Maailma esimeses ajakirja Tiiu numbris (oktoober 2011), mis oli ühtlasi ka minu kui ajakirja köögitoimetaja kõige-kõige esimene etteaste, ilmus see marmelaadi retsept. Ma tegin tookord ta küll tavalisest kõrvitsast ja värv oli palju heledam, aga väga maitsev sai ikkagi!
Sel kõrvitsahooajal kordasin marmelaaditegu. Seekord tegin muskaatkõrvitsast. Nii ilus oranž tuli ja veel parem!
Toimetasin Tiiu köögikülgedel täpselt aastajagu. Äratulek oleks olnud palju raskem, kui ma poleks saanud Üllet nõusse Tiiu köögikülgede tegemise teatepulk endale võtta. Kohe rahuliku südamega saab edasi minna.
Nii et selle postitusega tõmbangi joone alla oma köögitegemistele Tiius. Aitäh selle aasta eest Marii, Siim, Eha ja Anneli. Teiega koos oli kõik väga selge, lihtne ja kindel.
Kõrvitsamarmelaad apelsini ja ingveriga
u 1,5 liitrit
1 kg puhastatud ja tükeldatud (muskaat)kõrvitsat
2 apelsini
2 apelsini
1,5 dl vett
500 g moosisuhkrut
500 g moosisuhkrut
2-2,5 sl peenelt riivitud ingverijuurt
Kui sa just ei kasuta vahatamata apelsine, pese need väga-väga hoolikalt, näiteks köögisvammi karedama poolega kõvasti nühkides. Kuivata. Pressi välja mahl, riivi koor. Pane kõrvitsatükid koos veega potti, aja keema ja lase vaiksel tulel podiseda umbes tund aega, kuni kõrvits on täiesti pehme ja kergesti lagunev.
Et saavutada tükkideta marmelaadi konsistentsi, tõsta pott tulelt ja püreesta kõrvits saumikseriga täiesti ühtlaseks massiks.
Tõsta pott uuesti tulele, lisa moosisuhkur, ingver, apelsinimahl ja -koor. Keeda veel 10 minutit. Selles staadiumis võib tekkida vahtu, see eemalda lusika või vahukulbiga.
Tõsta marmelaad kuumalt steriliseeritud purkidesse, kaaneta (kaaned ka peavad ikka steriliseeritud olema) ja jahuta.
Kui toatemperatuuril purke hoida, on hoidis vedelam, moosisem. Külmkapis tardub marmelaadiks. Nii et minu purgikesed seisavad kenasti reas niigi napi ruumiga külmkapiriiulil. Aga varud kahanevad hoogsalt, sest hommikusele röstsaiale on see kõrvitsamarmelaad justkui loodud. Ja porgandikooki tehes sobib ta imehästi kihtide vahele määrimiseks.
Kui toatemperatuuril purke hoida, on hoidis vedelam, moosisem. Külmkapis tardub marmelaadiks. Nii et minu purgikesed seisavad kenasti reas niigi napi ruumiga külmkapiriiulil. Aga varud kahanevad hoogsalt, sest hommikusele röstsaiale on see kõrvitsamarmelaad justkui loodud. Ja porgandikooki tehes sobib ta imehästi kihtide vahele määrimiseks.
Tundub taevalik! Peab proovima, just üks suur ilus kõrvits siin üle ja alles ostsin ka moosisuhkrut.
Olen kindel, et sulle meeldib see, Sandra:)
See on võrratu marmelaad! Oleme seda juba kahest väiksemast muskaatkõrvitsast teinud ja kadus kiirelt kõik..
mercredi, mul ei jää muud üle, kui Sinuga nõustuda ja kaasa noogutada: on tõesti võrratu marmelaad! Meil juba otsas, nii et tuleb uus laar tulele panna:P
Kõrvitsamarmelaadil on pisut kibe järelmaitse, huvitav kui väga-väga mõru keedan juurde kõrvitsat, kas siis peaks sellest lahti saama? Arvan, et apelsinikoort sai äkki sutsu liiga palju või oli tegemist väga mõru apelsinikoorega.
Karmen, ma kahtlustan ka, et süüdlane on apelsinikoor. Ehk sattus kogemata sisse valget osa, mis pealmise kollase kihi all – see annab kindlasti mõrkjat maitset. Või tõesti sattus olema eriti mõru apelsinikoor. Igatahes kahju, et kibedus järelmaitses tunda annab. Ausalt öeldes ei teagi, kas kõrvitsa juurde keetmine päästaks…Aga kindlasti tasuks päästeoperatsioon ära proovida, sest ega kibeda nüansiga moosi ju ka ei taha, onju. Ära siis unusta ka lisaks suhkrut panna. Ja oleks väga tore, kui annaksid tulemusest teada ka – hoian igatahes pöialt, et see katsetus toimiks!