Caponata on selles suhtes universaalne toit, et teda sobib süüa eeltoiduna, eraldi pearoana, bruschetta kattena või liha- ja kalakõrvasena. Samuti ei ole üldse tarvis kinni pidada rangelt koostisainetest ega nende kogustest. Kui oliivid ei meeldi, jäta välja! Kui tahaks sellerit rohkem tunda, pane aga juurde!
“Culinaria Italy” (toimetaja Claudia Piras) andmetel alustas caponata oma võidukäiku hoopis kalaroana, mida pakuti Sitsiilia sadamkõrtside caupone‘des ja mis koosnes kalmaarist, baklažaanis ning sellerist, ülevalatuna magushapu kastmega. Kõlab küll ju väga hästi! Üks ootamatumaid caponata versioone on caponata San Bernardo, kus baklažaanid serveeritakse kastmes, mis on tehtud šokolaadist, mandlitest, suhkrust, äädikast ja krõbedast saiapurust. Hmmm…selle roa maitse ettekujutamine nõuab juba päris korralikku sisseelamist. Aga väikese vihjena San Bernardo moodi caponatale lisasin ka enda omale natuke röstitud mandlilaaste ja tuleb tunnistada, et magus krõbedus, mis neist toidule lisandus, oli väga mõnus!
Tarvis läheb:
u 500 grammine pommu
6+3 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
2 sellerivart
1 purk (400 g) purustatud tomateid
150 g rohelisi oliive
2 sl pestud ja nõrutatud kappareid
3 sl valge veini äädikat
2 sl suhkrut
meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart
2 sl seedermänniseemneid või mandlilaaste
basiilikulehti
Lõika baklažaan u 2,5 cm suurusteks tükkideks.
Kuumuta pannil 6 sl oliivõli. Lisa baklažaanitükid ja prae need õlis kuldseks, u 3-4 minutit. Sega vahepeal.
Tõsta baklažaanitükid küpsetuspaberile, mis imab endasse üleliigse õli.
Haki sibul, tükelda seller.
Lõika oliivid pooleks. Kui kasutad kividega oliive, eemalda kivid.
Vala pannile 3 sl oliivõli ja kuumuta selles sibul madalal kuumusel läbipaistvaks, umbes 5 minutit.
Lisa seller ja purustatud tomatid.
Maitsesta soola ja pipraga. Hauta 5 minutit.
Lisa oliivid, kapparid, baklažaanitükid, veiniäädikas ja suhkur.
Lase vaiksel tulel u 15 minutit kaane all haududa, kuni köögiviljad on täiesti pehmed ja äädikas aurustunud. Kui tundub, et vedelikku on vähe, lisa veidi vett.
Sega hulka kergelt kuumal pannil röstitud seedermänniseemned või mandlilaastud ja basiilik.
Parimana maitseb toatemperatuuril.
Taimetoitlased võivad siinkohal postituse lõppenuks lugeda ja alustada baklažaani tükeldamisega.
Omnivooridele aga jätkuks veel, et caponata sobib imehästi grillitud tallekarree kõrvale. Või siis vastupidi, caponata seltsi sobib suurepäraselt talleliha:)
Karreetükid sain ikka säältsamast Nõmme turu lambapildiga putkast, mida olen varemgi maininud. Letis on sellised tükid nagu pildil parempoolne. Peale kodust metamorfoosi, mis sünnib tänu veidikesele noaga sehkendamisele (liigne rasv küljest ära lõigata ja kont puhtaks kraapida), saab vasakpoolse karreetüki. Maitseasi:)
Küpsetusrežiim sõltub muidugi isiklikust maitsest, panni või grilli kuumusest, tükkide paksusest ja soovitud küpsuse astmest. Ma olen karreelõike ükskõik kas grillil või pannil küpsetanud nii, et kõrgel temperatuuril kõigepealt kaks minutit ühelt ja siis kaks teiselt poolt. Seejärel läheb liha fooliumisse pakitult 10 minutiks rahunema. Tulemus on selline medium ja well done vahepealne, seest veel õrnalt roosakas.
Aga lihaga või lihata, kes veel pole proovinud, võiks kindlasti caponata ära teha. Ja kes juba teavad, need teavad;)
*võõrkeelsed sõnad tuleks kirjutada kursiivis, aga siis kogu mu selle postituse tekst kubiseks kursiivist ja see oleks jällegi imelik
Lisa kommentaar