Mõte teha raamat toitudest, mis sobivad justnimelt kaasapakkimiseks ja õues söömiseks, tekkis tegelikult juba paari aasta eest. Algusest peale oli üsna selge, et paari kuuga seda raamatut valmis ei saa, Kuna teema on nii tugevalt seotud looduse ja aastaaegadega, kuluski raamatu valmimiseks terve aastaring. Ütlen kohe ära ka suure-suure tänu kogu raamatuga seotud olnud suurepärasele tiimile: Lia Virkuse kogenud ja kindlakäelise koordineerimiseta, Velve Saare terava silma ja tundliku keeletajuta ning Külli Kuusiku imelise kujunduseta poleks raamatut olemaski. Suur aitäh teile! 🙂
Alustasin piknikutoitude kokkamist eelmisel varakevadel esimeste pungade puhkedes ja viimased pildid said tehtud selle talve väheste, aga see-eest korralikult krõbekülmade ja päikeseliste pakasepäevadega.
Mis mind ennast piknike ja üldse, igasuguste loodusesse väljasõitude juures kõige enam köidab, on nendega kaasnev soe emotsioon. Selles leidub nii ootusärevat õhinat, helget muretust, mõnusat rahulolu kui magusat nostalgiat. Piknik on armas puhkehetk argipäevast sõprade ja/või pere seltsis. Ja sellised väikesed puhkehetked on ju kättesaadavad kõigile! Loodus ei küsi piknikuteki laialilaotamise eest sentigi, eriliselt suuri summasid ei pea kulutama ka ei varustusele ega toitudele. Oluline on see, et oleks olla mõnus, lihtne, vaba. Ja üldse, selline easy-going meeleolu ongi pikniku juures mu meelest üks tähtsamaid tahke. Olgu siis ees väike romantiline väljasõit kahele, suuremat seltskonda kaasav pidu pargis või rannas, jalutuskäik metsas või rattaretk suviste viljapõldude vahel, on kõige olulisem mitte unustada, et piknik on üks elu pakutavatest lihtsatest rõõmudest ja väikestest naudinguhetkedest.
Värviline sügis on võrratu aeg õues einestamiseks:
Mõnikord pakub piknikupaik ise mõnusaid täiendusi piknikukorvile: kevadisel metsapiknikul saad omleti peale noppida peotäie värskeid hapukaid jänesekapsalehti.
Suvise põlluveeres peetava pikniku ampsudeks sobivad hästi kaerajahust muffinid värskete punaste sõstardega, kõrvale joomiseks mee ja sidruniga maitsestatud pärnaõiejook:
Pikniku pidamiseks ei pea alati kusagile sõitma. Suvisel roosilõhnalisel päeval võib teki vabalt laotada ka koduaeda ja pidada maha üks meeleolukas piknik värsketest suvistest andidest tehtud suupistete ja jookidega:
Pikniku võib sättida ka hommikusele ajale! Pargis veedetud päikeselised hommikutundid maitsvate üllatustega piknikukorvist ja mõnusa seltskonnaga loovad mõnusa meeleolu terveks päevaks.
Mõnus koht piknikupidamiseks on näiteks mõni RMK metsaonn või metsamaja. Muidugi mere või järve ääres on ka ideaalne. Peaasi,et oleks mõnus seltskond ja maitsev toit 🙂
Meie pere armastab piknikuid mere ääres 🙂
Väga mõnus on üllatada piknikuga laste sünnipäeval. Katsime mere ääres metsa alla mõnusa piknikulaua ja jalutasime koos sünnipäevakülalistega kodu juurest sinna pidu pidama. Väga mõnus.
Aga see raamat on lihtsalt imeline, superilusate piltidega! See rändas eile mu fotograafist sõbranna kingikotti. Et ikka katsetada ja ideid saada.
Pikniku asukoht võib olla väga erinev, samuti pole vaja erilist põhjust pikniku pidamiseks. Piisab kui on vastav soon ja meeleolu, meeldiv seltskond ning paigake, kus end mõnusasti tundes toitu nautida. Lastele meeldib väga spontaane piknik rõdul, sest linnainimene ei jõua alati piisavalt kiiresti loodusesse :-).
Suur tänu imeliste fotode ja põnevate retseptidega raamatu koostamise ees! Nüüd pöidlad pihku!
Ma ei viitsi suure toidumoonaga kaugele minna 😉 Aga oma koduaia piknik toimub meil igal võimalikul juhul ja täitsa oleks uusi retsepte vaja 🙂 Jään siis fortuunale lootma.
Väga ilus raamat tundub olevat.
Ma ei viitsi suure toidumoonaga kaugele minna 😉 Aga oma koduaia piknik toimub meil igal võimalikul juhul ja täitsa oleks uusi retsepte vaja 🙂 Jään siis fortuunale lootma.
Väga ilus raamat tundub olevat.
Ma ei viitsi suure toidumoonaga kaugele minna 😉 Aga oma koduaia piknik toimub meil igal võimalikul juhul ja täitsa oleks uusi retsepte vaja 🙂 Jään siis fortuunale lootma.
Väga ilus raamat tundub olevat.
Mulle meeldib ilmselt kõige rohkem kuskil mereäärses kohas, päike sumedalt peale paistmas :). Ühe sõbrannaga on traditsiooniks saanud otsida kuskil suvalises kohas linnas olles mingi muruplatsike, pingike või kasvõi paar kivi, kuhu peale end potsatada ja toitu ja mõnusaid jutte maast ja ilmast rääkides! 🙂
Palju õnne uue raamatu puhul 🙂
Kõige mõnusam piknik oleks mererannas, aga seal võib segavaks saada liiv, mis siis igalepoole minema kipuks, seega ma eelistaks ilmselt mõnda mõnusat vaikset parki, kus ei käi palju inimesi. 🙂 Hea seltkond ja hea toit kaasa ja muud polegi vaja 🙂
Väga elamusrohked piknikud leiavad kindlasti aset Eesti looduskaunitesse kohtadesse püstitadtud VAATLUSTORNIDES 🙂 Kasuks tuleb veel merekohin, linnuhuihed, päikesetõus/loojang jms 🙂
Vahepeal on mõnus murda tradtsioone ning tavapärase koduse söögilaua äärest hoopis koduõue piknikule kolida.
Teoorias mõnus mererand, praktikas koduõu!
Kerttu
Piknik kui ettevõtmine väikeses meeldivas seltskonnas või hoopistükis romantiliselt kahekesi on alati oma olemuselt juba ideaalne. Päike ja mererand on klassika. Aga omamoodi vahvad on piknikud pakaselises metsas või võõras linnas pargipingil või … Seni on kogemata päikesetõusupiknik ja selles osas tasub mõtteid mõlgutada.
Aitäh toreda raamatu avaldamise eest!
Kõige mõnusamad on korda tehtud metsaalused, RMK majakesed kusagil metsa sees järve ääres. Isiklik lemmik on Jõgevamaal asuv Saare järv ja selle ümbrus. Metsapikniku juures meeldib ka see kui saab värskeid marju lähedalt korjata 🙂
Eks ikka mõnusad piknikukohad on mererand, vaikne metsanurgake, kuid alati ei ole mahti otsida sellist ideaalset piknikukohta, siis tuleb piirduda oma tavapärase aianurgaga. Kuid, kui teha piknik oma koduhoovis sellises nurgas, kus tavapäraselt ei grilli (on ju igaühel aias tavaliselt üks see kindel koht, kus grilliaparatuur tegutseb püsivalt), siis on vaade oma aiale hoopis teine 🙂 Ehk, siis parimatest parim piknikukoht oma hoovi erinevad nurgakesed 🙂
Palju õnne uue raamatu puhul! 🙂 Piknikud on viimasel ajal koduaias olnud, aga pargid on selleks ka mõnusad!
Enamaasti on meie piknikud koduaias!
Piknik mere ääres on väga mõnus 🙂
Palju õnne ilusa raamatu puhul!
Mulle meeldiks piknik rabas või praegusel varasuvisel ajal heinamaal – pikkade kõrreliste, kellukeste ja karikakarde keskel 🙂
Mõnus on piknik mere äärel päikseloojangul koos kõige kallimatega. Sinu uus raamat tundub olevat nii soe!!!
Ilus raamat, palju õnne. Aga piknikukoht võib olla kus iganes – põhiline on hea seltkond, siis muutuvad kõik kohad ja toidud imeliseks.
Epp
Palju õnne, Mari-Liis, uus raamat tundub olevat väga võluv.
Piknikku on tore pidada ka katusel.
Palju õnne uue raamatu puhul!
Meie pere teeb vahel nii oma elutoa põrandal kui ka aias pikniku. Samuti on väga mõnus ka metsas seenel või marjul olles pikniku teha, mererannast rääkimata:)
Ideaalne koht, kus pikniku pidada on Soomaal lauka ääres. Eriliselt mõnus on selleks Ingatsi rada, nii mõnigi sünnipäevapiknik on seal peetud.
hanna.jogis@gmail.com
Mina armastan pikniku pidada lillerohkel aasal, kõige mõnusam on veel mereäärsel aasal, kus floora sobivalt madalakasvuline.
Palju õnne uue raamatu puhul!
Mulle meeldivad piknikud metsas ja mereääres. Aga ka koduaias on ilusal suvepäeval mõnus piknikku pidada, siis ei pea toidukraami kaugele tassima.
Mõnus on lihtsalt vahest võtta hea söök kaasa ja autoga linnast välja sõita. Ning siis vaadates tee äärset loodust valida sobiv koht – on siis selleks kaunis metsaalune, mõne väikelinna park või ilus koht järve ääres.
mererannas peaks, siiani rohkem ikka koduaias.
Edu!
Ma arvan, et mererannas oleks küll kõik ebameeldivalt liiva täis. Kui aga mõni kai, muul vms vähem liivane koht, siis tundub juba mõnus 🙂 Ideaalseks kohaks oleks mu arvates veel ka mõni ilusa vaatega koht – nt vaateplatvormid Tallinna vanalinnas!
Kõige mõnusam piknikupaik on ikka oma koduaias, aga meeldivad ka piknikud Eesti looduskaunites kohtades (nt reisil olles).
Eriti mõnusad piknikud on päikeselise ilmaga mõne veekogu juures roheluses. Sel kevadel sai just üks selline mõnus spontaanne piknik peetud Keila-joal sooja päikese ja esimeste magusate välismaiste maasikatega.
Aga kohast olulisem on pikniku puhul kallid inimesed, kellega koos aega veeta. 🙂
Pikniku võib pidada ükskõik kus. Kõige toredamad piknikud on järe või mõne veekogu ääres koos armsate inimestega.
Mulle meeldivad piknikud enim mererannas, kuigi suure tuule korral on üsna tüütu lendava liivaga võidelda. Aga kõige kaunim piknik sai peetud ükskord Pärnu maakonnas, rabajärve ääres. Täielik vaikus ja ainult looduse hääled ja maitsev toit 🙂
Kristiina (suviste@gmail.com)
Palju õnne uue raamatu ilmumise puhul!
Piknik on minu arvates kõige mõnusam minu kõige kallimatega oma kodus tiigi kaldal või lausa tiigi keskel oleval väikesel saarekesel. Ümberringi vaid imeilus männimets, tuulevaikus, (loodetavasti:) päikesepaiste ja kaunis linnulaul… mida hing veel ihkaks…
Evelyn
Piknik mere ääres on klassika ning alati kindla peale minek. Vahelduseks on tore seda pidada aga näiteks kusagil katusel….
Kõige toredam on pikniku pidada purjekaga merel olles. Lihtsalt ankur vette või minna mõnele inimtühjale laiule.Hiiumaa ümbruses neid jagub. Või siis Kalana rand, istudki nagu maailmaäärel ja naudid head-paremat.
Kõige toredam on pikniku pidada purjekaga merel olles. Lihtsalt ankur vette või minna mõnele inimtühjale laiule.Hiiumaa ümbruses neid jagub. Või siis Kalana rand, istudki nagu maailmaäärel ja naudid head-paremat.
Meile on siiani väga meeldinud väikese gaasigrilliga tehtud piknik metsas, kus me kohapeal pannkooke küpsetasime, vaikne rahulik metsanurgake on tihtipeale jah parem kui tuuline mererand. Teele
Minu lemmikpaigad pikniku pidamiseks on kõrrelistest sahisevad niidud ja õhtuvalguses hää vaatega katused.
Metsas ja niidul on muidugi tore piknikku pidada, aga meie pere piknikud on tavaliselt elutoa põrandal punase-valgemustrilisel tekil. Juhuse tõttu on pea kõik tähtpäevad eriti külmal ja märjal ajal ja nii ongi saanud traditsiooniks teha piknik põrandal 🙂 Suvel käime ikka rannas ja pargis ja metsas ja mägedes ka 🙂
Parim piknik on metsas ilusal lagendikul või järve ääres, inimtühjas kohas. Kuid kõige tähtsamad on ikka inimesed kellega pikniku pidada :).
Piknik, piknik.. Maagiline sõna, millega tulevad ette punase-valgeruuduline lina, punutud korv, sealt välja piiluv veinipudel ja loomulikult kõik hea-parem, mida kokkade osavad näpud kaasa on pakkinud. Peaaegu alati kujutatakse selle idülli juurde palju rohelust, ja kui eriti veab, siis ka väikest veevulinat või vähemalt lainemüha ka.
Kõlab ju hästi? 🙂 Aga mida teha, kui tihe töögraafik linnas ei lase liiga kaugele minna? Mina arvan, et siis tuleb õue minna, vaadata enda ümber ringi ja otsida mõni kõrge lameda katusega maja, kuhu ka üles pääseks. Linnavaatega piknik on vähemalt minule end äärmiselt vahvana tõestanud! Ja ei mingit autode müra ega liigset busside tuutamist. Ning kui parimad palad põske pistetud ja mängud mängitud, ei ole ka kodutee pikk!
Piknikule kõik see mees! 🙂
Palju ônne ilusa raamatu puhul!
Kuigi oleme pikniku pidanud ka elutoa ja rôdu pôrandal, on palju parem siiski välja minna. Hetkel elame linnas, kus on palju suuri, avaraid ja rohelisi parke, kus on täitsa tavaline murul istuda ja lina maha laotada. Saab piiluda, mis teistel korvi pistetud on 🙂 Merele ja metsale mônus vaheldus.
Ilmselt võib hea seltskonna ja mõnusate toitude/jookidega teha pe igast paigast parima piknikupaiga. Mie parim piknikupaik on olnud Soomes, Turu linna suurte laevade sadamas, kus tunde päikselise ilmaga laeva oodates, tegime oma maailma parima pikniku sealsamas pargis, kirikumüüride kõrval .. lemmiksöögiks oli sulanud brie juust, mida sai krõbedate kreekeritega mõnusalt nauditud.
Paadisõit järvel või merel koos piknikuga oleks väga lahe 🙂
Looduskaunis kohas pikniku vastu ei saa miski. Olgu selleks siis mets, park, meri või mereäär. Kõige tähtsamad lisandid sinna on tore seltskond ja hea toit. Ma ei suudaks eal minna piknikule ja tarbida sööki-jooki plastpakendist. Piknik peab olema ilus!
Kui ilmaolud ei luba lastega õue piknikule minna, siis on seda peetud ka toas põrandal 🙂 Aga väljas on ikka kõige parem – kodumurul, metsas, heinapalli otsas 😀
Pikniku juures on kohast palju olulisemad seltskond ja ilm 🙂 Ise eelistan siiski privaatsemaid kohti nagu üksik metsatukk, kauni veekogu kallas või kaugeleulatuva vaatega mägi!
Piknik on alati lahe ettevõtmine! 🙂
Meie oleme piknikul käinud igal pool – metsas (aastaringselt), aasal, mere ääres, Soomes kalju otsas, hommikul õues pannkooke küpsetades jne. Lastele on see hoopis omamoodi sündmus, kui pannkoogid valmivad õues aiaahju kasutades. Kõige tähtsam aga on hea seltskond 🙂
Väga tore raamat. Pikniku pidamine mere ääres päikese loojumise ajal on väga romantiline. Lastele meeldivad piknikud ka metsalagendikul.
Igal pool on vahva. Kui on kaasa ostetud toit, siis kuskil kodust kaugel, kui omatehtud, siis piisab oma õues olemisest – ikka on sool või mingi pisiasi ununenud 🙂
Piknik pargis on väga mõnus, eriti meeldib sügisel värviliste lehtede sees olla. Kuum tee ja maitsvad pirukad on siis ideaalsed.
Triin K.
Soovin ka palju õnne kauni ja põneva raamatu ilmumise puhul! 🙂
Minagi nõustun mitme eelkõnelejaga, et ideaalne pikniku veetmise paik on just see koht, kuhu oma lemmikseltskonnaga parajasti satud. 🙂 Super piknik on olnud pankrannikul, kuid ka oma maja taga terrassil, maal taluõue peal ja samahästi kaunis pargis niidetud murul. Haha ja no sõprade juures elutoa põrandal patjadel ikka ka, sest mööblit ju veel pole, aga soolaleivapidu ei andnud oodata… 🙂
Ükskõik kus, peaasi et head sõbrad on kaasas 🙂
Minu lemmikud on seni olnud suvised pargipiknikud, kus elamusterohkel päeval muljeid vahetada ja ümbritsevat nautida. Piisavalt melu ja samas privaatsust pakuvad nii Kadrioru rohelus kui ka Versailles'i muusika ja purskkaevudega tiigiäärsed. Sel suvel võiks aga päikesetõusuks rappa minna. 🙂
Palju õnne, fotode järgi otsustades imeilus raamat!
viimased piknikud on olnud maakodu õunapuuaias. Polegi vaja kaugemale minna. Ja ruuduline piknikulina on kohustuslik:)
Katrin
Meile meeldib käia lastega pargis piknikul ja iga-aastane lasteaia hoovis peetav piknik on ka väga tore 🙂
Raba või mererand on mõnusad piknikukohad 🙂
Mererannas oleks ilus ja romantiline 🙂
Palju õnne uue raamatu ilmumise puhul! 🙂 Minu lemmik-piknikukohad on Toomemägi Tartus ja Ööbikuorg Rõuges. Toomemäele on hea minna siis, kui pole parasjagu võimalust linnast välja sõitmiseks. Wernerist ostetud kuuma caffe lattet juues ja kodust kaasa võetud võileibu ning omaküpsetatud kooki süües on hea nautida näiteks piknikuvormis lõunapausi koos heade sõpradega. Ööbikuoru pikniku muudab aga eriti toredaks asjaolu, et piknikukorvi pakitud mõnusa toidu nautimisele eelneb tavaliselt pikk jalutuskäik kaunil maastikul.
Kati L.
Imeilus teostus ja idee!
Minule meeldivad kõige rohkem piknikud, milles on natuke midagi erilist..nt soisel maastikul, talvises karges päevas, värvikirevas sügiseses lehesajus..
Aitäh uute ideede ja mõtete eest! Kristiina R.
Piknik parimate sõpradega on hea igal pool, parim vast keset ilusat loodust, näiteks rabas.
Heidi
Ideaalne pikniku veetmise paik on ilusa ilmaga purjekaga merel või lihtsalt koduaias. Ja eriti mõnus on piknik keset mingit spordimatka, näiteks kui oled juba pika maa maha suusatanud või rattaga sõitnud, siis maitsevad ka kõik kaasatehtud maiuspalad veel paremini.
Õnnitlus kauni ja asjaliku raamatu ilmumise puhul!!! Juba poes uuritud ja lehitsetud, et jätkuks ikka neid ärksaid raamatu tulekuid tulevikus!
Hingekosutav piknik hea ja paremaga võiks olla romantiliselt mererannal, kuhu väga tihti siiski ei satu.
Pille
Kui maitsev toidumoon on korvis olemas ja ilm on ilus, siis võib pikniku pidada ükskõik kus 🙂
Meil on üks tore punane karbike, mis on alati piknikul kaasas. Seepärast on meie 4-aastane tütar hakanudki seda piknikukarbiks nimetama. Nii tuleb ta aegajalt ja palub sinna sisse õunaviile või rosinaid või hoopis paprikalõike ning ütleb, et läheb piknikule. Seejärel suundub kott-tooli istuma ja piknik algab 🙂 Hiljuti juhtus ka lugu, kus piknikukraam oli pakitud ja piknikupaika kohale vuratud, kui hakkas sadama paduvihma ühes äikesega. Läksime siis koju, laotasime piknikulina vaibale ja saigi piknik peetud 🙂
Minu koduhoovis on väga mõnus pikniku pidada 🙂
Hiiglama suured tänud kõigile vastajatele! Neid mõtteid lugedes tundsin mitu korda veidike kahetsust, et raamatusse ei mahtunud rabapiknik. Rabad on võrratud ja erilised paigad ja piknik seal on suurepärane elamus. Aga muidugi võib raamatust alati valida ka mõned teiste peatükkide toidud ning need rabamatkale kaasa pakkida!
Raamatute loosimises kasutasin juhuslike numbrite generaatori abi (random.org) ja raamatud saavad endale Ave, Kris ja mercredi. Palju õnne! Palun saatke mulle oma aadressid: mariliis.ilover@gmail.com