Angervaksasiirup

Heinamaadel, kraavipervedel, teeäärtes – kõikjal – vohab angervaks. Nii tavaline. Nii eriline. Ehe näide sellest, milline ime peitub nii sageli meid igapäevaselt ümbritsevas, harilikus, tähelepandamatus. Kohati isegi tüütus. Vaja on vaid tahtmist, aega ja oskust see ime üles leida. Väärtustada ja nautida lihtsust.
Angervaksa on meil jalaga segada ja ta ei maksa mitte midagi peale korjamisvaeva. Aga maitse on täiesti ainulaadne. Kes on proovinud, teavad. Selles on veidi mandlit, veidi vanilli, veidi kaneeli, veidi mett… Lisaks lihtsalt heale maitsele tuntakse angervaksa ka väärt ravimtaimena. Praegugi kuivavad mul õisikud toapõrandale laotatuna – ohsaa, kuidas tuba lõhnab! Lisaks palavikualandaja ja kõhu korrastajana kasutatakse angervaksa ka kerge rahusti ja hea une soodustajana – mine tea, ehk just tänu nende kuivavate õisikute eeterlikule aroomile ei saa mu poeg, kelle toas “kuivati” asub, end viimasel ajal enne keskpäeva üles 🙂

Lisaks kuivatamisele, et talvel teed teha,  keedan angervaksast ka siirupit. Panen kirja siia kahtemoodi siirupi retseptid. Esimene on lisatud happega (rabarber) ja rohkema suhkruga. Seda siirupit saab steriliseeritud purkides või pudelites (vt postituse lõpus märkust steriliseerimise kohta) hoida ka toatemperatuuril. Rabarbri asemel võib kasutad ka punaseid sõstraid. Sellsies siirupis on angervaksa tunda nõrgemalt, ent siiski on ta maitses täitsa olemas.

Teine retsep ton puhtalt angervaksast ja vähema suhkruga. Olen seda käärimise vältimiseks igaks juhuks hoidnud külmkapis. Noh, tegelikult on hoidmisaeg osutunud ka küllalt lühikeseks, sest oleme lihtsalt kõik ära joonud :). Siirupist saab teha morssi. Lastele, vähemalt minu omadele, meeldib rohkem rabarberiga versioon, puhas on nende jaoks vist liiga “angervaksane”. Mõlemat siirupit saab segada ka täiskasvanute jookidesse. Näiteks teha valge veiniga Spritzerit (valget veini segada lahjendatud siirupiga maitse järgi). Või vala üllatavaks tervitusjoogiks klaasi põhja lahjendamata angervaksasiirupit ja peale kihisev vahuvein. Lase mõistatada, millega tegu – vastuseid tuleb ilmselt pärnaõitest mee ja mandliliköörini.

Angervaksa õitsemist jagub veel vast nädalaks. Nii et mis muud, kui leidke võimalikult puhas angervaksa kasvukoht ja potid tulele!

Angervaksa-rabarbrisiirup
4 liitrit

2,5 l vett
2 kg suhkrut
1 kg rabarbrit*
50 angervaksa õisikut

Tükelda rabarber. Punased koored annavad siirupile ilusa värvi, nii et kui sul on punasekooreline rabarber,  jäta ta koorimata.
Raputa angervaksaõisikuid, et eemaldada soovimatud satikad. Võid õisikud ka läbi pesta. Vala vesi ja suhkur potti. Kuumuta ja sega vahepeal, et suhkur kiiremini sulaks. Kui suhkur sulanud, lisa tükeldatud rabarber ja angervaksaõisikud. Kuumuta kõik koos keema ja keeda 1-2 minutit, kuni rabarber enam-vähem pehme. Tõsta pott pliidilt ja lase kaane all keedusel seista ning maitsestuda 24 tundi.
Seejärel kurna läbi kahekordselt kokku pandud marli või spetsiaalse kurnamisriide. Vala potti ja aja siirup uuesti tulikuumaks , aga ära keeda.
Vala kuum siirup lehtri abil kuumadesse steriliseeritud purkidesse või pudelitesse ning kaaneta steriliseeritud kaantega.**
Hoia keldris, kui see olemas on. Korralikult purgistatult ja õhukindlalt suletult säilib ka toatemperatuuril. Kui purk või pudel juba avatud, hoia külmkapis.

Selline roosa ta välja näebki: