Ei-ei, juttu ei tule sellest, kuidas koduste vahenditega mandri ja saarte vahelist liiklust korraldada. Vaatamata teema põnevusele ollakse siin blogis ikka hooajalised!
Suvi on oma parimat poolt juba näidanud, loodetavasti praegune vihmane ja jahe periood on vaid kerge kosutav hingetõmbepaus, et nii meie kui loodus jaksaksime taas kuumust nautida.
Aga nii nagu loodusele, kulub ka meile suvel jahutav värskus ära.
Kui vikipeediat uskuda, siis olla jäätee populaarsus alguse saanud 1904. aastal USA-s, St. Louis’is (tervitused, Kaisa-Leena!) maailmanäitusel, kus keegi teekasvataja, keerulise nimega härra Inglismaalt, tutvustas seni rohelise teega harjunud ameeriklastele musta india India teed. Härra õnnetuseks sattus maailmanäitus samale ajale kuumalainega ja mitte keegi ei soovinud teed proovida. Teekasvataja ei jätnud jonni: jahutas tee, lisas sellele jääkuubikuid ja pakkus seda hoopis karastusjoogina. Heureka!
Teetõmmise võib teha kuivatatud erinevat sorti teedest. Mina läksin kõige lihtsama vastupanu teed ja kasutasin lihtlabaseid musta tee pakikesi. Kui soe teetõmmis on valmis, siis tuleb sellele lisada külma vett. See samm pidavat aitama kaasa sellele, et tee ei hägustuks ja et ei tekiks valmis jooki “õliseid” laike (ei oska paremini end väljendada, aga teate ju küll, millest ma räägin). Ja teiseks, nii jahtub jook kiiremini.
Tarvis läheb:
2 l vett (1 l kuuma, 1 l külma), 3 musta tee kotikest, 3-4 (pipar)mündioksa, 1,5 dl suhkrut, poole sidruni mahl, lisaks veel (pipar)mündioksi ja sidrunilõike
Pane kannu teepakid, mõni mündioks ja suhkur.
Vala peale 1 l jagu kuuma vett ja lase seista 15 minutit. Sellest staadiumist on tehtud kõrvalolev pilt. Sega korra kergelt, et suhkur lahustuks.
Lisa tõmmisesse poole sidruni mahl ja 1 l külma vett, sega läbi.
Vala sõela ja lehtrit kasutades pudeli(te)sse ja lase külmkapis täiesti külmaks minna.
Serveeri jääkuubikute, sidrunilõikude ja värske mündiga.
Elu on ikka kummastav ja müstiline. 3 päeva tagasi kirjutas mu õetütar , et hakkab St Louis`is elukohta otsima ja siis raamtuid müüma. Pidin googeldades uurima, mis koht SEE veel on. Ja nüüd jälle see St Louis. Vaatan nüüd jääteed hoopis uue pilguga.
Hmmm, pika nuputamise peale sain ma küll aru, mismoodi see retsept olema vist peaks, aga vbl on parem, kui Sa selle tegemisõpetuse korra veel üle vaatad. 😉
Aga mina lugesin kuskilt teistsugust õpetust kunagi ja tegin selle järg, aga siis vist läks tõesti tee häguseks. See oli miskit nii, et teed kange tõmmise ja 3 minuti pärast kurnad selle otse jäkuubikutele. Parem proovin Sinu varianti nüüd.
Jeerum, Köögikata, hullemat soga annab leiutada, kui ma sinna kokku olin kirjutanud:D Tänan sind tähelepanelikkuse eest ja vast nüüd on pilt selgem:)
Nüüd on kõik selge nagu Sinu jäätee. 🙂
Ikka juhtub, vaatan, et olen ise ka enne vigaselt kirjutanud. Selliseid vigu juhtub mul viimasel ajal eriti tihti, sest ä-klahv läks mul kaduma…
Olen teinud piparmündiga jääteed aastaid ja lastele meelepärasemat jooki annab otsida.
P.S mascarponega jäätis tuli välja super;)
Udupea, sul on tuline õigus: lastele meeldib see jook väga!
Eriti hea meel on sellest, et annad teada oma kogemustest siinsete toitudega:)