Nii isutab mõnikord värske salati ja puuviljade-marjade järele. Värske kodumaise kraami saabumiseni on veel igavik.
Nägin vernanda blogis meloni-feta salatit ja meloni järgi läksin kohe ka. Ostsin pikliku kujuga kollase, selle kõikse tavalisema. Ei teagi, kas sattus vilets partii või mis, aga oli pooltoores, lausa rohekas ja magusust ei tuvastanud maitses mingi nipiga.
Teisena ostsin kantaluupi (Cantaloupe), selle mis pildil: rohekas koor, millel beežikas krobeline võrgustik, viljaliha on kollakas-oranž. Vot see oli mõnus melon: mahlane, mesiselt magus, parajalt pehme. Ja milline lõhn! Silmi kinni pannes võis kujutleda ennast kusagile Lõuna-Euroopasse, kus pärast kuuma päikeselist päeva jahutust otsides on just lahti lõigatud külm mahlane melon…Vaikselt loksuvad lained, unine kuumus, klaas külma valget veini.
Nojah, reaalsusesse tagasi tulles, sai paari nädala jooksul proovitud ka piklikku rohelisekoorelist (no ei tule sort meelde), mis oli liiga vesine ja üldse mitte magus. Ja siis veel ümmargust kollase krobelise koorega melonit (Galia) , mis oli liiga kuiv ja toorevõitu.
Ja veelkord kantaluup, mis taas oli suurepärane!
Ja salat, vaatamata sellele, et täiesti ebamoodne, sest 1. ei ole kuigi hooajaline, 2. kodumaisest toorainest pole haisugi, 3.puudub uudsus – on kõigele sellele vaatamata ka suurepärane!
Ja salat, vaatamata sellele, et täiesti ebamoodne, sest 1. ei ole kuigi hooajaline, 2. kodumaisest toorainest pole haisugi, 3.puudub uudsus – on kõigele sellele vaatamata ka suurepärane!
Meloni-prosciutto salat
rukolat
melonit
prosciuttot
parmesani
pipart veskist
oliivõli
Laota rukola lehed suurele vaagnale, sinna peale väiksemaks lõigatud prosciutto viilud ja melonitükid. Kõige peale parmesanilaastud. Jahvata peale pipart ja nirista veidi oliivõli.
Tuuli
Oi see on hea kooslus. Minu lemmik juba aastaid. Melonitest olen ka alati võimalusel cantalope sordi sõber, kasvõi niisama prociuttoga koos süües on see maitse võrratu. Tavaliselt koban meloneid poes tükk aega, koor peaks olema veidi vetruv, siis on suurem tõenäosus, et päris krõmpsuv ja toores sisu ei ole. Ühe esimese postitusena olen samasuguse salati ka oma blogisse üles riputatud
http://toiduteemal.blogspot.com/2010/02/meloni-rucola-salat.html
Mari-Liis
Tänud kobamisnipi eest, Tuuli! Ega see nüüd teab mis originaalne salat pole tõepoolest…:P:)
Köögikata
Vahetult enne töölt lahkumist lugesin seda postitust ja suu hakkas vett jooksma. Prismas olid isegi kõik melonisordid olemas (kollane ja roheline olidki lihtsalt kollane ja roheline brasiiliast), aga et kantaluupe oli vaid paar ülisuurt ja väga plekilist, otsustasin ikkagi ühe pisikese kollase kasuks. Sink polnud mul ka see õige, aga tulemus maitses mulle siiski väga hästi ja rahustas sinu tekitatud Pavlovi refleksi korralikult maha.;) Seevastu mu mehele oli see va melon totaalselt vastumeelt, kraapis kõik selle oma portsust minu taldrikusse ja puristas veel takka suud ka. Niiet saab küll mitte maitseda. 😀
Mari-Liis
Ma ostsin ka eile Prismast (Rocca omast), seal oli igasuguseid, suuri ja väikeseid.
Aga oma mehega pead küll midagi ette võtma, ei saa nii olla, et melon ei maitse! :)))