Oi, ma särasin õnnest justkui pühademuna, kui Ajakirjade Kirjastus tegi mulle ettepaneku osaleda kaasautorina uue mereandide kokaraamatu kirjutamises ning pildistada üles kõik selle raamatu toidud. Ja nüüd ongi Epp Mihkelsi ja minu retseptidega raamat trükist väljas ja juba mõne nädala raamatupoodides kenasti saadaval.
Mereannid, mu lemmikud! Nii mõnedki mu meeldejäävamad ja lausa heldimustki tekitavad toiduelamused on seotud justnimelt mereandidega. Tõele au andes, vähetähtis pole muidugi asjaolu, et need meelde sööbinud maitsenaudingud on sündinud peamiselt reisidel. Paikades, kus mereannid püütakse sealtsamast rannaäärse kõrtsi veeres loksuvast ookeanist. Mida aeg edasi, seda kergem on aga olnud neid imelisi maitseelamusi ka kodus taaselustada. Mereannivalik meie poodides laieneb jõudsalt ja kui mõelda kasvõi paari aasta tagusele ajale, on näiteks ainuüksi erinevate karpide valik oluliselt suurem. Lisaks sinikarpidele saame poest osta rohe-, veenus-, mandel-, habemenoa-, kammkarpe ja austreid. Enamus neist on saadaval täiesti värske, st elavana. Poes on müügil kaheksajalad, kalmaarid, rääkimata paljudest erinevatest krevettidest. Värskelt, külmatutult, keedetult, toorelt, puhastatult, puhastamata – vali, milliseid iganes soovid.
Mereannid, mu lemmikud! Nii mõnedki mu meeldejäävamad ja lausa heldimustki tekitavad toiduelamused on seotud justnimelt mereandidega. Tõele au andes, vähetähtis pole muidugi asjaolu, et need meelde sööbinud maitsenaudingud on sündinud peamiselt reisidel. Paikades, kus mereannid püütakse sealtsamast rannaäärse kõrtsi veeres loksuvast ookeanist. Mida aeg edasi, seda kergem on aga olnud neid imelisi maitseelamusi ka kodus taaselustada. Mereannivalik meie poodides laieneb jõudsalt ja kui mõelda kasvõi paari aasta tagusele ajale, on näiteks ainuüksi erinevate karpide valik oluliselt suurem. Lisaks sinikarpidele saame poest osta rohe-, veenus-, mandel-, habemenoa-, kammkarpe ja austreid. Enamus neist on saadaval täiesti värske, st elavana. Poes on müügil kaheksajalad, kalmaarid, rääkimata paljudest erinevatest krevettidest. Värskelt, külmatutult, keedetult, toorelt, puhastatult, puhastamata – vali, milliseid iganes soovid.
 |
| Vasakul olevale fotole napsasin Epu, kes parasjagu sätib karpe pildile. Ja paremal valmis lehekülg raamatust: meie poodides müügil olevad karbilised. |
Me Epuga oleme tõepoolest paadunud merannifännid. Samas tean palju neid, kellele mereannid üldse ei meeldi. Ja põhjus ei pruugigi alati olla selles, et mereannid ei maitse. Pigem selles, et mereannid ei ole olnud meil alati nii laias valikus saadaval ja neid lihtsalt ei ole harjutud valmistama. Sestap soovitangi seda raamatut kõigile omasugustele mereannisõpradele, kui ka neile, kellele mõte mereande toiduks valmistada ei tundu kuigi ahvatlev. Raamatus on rohkelt ka n-ö teoreetilist osa, st põhjalikku infot erinevate molluskite kohta, alates elukohtadest ja käitumisviisidest kuni näpunäideteni puhastamise, kättesaadavuse ja valmistamise kohta.
 |
| Kaun-ehk habemenoakarbid ürdivõis. Kas teadsid, et habemenokarbid elutsevad muda või liiva sisse kaevununa. Nad saavad seda teha, kuna hingavad läbi sifoonide, mille sirutavad mudast või liivast välja. Need põnevad karbid kaevuvad liiva sisse püstasendis, nii et liiva seest piilub välja vaid tipp, olles niimoodi peidus vaenlase eest. Kui habemenoad peavad liivast põgenema ja end kiiresti liigutama, võivad nad tekitada vett välja pumbates kuni meetri kõrguse veesamba. |
 |
| Õlles küpsetatud veenuskarbid suitsupeekoniga. Imehead väikesed ümarad veenuskarbid on õrna tekstuuri ja juba iseenesest pisut magusa mekiga. Kui tavaliselt kasutatakse karpide keetmiseks veini- või koorekastet, siis ka hele õlu sobib selleks väga hästi. Mõnus vaheldus klassikale! |
Karpe saab valmistada lugematutel eri viisidel. Külmal ajal on üks mu oma kindlaid lemmikuid see pildil olev kausitäis sinikarpe. Vaatamata sellele, et see toit valmib imelihtsatest koostisosadest (karbitoitudes muidu nii tavapäraseid ürtegi pole kasutatud!), on tegu vastupandamatult maitsva kausitäiega. Tõeline külma aastaaja mugavusroog on soojalt kreemjas ja kodust turvatunnet tekitav. Soovitan väga järele proovida.
Sinimerikarbid valge veini ja koore kastmes
neljale
1 kg sinimerikarpe
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl võid
200 ml valget veini
200 ml kala- või vähipuljongit (fondist valmistatud)
400 ml 35% koort
soola
Pese karbid hoolsalt jooksva vee all. Jälgi, et kõik karbid oleksid suletud. Viska ära karbid, mis on praokil ning ei sulgu ka koputades.
Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või, passeeri sibul ja küüslauk klaasjaks ja pehmeks. Vala nad pannilt suurde potti. Lisa vein ja kuumuta keema. Vala potti sinimerikarbid. Keeda kaane all umbes 6 minutit. Tõsta karbid vahukulbiga leemest välja. Viska ära need karbid, mis keetes ei avanenud. Vala potti kalapuljong ja koor. Keeda kaaneta umbes 5 minutit. Maitsesta soolaga. Tõsta karbid leeme sisse tagasi ning serveeri.
 |
| Kammkarbirisoto, värvilaiguks kergelt kuumust saanud paksoi. Lihtsalt taevalik. |
 |
| Raamatu tegemise ajal võisid mu pereliikmed tavapärasest sagedamini köögis kohata müütilisi merepõhjaasukaid:) |
 |
| Omas mahlas, maitseainetega vürtsitatult ning veinist aroome ja hapet saades küpseb kaheksajalg pehmeks ja maitserikkaks. Sedamoodi ettevalmistatud kaheksajalg sobib mitmete küpsetatud kaheksajalga vajavate roogade valmistamiseks. |
 |
| Selle aromaatse ja tervisliku salati tegemiseks läheb tarvis just sedasama eelmise pildi kangelast, omas mahlas keedetud kaheksajalga. |
 |
| Kui kaheksajalg juba keedetud, saab sellest teha võrratuid roogi. See siin on oliiviõli, valge veini äädika ja ürtidega marineeritud kaheksajalg. Sobib muide ülihästi meie suvise värske keedetud kartuliga! |
Raamatu kõige retseptirohkem peatükk on krevettidele pühendatud. Krevetid ongi ju kogu maailmas mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Suure nõudluse tõttu püütakse krevette nii meredest kui ka kasvandustest hiigelkogustes. Ja pole ka midagi imestada – need veeloomakesed on silmapaistvalt hõrgu maitse ja ahvatleva tekstuuriga ning pakuvad kuhjaga kasutusvõimalusi. Krevetid on ka ühed kättesaadavamatest mereandidest, olles müügil pea igas toidupoes nii toorelt, sügavkülmutatult kui keedetult. On peaga ja peata krevette, kooritud kui koorimata, sabaga ja sabata, veenist puhastatult või puhastamata – vali vaid sobiv!
Siinkohal saabki ära mainida veel ühe olulise põhjuse, miks mereande võiks rohkem süüa: mereannid on väga kasulikud ja toitvad. Näiteks needsamad krevetid on tõeline tervisetoit, sisaldades märkimisväärses koguses omega-3 rasvhappeid ning nad on ka suurepäraseks madala rasvasisaldusega valguallikaks. Krevettides on palju B-12 ja B-6 vitamiini, mis aitavad korras hoida närvisüsteemi ja ajutegevuse. Kuumtöötlemisel värvuvad krevetid punaseks tänu karotenoidile astaksantiin, mis on võimas antioksüdant. Krevettide kestad sisaldavad ka glükosamiini, mis on oluline liigestele. Krevetid on suurepäraseks seleeni allikaks. Seleen aitab olulise antioksüdandina organismil võidelda infektsioonidega, kaitsta rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ja aidata vähendada riski haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Seleen vajalik element kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks. Lisaks leidub krevettides olulisi mineraale vaske, fosforit ja rauda. Need toredad omadused kehtivad suuremal või vähemal määral kõigi mereandide kohta.
Toorete krevettide koorimine ja puhastamine on lihtne ega nõua mingeid erioskusi ega keeruliste noatehnikate valdamist. 1. Kui krevetil on pea, keera see õrnalt küljest. 2. Krevetti kahe käe vahel hoides ja pöialdega tõmmates koori krevetilt kest koos jalgadega. Saba võib jätta külge või eemaldada, olenevalt sellest, kuidas soovid krevetti kasutada. 3. Aseta krevett kõhuli lõikelauale ja tee terava noaga seljale sisselõige. 4. Eemalda tume sool seda noaotsaga kerides või õrnalt tõmmates. Kui sool on purunenud, kaabi ta välja või pese krevetti voolava vee all, sõrmega soolejäänuseid eemaldades.
 |
| Krevetitempura. Kui oled imestanud, kuidas restorani tempuras jäävad krevetid kenasti piklikuks ega tõmbu kuumutamisel tavapäraselt konksu, saad raamatut lugedes sellegi saladuse jälile ja kodus edaspidi täiuslikku tempurat teha. |
 |
| Tšilliteravad krevetivormikesed tomatikastmes – üks mu lemmikuid raamatust. Mereande on tegelikult imelihtne valmistada ja nad valmivad ju teadupärast väga kiiresti. Imemaitsva hõrgutise võib lauale saada veerand tunniga. |
Suur aitäh kaasautor Epp Mihkelsile, kelle kogemustest ja tarkusest õppisin töö käigus nii mõndagi. Kauni kujunduse eest tänud Mai Grepile ja teksti lihvimise eest Velve Saarele. Kogu projekti ohjas armas Lia Virkus – suur-suur aitäh!
Loodan kogu südamest, et see raamat leiab oma kindla koha paljude mereannifännide köökides ja raamaturiiulites. Ja usutavasti innustab ta julgetele katsetustele ka neid, kelle mereannivaimustus alles tuure kogumas.
Minu absoluutseks lemmikuks, aga samas mereloomaks, kellega ma senini ise midagi teha pole julgenud, on kaheksajalg. Ma ei oskagi öelda, miks ta mind nii väga paelub, aga kui ma kusagil kaheksajalga menüüs näen, siis suuretõenäosusega ma selle ka tellin.
Kõige lemmikumad on ikkagi igas-variandis krevetid ja kalmaarid. Kindlasti prooviksin ka muud head ja paremat nende vapustavate retseptide järgi. Super pildid!!!
Juba lugedes hakkas suu vett jooksma, aga krevette võikski süüa lausa iga päev. Suurepärane, et selline raamat on välja antud.
Suvel pidasime kaua plaanitud Itaalia teemalist grillipidu ja seal oli meil pearoaks kammkarbipasta. Ma ei olnud kusjuures mitte kunagi enne kammkarpe söönud, aga teate, see üks pasta – see oli taevalik ja alates sellest ajast olen ma täielik kammkarbi fänn. See on ikka uskumatu, et kui sa pole midagi siin ilmas maitsnud, aga see tehakse esimesel korral sulle nii hõrgutavalt taldrikule, siis oled sa 100 % müüdud. Olen kindel, et Teie raamatu järgi saaks nii mõnigi mollusk avastatud/vaaritatud ja ehk siis ka suvisele peakokale samaga vastata sel suvel.
Suu hakkas vett jooksma seda postitust lugedes 🙂 Minu lemmiku tiitli pärast võitlevad krevetid ja sinikarbid.
kaheksajalg. lisaks sellele, et ka suu vett jooksma hakkas
Palju õnne uue lapsukese puhul 🙂
Minu lemmikud on krevetid ja sinimerikarbid. Viimaseid olen ka kodus teinud, aga ainult kooreses kastmes. Vahelduseks oleks tore midagi teistsugust proovida.
Kaheksajalg tundub eksootikana, aga väga põnev. Retsept ees, julgeks selle tegemist ehk isegi katsetada.
Tere esmaspäevahommikut ja palju palju õnne uue ja imeilusa raamatu puhul! Minu ühed suurimad lemmikud on hiidkrevetid – mida suuremad ja värskemad, seda parem! Kiirelt pannil õli-küüslauku-tšillit näinud ning särisevana lauale kantud, kõrvale hea vein, mm…
Habemenoakarpe olen ainult ühe korra Barcelonas söönud ja mäletan, et need maitsesid mulle küll, aga maitset ennast ma täpselt enam ei mäleta. Pole neid veel Eestis poodides näinud – väga hea teada, et nad ka siin saadaval on! Hoian silmad lahti ja loodan kindlasti ka mõne raamatus oleva retsepti nendega ära proovida! 🙂
Kristi
Väga maitsevad kaheksajalad. Igal moel 🙂 Kuigi meeldivad kõik mereannid. Rohemerekarbid on ehk üks viimaseid avastusi.
Minu lemmikud on kaheksajalad! Üleüldse olen mereandidega väga sõber – meeldib väga proovida erinevaid toite ja ise katsetada! Aga kaheksajalad meeldivad tõesti igal moel – salatid, pastad, supid, grillituna – kõikõik! Nämmm!!! Aga mereande tõesti sööks igal pool ja igal võimalikul moel 🙂
Lemmikud on tiigerkrevetid. Tegelikult ega polegi väga palju erinevaid mereande söönud. Kunagi Assoori saartel kokavõistlustel käies pakuti meile uhket kaheksajala praadi. Algul kartsin, kuidas see maitsta võib aga see oli nii hea. Teeksin kindlasti rohkem erinevaid mereannitoite, antud mereanniraamat oleks väga heaks alguseks avastamaks mereandide maailma. Postituses antud retsepti katsetan kindlasti.
Viimati ostsin mereande apteegist kalamaksaõli kujul. Ausalt öeldes ei oskakski ilma juhisteta toidupoe mereandidega midagi peale hakata. Tundub olevat igati asjalik ja efektne kokaraamat!
Olen kõikide mereandide fänn!
Minu kõige suuremaks lemmikuks on siiski kaheksajalg.
Eelmine suvi proovisin Horvaatias restorani peremehe soovitusel kaheksajala salatit ja see oli super! Siiani otsin sarnast retsepti.
Kui aus olla, siis mõned aastad tagasi mulle üldse mereelukad ei sümpatiseerinud. Nüüd vastupidi. Võtame kaheksajala – ma olen saanud 2 kohas maailma parimat kaheksajalga. Ei, mitte kuskil välismaal, vaid Eestis! Vaimu Stuudios oli lihtsalt imeline kaheksajalg ning õnneks on meie lemmiksöögikohas Kärmes Küülikus ALATI tõeliselt maitsev ja imelise tekstuuriga kaheksajalg. Sinna sõidamegi vahel Tallinnast kohale just selle kaheksajala (ja no muidugi peedicarpaccio pärast ka) isu rahuldamiseks.
Krevetid on muidugi suured lemmikud. Hiljuti avastas mu abikaasa nendest uutest facebookis levivatest kokandusvideotest ( videod, kus näidatakse kiirelt koostisosade valmistamine, söögi tegemine ja viimane hõrk amps) imehea krevetipasta, mis sõna otseses mõttes viib keele alla. Linguinid; ahjus, või sees kuumutatud krevetid tšillihelvestega – kõik see kokku ( no päris 100 % kindel pole, mis ta seal kokkab) ja tulemus on lihtsalt muahh!
Õnne uue raamatu puhul!
Niipalju kui mereande söönud olen siis maitsevad need väga. Kahjuks ma paljusid mereelukaid pole saanud proovida.
Need pole väga laialt kättesaadavad ning mitte mitte just soodsad. Lisaks puudub piisavalt teadmisi, oskusi, et maitsvat roogi valmistada. Millegipärast on püsinud eelarvamus, et kõiki kaheksajalgu, kalmaare jms on keeruline ja aeganõudev kokata.
Seepärast naudingi mereande väljas söömas kãies.
Tänud kõigile, kes kommentaari jätsid. Nagu näha, siis ülekaalukalt on lemmik-mereanniks kaheksajalg 🙂 Raamatus on ka täitsa mitu kaheksajalaretsepti, mida proovida.
Viimasele kirjutajale, Kaiele – kunagi arvasin ma ise ka, et kaheksajalgade, kalmaaride jm meil haruldasemate mereandidega on ikka väga keeruline kodus ja mässata ja see kõik on aeganõudev ning tulemus ettearvamatu. Aga olles nüüd ikka väga palju mereande teinud, julgen öelda, et tegelikult on lood täiesti vastupidised: merennid küpsevad ju imekiiresti ja maitsestus on ka pigem lihtsam, et mitte varjutada mereandide enda hõrku olemist. Nii et kindlasti julgust katsetamisel ja küll varsti on grillitud kaheksjalad, seepiakarri ja täidetud kalmaarid käkitegu 🙂
Lasin võitjad määrata suvaliste numbrite generaatoril random. org, mis pakkus numbriteks 1 ja 11. Nii et serverisirvija ja Aire – palun saatke oma postiaadressid mulle meilile mariliis.ilover@gmail.com ja panen raamatud teele.
Kaheksajalg, aga ka sinikarbid. Tegelikult sööks mereande tiheminigi, aga ise nende valmistamises veel väge kodus ei ole.
Loosimine küll ammu läbi, aga tahtsin ikka oma arvamuse ka teada anda 🙂