Päikesesmuuti

Pole vist just kuigi hea toon ega ka päevakohane vahetult enne lihavõtteid postitada smuuti retsepti. Aga siin see ikkagi on. Mida mul on enda õigustuseks öelda? Esiteks seda, et suures osas põhjustas selle retsepti ülesriputamise õues toimuv. Ei taha sel isegi pikemalt peatuda, aga ta on kõike muud, kui see, mida kevadiselt pühadeilmalt oodata. Tuul, pilved, hallus, lörts – ohjahh. Teiseks, on see smuuti tegelikult igati lihavõtteteemasse sobiv. Aga palun: porgandid seostuvad jänestega ja kes on jänku – lihavõtete sümbol! Lisaks apelsinid, füüsalid, astelpajud ja sellest kõigest kokku saav päikeseline kollakasoranž värv – see teeb ju ka kõige hallima hommiku rõõmsaks! No ja kolmandaks – traditsioonilised lihavõttetoidud on ju rammusad ja külluslikud, kuna ajalooliselt ja usuliselt tähistavad lihavõtted muuhulgas kasina paastuaja lõppu, mil laule sai tuua taas rohkelt liha, rammusad piimatooted, suhkrused küpsetised, munad mitmel moel jne.  Tänapäeval on paastujaid vähe ja lihavõtteroogade sisuline tähendus seega paljuski kadunud. Lihavõttetoidud on loomulikult omal kohal tänapäevalgi, aga ehk ei peaks kõike nii rammusalt ja magusalt sööma päris kolm päeva järjest, mõnel pühadeaegsel hommikul sobib ju enda turgutamiseks hästi ka seesama smuuti:) See, kui palju headust toitainete näol ses tsitrusemaitselises smuutis on, ma ei hakka eraldi rääkima, koostisainetele otsa vaadates on kõik vast niigi selge.