste töökohast on asi kaugel. Lisaks väga suur õhuniiskus ja mürgid kasvuhoones. Mis ainetest toitelahus tegelikult kokku segatakse ei hakatud Sulle rääkima, muidu ei tahaks enam kunagi Luunja kurki süüa;) Ilma pesemata kurki süüa kohe kindlasti ei soovita.

    Vasta
    • Mari-Liis Ilover

      aprill 2, 2018 at 3:27 e.l.

      Tere, Marina! Mis ma oskan öelda: vaba maa, vabad mõtted, igal oma arvamus! Aitäh, et enda omast siia märgi jätsid. Mina kirjutasin jällegi oma ehedatest muljetest ja sellest, mida kohapeal nägin ja tundsin – midagi ilustamata. Kohe kindlasti ei ehitatud meile seal Potjomkini küla, ja miks peakski.
      P.S. Toitelahusest oli juttu. Ega mul polnudki illusiooni, et see on kanakaka ja nõgeseleotusvesi.

      Vasta
  3. Anonüümne

    aprill 5, 2018 at 8:08 p.l.

    Kohutav teha positiivne postitust firmast mis toetab karusnaha farme. Kohutav!

    Vasta
    • Mari-Liis Ilover

      aprill 6, 2018 at 6:09 e.l.

      Hea anonüümne. Esiteks on kommentaar teemasse mittepuutuv. See postitus ei käsitle karusloomakasvatust. Teiseks, olen karusloomakasvatuse keelustamise poolt. Aga tundub, et maailmapäästjat ega barrikaadidel lipuga vehkijat minust ei saa, sest tõepoolest ei ole mul pähe tuubitud nimekirja kõigist Eesti ettevõttetest ja sellest, keda või mida nad kunagi toetanud või mitte toetanud ja kuhu alla kirjutanud või kuhu alla kirjutamata jätnud. Ja ostan ikka salatit ja kurki, niisamuti ka mett (ka Mesinike liit ju kirjutas kõne all olevale petitsioonile alla, kui jutt peaks sellest üldse olema) ja muud kraami, pidevalt kalkuleerimata igat aspekti, mis nende tootjaga seotud on. See ei ole lihtsalt võimalik, ei ajaliselt ega info haldamise mõttes.
      Maailm ei ole must-valge, ei ole olemas läbinisti head ega läbinisti halba. Igal asjal on miljoneid aspekte. Eks me kõik teeme valikuid oma uskumuste ja põhimõtete alusel ja soovin sullegi meelekindlust neid järgida ning samas näha maailma ka veidi avaramalt ja rõõmsamates toonides.

      Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

E-RAAMAT “MAITSVAD JÕULUD”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

UUS RAAMAT! KUFI KOKARAAMAT

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kufi kokaraamat
Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Peedi-tonnato

Bircher-müsli

Viini šnitsel

Värsked kommentaarid

  • Mari, Sidruni-ricotta kook mandlijahuga
  • Mari-Liis Ilover, Kohevad Ameerika pannkoogid
  • Mari-Liis Ilover, Tagurpidi ploomikook
  • Kufipannkook kahele – Kairi koduköökla, Philips Airfryer – minu kasutuskogemus
  • Anonüümne, Kohevad Ameerika pannkoogid

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kohupiim kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts munad mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Eton mess-suvine maius

Suvikõrvitsanuudlid maapähklikastmega

JÕULUSÕRNIKUD (vaid 3 koostisosa)

Maasika-toorkook (täiesti taimne, gluteeni- ja laktoosivaba)

Kartuli-porrusupp ehk potage bonne femme

Kookosehõnguline vaniljejäätis

Jälgi ka instagramis

🐟+🥦+🍚 See on roog, mis on meil kodus üsn 🐟+🥦+🍚 See on roog, mis on meil kodus üsna sagedasti laual. Variatsioonidega küll, sest forelli asemel võib olla ka lõhe ja brokoli asemel türgi oad näiteks. Nii või teisiti on see tõeline argiõhtu mugavustoit, sest vaja on väheseid koostisosi ja valmimisaeg on 15 minutit. Samal ajal valmib ka riis. Kikkomani teriyaki kaste röstitud seesamiseemnetega seob kõik kokku ilusaks tervikuks.

Forell ja brokoli teriyaki kastmes
neljale-viiele

1 forellifilee, u 800-900 g
1 brokoli
1 sl õli praadimiseks
u 1,5 dl Kikkomani teriyaki kastet röstitud seesamiseemnetega
rohelist sibulat
soola
kõrvale serveerimiseks riisi

Lõika kala portsjoniteks, brokoli õisikuteks. Auruta brokoli või keeda mõni minut ja nõruta.  Prae kalapalad suuremal pannil õlis mõlemalt küljelt (esmalt nahapool), kokku läheb nii 6-7 minutit. Maitsesta soolaga, pigem vähe, sest teriyaki kaste on ka soolane. Pane pannile kala seltsi brokoli, lisa teriyaki kaste ja lase paar minutit podiseda. Saputa peale rohelist sibulat ja ongi valmis! Kõrvale söömiseks on ideaalne valik riis.
.
.
#koostöö #kikkoman #teriyaki #trout #broccoli #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #kokkamine #retseptid #videoretseptid #cookingreels
Tahaks öelda talvevõlumaa. Ja mõtlen, et ikka e Tahaks öelda talvevõlumaa. Ja mõtlen, et ikka ei ütle, sest tundub cheesy. Aga kõik klišeed ongi sulatõsi. Nii et:  talvevõlumaa! 
Ilusat saabuvat 1. adventi ja kõik õue, vutt-vutt! ❄️❄️❄️✨✨✨
❄️Pohla-martsipani stritsel❄️ 1. advent on ❄️Pohla-martsipani stritsel❄️
1. advent on homme, see märgib meie peres alati ametlikku jõuluaja algust 🎄Tere tulemast taas Mariah Carey, Michael Bublé, Üksinda kodus ja Grinch, mina olen valmis 💪
Ja ohh, muidugi jõuluküpsetised! Mõrkjad pohlad ja mandlimagus martsipan koheva saia sees, mida sa hing veel paremat tahta oskad.
Retsept on kommentaarides.
.
.
#jõulud #küpsetamine #retseptid #kokkamine #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #dansukker
Homme, 2. detsembril, kell 11-18 muutub Jaama tän Homme, 2. detsembril, kell 11-18 muutub Jaama tänav Nõmmel toredaks talviseks heategevuslikuks jõuluturuks ❄️ Terve päeva toimuvad vahvad tegevused tervele perele, kontserdid, saab osta jõulukinke ja maitsvat kraami on muidugi ka.
Sellega seoses. Just tuli ahjust hõrk piparkoogipõhjal jõhvika-juustukook, mis rändab ka homme Jõuluturule, Minu Unistuste Päeva telki! Maiusta lõigukaupa või osta koju/külakostiks kaasa terve kook! Nii anname koos panuse raske diagnoosiga laste unistuste täitmiseks 💝
Veel mõni päev ja käes on 1. advent! Enne kui r Veel mõni päev ja käes on 1. advent! Enne kui rammusad praed ja suhkrused küpsetised võimu üle võtavad, midagi kergemat ja värskemat, kuid siiski jõuluhõngulist. See on vikerforelli-crudo, kus küpsetamata kalaviilud on maitsestatud aromaatsete happeliste tsitruselistega, lisaks veel oliiviõli, roseepipart ja värskuseks hernevõrseid. Nii lihtsa roa puhul on vaid üks reegel: koostisosad peavad olema värsked ja kvaliteetsed! Aga muidu, keerulist pole valmistamises absoluutselt mitte midagi ja hõrgutis on valmis 15 minutiga. Veinisoovituse leiad retsepti alt.

Vikerforelli-crudo
kolmele

1 verigreip
350 g vikerforellifileed 
1 sl verigreibi mahla
1 sl laimimahla
3 sl väärisoliiviõli
1 tl roseepipart
väike peotäis hernevõrseid
soolahelbeid

Koori verigreip ja tee segmentideks. See tähendab, lõika greibi viljaliha seda ümbritsevate kilede vahelt välja.  Lõika kalafilee viiludeks. Lao kalalõigud ja greibiviilud taldrikule. Puista peale soolahelbeid. Nirista peale 1 sl greibimahla, mis eraldus lõikamisel. Lisa ka laimimahl. Vala kalale oliiviõli. Puista peale roseepipar ja hernevõrsed. Saputa peale veel veidi soolahelbeid. Crudo on valmis nautimiseks!
Veinisoovitus tuleb @prismaperemarketid !  Prisma Paar teeb toiduga sobiva veini valiku eriti lihtsaks, sest veinid on jaotatud viide toiduga sobivasse kategooriasse: mereandide, kala, valge ja punase liha ning erinevate suupistete kõrvale. 
Sommeljee Kim Mollis soovitab crudo juurde Alsassist pärit Willmi veinimaja kuiva Rieslingit. See värske, tsitruseline ja aromaatne valge vein on siia perfect match.
.
#crudo #forell #vikerforell #koostöö #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #retseptid #kokkamine
29. november 2013. Küll on tore, et sotsiaalmeedi 29. november 2013. Küll on tore, et sotsiaalmeedia saadab memories-teateid. Kuidas ma muidu oleks teadnud, et täna möödus 10 (kümme!!! 🫨) aastat mu esimese raamatu ilmumisest. Juhhei! 🎉😀“Maitsev” oli mu esimene ja tuleb tunnistada, et siiani kõige armsam raamatutitt. Kõik ülejäänud ka muidugi südame küljes, aga ehh, ikkagi see esimene…🥹💝

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja

 

Loading Comments...