• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • Söögikohad
    • Söögikohtade soovitused
  • Videoretseptid
  • Info
  • Nav Social Menu

Coq au vin

jaanuar 25, 2011 by Mari-Liis Ilover 17 kommentaari

coq au vin

See on toit, mis mingil põhjusel on minu jaoks olnud müstifitseeritud tähendusega. Raske põhjendada, miks, aga olen selle valmistamist järjekindlalt edasi lükanud, ehkki kana ja veini potis toiduks keeta pole teab mis kunst. Pealegi on tegu lihtsa Prantsuse talupoegade pajaroaga: kui kanakarja pealik kukk oli nii vanaks jäänud, et oma kohustusi enam täita ei suutnud, tuli ta maha lüüa. Et aga vaesest sitkest ja vanast linnust ikka veel viimast võtta (viletsas talupojaperes ei saanud ju midagi ära visata), keedeti teda tundide kaupa punases veinis. Olla lisatud ka kukeverd, et liha veelgi pehmendada ja kastet paksendada. Ja siis veel need legendid Napoleonist ja Caesarist: et kuidas ikka ühele ja teisele olla kukke veiniga keedetud ja kuidas nemad siis olid seda rooga omakorda populariseerinud. Mingit ajaloolist tõestust neile lugudele muidugi pole, aga ikkagi, millised nimed!
Vaatamata sellele, et ei tea kustkohast tänapäeva linnainimene selle eluka kätte peaks saama, on mul olnud sisemine veendumus, et Coq au vin valmib meie köögis ainult kukest.

DSC_0044
Ja siis veel üks asi: viimased viis aastat on meie külmkapis elanud üks konserv. Millegipärast on 2006-ndal olnud kellelgi meie perest hetk poeriiuli ees, mil selise asjanduse ostmise tundus absoluutselt möödapääsmatu.  Mingit vajadust konservi avada pole siiani olnud ja nii on ta meiega rännanud läbi kahe kolimise ja kolme külmkapi:). Säilivusaeg lõpeb 17.02.2011, nii et üsna pea saabub suurpäev, kui tuleb reliikvia, tahad või ei,  avada. Ära ju ka ei viska ja edasihoidmisel nagu ka suurt mõtet pole.

rooster

Aga nagu tellitult, enne kui jõudis saabuda konservikarbile saatuslik päev, sain ma kuke! Althõlma, eritellimusel ja salakaubana, aga kätte ma ta sain. Tegelikult ei täitnud ta selles mõttes mu ootusi, et ma oleksin soovinud elumerel seilanud parkunud nahaga vanakest, aga laekus hoopis üsna noorukiohtu isend. Väike, süütu ja õrnake oli mu varandus. Aga ikkagi kukk! Taluõuelt pärit ja puha.

Tegin toidu laias laastus Julia Child’i järgi, peamiselt küll tegevuskäiku aluseks võttes. Aga seda ka mitte üks-ühele. Julia hautab sibulad ja seened mõlemad eraldi ja lisab lõpuks hautisele, aga peaaegu kõigis teistes retseptides, mida ma lugesin, pandi need ilma igasuguse eelneva ettevalmistuseta otse potti, seega läksin ka lihtsama vastupanu teed. Koguseid kohandasin.
Kõige parem on seda toitu teha suures malmpotis, millel on piisavalt suur põhjapind selleks, et kõik linnu tükid enam-vähem ühe kihina sinna ära mahuksid. Kui sellist potti pole, oleks targem teha pruunistamine ja flambeerimine pannil ja siis edasi hautada potis.

Coq au vin: 


1 kilo-pooleteisene kukk või kana, noor või vana. Parem on kukk ja parem on vana. Et sellise hankimise tõenäosus on väga väike, valmib ka ilmselt meie järgmine Coq au vin kanast. Ma eelistaks ikkagi aga osta terve kana ja see ise tükeldada. Siis kui toit untsu läheb, saab vähemasti süüdistada ühte konkreetset kana (iseennast küll mitte), selmet mitut erinevat oivalist koivalist, kellelt pärinesid kõik eraldi ostetud kintsud-fileed-tiivad.

Lisaks:

  • 20 pärlsibulat
  • 3 küüslauguküünt
  • 200 g (pruune) šampinjone
  • 170 g suitsupeekonit
  • 1 sl rapsiõli (vajadusel)
  • soola-pipart
  • 50 ml konjakit
  • 1 pudel noort punast veini (kasutasin Pinot Noir)
  • 500 ml (või veidi vähem) kanapuljongit
  • 1 sl kontsentreeritud tomatipastat
  • 3 küüslauguküünt
  • 1 loorberileht
  • 1/2  tl  kuivatatud tüümiani
  • Beurre manié: 2 sl pehmet võid + 2 sl jahu
  • peterselli

1. Puhasta pärlsibulad koorest. Küüslauguküüned purusta noaga lamedaks vajutades, seened vastavalt nende suurusele kas lõika veerandikeks, pooleks või jäta hoopis terveks. Tõsta kõik ootele, neid läheb kõiki korraga tarvis umbes 15 minuti pärast.

Ainuke pood, kust ma leidsin Tallinnas pärlsibulaid, oli Stockmann. Muidugi ajavad asja ära ka šalotid või isegi tavaline sibul, aga pisikesed hautatud pärlsibulad on nii head ja ilusad. Kusagilt on mul meelde jäänud nõuanne juhuks, kui tooreid pärlsibulaid pole: nõruta marineeritud pärlsibulad vedelikust, pane puhtasse vette ja keeda 15 minutit. Kurna ja kasuta nagu värskeid.

2. Tükelda lind 8-ks tükiks. Naha võib peale jätta või eemaldada. Mina eemaldasin, sest vaatamata  eelnevale pruunistamisele muutub linnu nahk hautamisel minu jaoks ebameeldivaks. Maitse asi.

3. Lõika peekon u 1 cm laiusteks ribadeks. Pane ribad paksupõhjalise haudepoti põhja ja prae: esialgu vaiksemal tulel, et rasv eralduma hakkaks ja siis tugevama kuumusega. Tulemus peaks olema küpsenud, aga mitte krõbe. Tõsta kõrvale.

4. Kuivata linnu tükid köögipaberiga. Pruunista need haudepoti põhjas peekonist väljasulanud rasvas. Kui rasva ei ole piisavalt, lisa õli.

5. Maitsesta tükid soola ja pipraga. Lisa peekon. Küpseta kaane alla 10 minutit. Vahepeal keera lihatükke üks kord.

6. Tõsta kaas maha. Vala peale konjak. Süüta konjak põlema. Ära jumala eest ninapidi poti kohal ole ei süütamise ega põlemise ajal. Flambeerimise õnnestumiseks peab konjak olema piisavalt kuum, aga ka mitte liiga kaua kuumenenud, sest siis alkohol aurustub ja ta ei sütti enam. Liiguta ahjupotti mõne sekundi vältel edasi-tagasi, kuni leegid kustuvad.

Kui varasemaid kogemusi pole, võib kogu see flambeerimise asi esimest korda ebaõnnestuda. Sellest pole midagi, konjaki maitse on toidul ikkagi, lihtsalt väike fun jäi seekord ära:)

7. Vala potti vein. Lisa nii palju puljongit, et linnu tükid oleksid kaetud. Sega hulka tomatipasta, küüslaugud, sibulad, šampinjonid, tüümian ja loorberileht.

8. Hauta kaane all madalal kumusel, vaikselt podiseses linnuliha pehmeks. Kui just enam-vähem loomulikku surma surnud kukke ei kasuta, siis kulub selleks 30-40 minutit. Võib-olla isegi vähem. Tõsta üks tükk pajast välja ja proovi küpsust.

9. Kurna kaste läbi sõela. Vala kaste potti tagasi, ülejäänu jäta ootele.

10. Kuumuta kaste kaaneta potis kõrgel kuumusel temperatuuril vulinal keema. Redutseeri nii, et kastet jääb lõpuks järele 500-600 ml.

11. Kastme paksendamiseks valmista beurre manié, mis kõlab jube peenelt , aga on tegelikult lihtsalt pasta jahust ja võist: sega väikeses kausis omavahel pehme või ja jahu. Esialgu on see üks kleepuv ja määriv ollus, aga pidevalt segamist jätkates tekib ühtlane pasta. Vormi see pallikeseks ja seejärel sulata kuumas kastmes, pidevalt vispliga segades.

12. Pane kõik, mis enne sõelale jäi, potti kastmesse tagasi. Kuumuta korraks läbi.

Coq au vin on valmis!

Serveerimisel puista peale hakitud peterselli.

Raske on leida ebafotogeenilisemat toitu kui Coq au vin. Kes viitsib, võib huvi pärast panna Google pildiotsingusse “coq au vin” ja vastu vaatab üks ebamäärane pruunikaspunane segadus teise järel.

Aga maitse, see on lihtsalt suurepärane.

coq au vin

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Liha ja linnuliha, Rahvusköögid, Retseptid Tagged With: kana, pajaroog

Previous Post: « Hapupiimapannkoogid
Next Post: Talvisest melonist ja salatist, mis lihtsalt ei saa mitte maitseda »

Reader Interactions

Comments

  1. ilsu

    jaanuar 25, 2011 at 7:23 p.l.

    Nii Mari Liis, kuidas Sa olid kindel , et see oli KUKK?:)
    Mina olen kunagi,oma varajases nooruses,suures haudejaamas õppinud kuidas tibud selekteerida kukkedeks ja kanadeks;) Päris hull oli seda õppida. No olid ajad ja ilmselt tehakse seda ka nüüd, sest kes neid kuketibusid ikka kasvatada tahab kui on mune vaja:)

    Vasta
  2. Mari-Liis

    jaanuar 25, 2011 at 9:31 p.l.

    :D ilsu, ma usaldan müüjat. Aga noh, nagu teada, võib kindel olla selles, et mitte miski pole kindel.Kuna tegu oli talust pärit linnuga, siis vast nad seal ikka vahet teevad kukel ja kanal:)

    Vasta
  3. Kärt

    jaanuar 25, 2011 at 10:15 p.l.

    Tegime ka hiljuti ühte pseudo coq au vin retseti, kui kus muidugi oli kasutatud kana. Ma tean, et algupärases retseptis on kasutusel kukk aga igal pool tänapäeva on retseptides kasutatud kana. Mingis kuulsa telekoka saates (ma enam ei mäleta enam, kes) oli tegemisel ka see retsept ja seal ei mainitud poole sõnagagi midagi kukest vaid jutustati koguaeg kanast. Minu jaoks oli see natuke üllatav. Aga mind huvitab, et kas maitse on ka erinev võrreldes kanaga? Oma väikese aruga arvan, et kuke liha on tumedam ja ehk rohkem maitsekam? Kes teab, sest kukesöömise võimalust tõenäoliselt niipea ei avane :)

    Vasta
  4. Köögikata

    jaanuar 25, 2011 at 10:28 p.l.

    Ma ütleks, et Sinu kukk oli küll väga fotogeeniline, eriti sel viimasel pildil. ;)

    Vasta
  5. Mari-Liis

    jaanuar 25, 2011 at 10:30 p.l.

    Nojah, pole ju mõtet kukest rääkida, kui seda poes ei müüdagi üldse:) Arvata on, et ma pean ka edaspidi kanaga tegema.
    Tumedam ta küll polnud kui kana, ehkki lõpuks ei saanud enam aru, liha oli veinis muutunud ühtlaselt määrdunudpunaseks:)Aga maitset oli raudselt rohkem kui poebroileril ja ma ei panekski seda mitte linnu soo arvele, vaid et tegu oli vabapidamisel olnud kukega.

    Vasta
  6. Mari-Liis

    jaanuar 25, 2011 at 10:36 p.l.

    Kata, minu meelest näeb ta kõige sulnim välja sel külitaval pildil:)

    Vasta
  7. tiguteek

    jaanuar 26, 2011 at 3:16 e.l.

    Tegelikult Eestis ei saagi seda päris coq au vin´i teha, sest selleks, kuuk tohib olla kas väga vana või kui on noor- peab olema kohikukk, aga mis seal vahet, kui enamus retsepte annab üldse võimaluse kana kasutada!

    Vasta
  8. ilsu

    jaanuar 26, 2011 at 3:59 e.l.

    Tegelikult võb iga teine poest ostetud broiler ka kukk olla :D ega neid lihakanu ei sorteerita, kõik kasvatatakse üles.Peab oskama ainult vahet teha;)

    Vasta
  9. Mari-Liis

    jaanuar 26, 2011 at 7:14 e.l.

    Ma lugesin kusagilt, et see kohikukk olla nii hõrk, et patt coq au vini sisse panna.
    Kärt, ilsu järgi võis täitsa vabalt olla, et su coq au vin oligi kukest:) Ega nendel nuumbroileritel pole vist tõesti mingit vahet, on ta kukk või kana, mõlemad kasvavad kitsas puuris 38 päevaga vedelalihaliseks masstoodanguks.
    kanateemaline arutelu toimus ka siin: http://tiguteek.wordpress.com/2011/01/10/bresse´i-kana-ja-kanandusest-uldse/

    Vasta
  10. tiguteek

    jaanuar 26, 2011 at 10:27 e.l.

    Kukekohitseja oleks vast amet :)

    Vasta
  11. Profa

    jaanuar 26, 2011 at 7:07 p.l.

    Tegin kah, letialusest kanast:) Õnnestus ka käekarvu flambeerida, aga ennem seda oli dilemma – kodus ei olnud odavat konjakit, lahtist kallist ka mitte, oli ainult kinnist ja kallist, sestap läks Slivovits aastast 2000, samuti väärikas ja 53 kraadi kange, sähvatas hästi ja nii need käekarvad läksid …:)

    Vasta
  12. Mari-Liis

    jaanuar 27, 2011 at 7:16 e.l.

    näed siis, mis võib juhtuda, kui konjaki arvelt koonerdad:)))

    Vasta
  13. Liina

    jaanuar 27, 2011 at 12:35 p.l.

    siis sai slivovitsi kohe ka seespidiselt peale võtta, eks :-P

    Vasta
  14. Merit

    jaanuar 27, 2011 at 2:19 p.l.

    Ma ei kutsuks tegelikult kanast tehtud coq au vini pseudoks, aga võib-olla sellepärast et võtan selliseid "tomato-tomato" kaasusi üsna kergelt (ehk kui Caesari salatis on hiina kapsas, siis ajab närvi küll, aga värske jääsalat nagu nt Spiriti kohvikus teeb jälle meele rõõmsaks). Selle konkreetse roa osas mõtlen küll nii, kui juba Julia Child seal kana kasutada lubab, et ju tema juba teab mis hea on:)

    Vasta
  15. ilsu

    veebruar 4, 2011 at 12:40 p.l.

    Nii, õnnestus:) Koju toodud broiler osutus kukeks, munadega ja puha;) Homme teen selle retsepti järgi ära, kõik ained juba koos:)
    Küll on tore kui saab siit netist ikka inspiratsiooni ja elu läheb hoopis huvitamaks ,tavalise broileriga koju jõudes uurid esimese asjana tema suguelundeid:D

    Vasta
  16. Mari-Liis

    veebruar 5, 2011 at 5:38 p.l.

    Issake, ilsu, tuvastasidki kuke! Peaks ka vist kõiki broilereid lähemalt uurima hakkama:))

    Vasta
  17. Anonüümne

    november 9, 2012 at 6:38 p.l.

    Retsept on muidugi super ja ise ka uurisin selle toidu valmistamist.
    Julia Child aga on oma retseptid kohandanud Ameerika perenaistele nii, et tema retseptid on vahest lihtsustatud. Ka Coq au vin retseptis ta on ära jätnud linnu marineerimise.
    Leidsin ühe prantslase video Youtubest, Cuisine Française – Le Coq au Vin:

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Mida panna lauale vabariigi aastapäevaks?

Maasikad Klikka pildile ja leiad rohkelt ideid →
Külasta bloginurka Facebookis

Populaarseimad postitused

“Siit nurgast ja sealt nurgast” 10-aastane!

Šokolaadikook. Jahuta, munata, valge suhkruta. Laktoosivaba, gluteenivaba, vegan.

Kookostrühvlid á la Raffaello

Värsked postitused

  • Leivamiisu
  • Värviline leivatort
  • Martsipani-apelsini vastlarullid lehttainast
  • Mee-šokolaadikoogid marjakreemiga
  • Kuidas ise teha taimset piima

Värsked kommentaarid

  • Jaanika, Värviline leivatort
  • Maria, Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale. EV100.
  • Margit, Värviline leivatort
  • Paulette Marie Harris Gill, Pohla-martsipanikoogi(kese)d
  • Rostbiif – Kairi koduköökla, Rostbiif, nii kuis meie majas seda tehakse

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kodust väljas kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Rabarbrikook ricottaga

Itaaliahõnguline suvesalat värske kartuli, artišokkide, oliivide, pesto ja muu hea-paremaga

Vürtsikas lillkapsa-kartulisupp kookospiimaga

Banaanikokteil kliidega

Kapsas, leib ja kilu ehk Caesari salat Eesti moodi

Brownie maapähklivõiga. Vegan, gluteenivaba.

Jälgi mind ka Instagramis

  • LEIVAMIISU Leiva….misasi??? Jaa, leivamiisu! Inspiratsiooni sai see magustoit tiramisust, maitsed ja koostis aga meie oma armas leib, must sõstar, piimatooted ja sortsuke Vana Tallinnat. Vabariigi aastapäevaks on leivamiisu muidugi täiesti ideaalne magustoit, aga see ei tähenda, et seda ka muul ajal teha ei võiks. Pealegi, valmistamine on ülimalt lihtne: lao kihiti kohvis ja Vana Tallinnas niisutatud @eestipagar Musta leiva viilud, toorjuustu-vahukoorekreem ja mustasõstramoos. Kaunistuseks veel riivitud kamašokolaadi ja pidu võib alata! Vaata kindlasti storyst kokkamisvideot ka, siis näed, kuidas ülimaitsev magustoit lauale saab. LEIVAMIISU 12 viilu Musta leiba Immutamiseks: 3 dl kohvi 3 sl Vana Tallinnat 3 sl demerara suhkrut
  • Päev, mil me nagu üks mees heldinult kiluleiba sööme (selle asemel, et nii eestlaslikult omavahel kembelda või lihtsalt ajaviiteks viriseda), pole enam kaugel! Mida lisaks kohustuslikule kiluvõikule veel vabariigi aastapäeval lauale panna, selleks leiad hulgaliselt ideid blogist! Panin otselingi kõigi vabariigi aastapäeva tähistamiseks sobivate toitudega biosse ⬆️. Klikka seal lingile ja leiad kilu-kodujuustupiruka, heeringatordi, kilutrühvlid, siiaäkise ja -tartari, rohumaaveisetartari, rukkikaraski, odrakaraski, Saaremaa pannileiva, ulukipaja seentega, hapukapsapirukad, mitmel moel marineeritud räimed, kilutempura, pohla-kamakoogi, jõhvikaparfee, kamavahu ja palju-palju-palju head kodumaist toitu veel. Neid retsepte on nii palju kogunenud, sest meie oma toorained ja kõik, mida pakub loodus ja neli aastaaega, on mulle
  • Jagan teile väärt infot! Kalamatsi Meierei ilmselt tutvustust ei vaja, kuid igaks juhuks siiski: tegu on Järvamaa talumeiereiga, kus valmistatakse peamiselt kitse-, aga ka lehmapiimast väga maitsvaid, kvaliteetseid (ka paljude restoranikokkade lemmik!) ehedaid talutooteid. Eriti sümpaatne, et tooted on vähetöödeldud ja lühikese koostisainete nimekirjaga Kalamatsi Meierei on taaselustanud vana hea PIIMARINGI ja seda üle Eesti. Piimaringi kojukanne on iganädalaselt Tallinnas ja Harjumaal, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Järvamaal. Järgmine talumeierei toodete piimaring on veel enne vabariigi aastapäeva, nii et kes tahab väärt kodumaist kraami tähtsal päeval lauale panna, jõuate veel täna-homme tellimuse teele panna! Minul käis ka eelmine nädal kodus piimaring
  • Vastlapäev edukalt seljatatud ja kohe ongi uus tähtpäev tulemas! Ja oi-oi, kui tähtis veel! Mõtlesin saabuva vabariigi aastapäva eel jagada teiega ideid, mida sel tähtsal päeval lauale panna. Alustuseks üks uhke ja värviline, Eesti maitsetest pungil võileivatort! Tegu juba mu eelmise aasta loominguga, mis kaunistas mulluse Eesti Pagari Musta leiva kampaania materjale. Ja just sedasama leiba ongi hea selle kihilise piduliku võikutordi tegemisel kasutada. Kihte on vaja teha kolm: ☑️Peedikreem küüslauguga ☑️Hernekreem mädarõikaga ☑️Munavõi tilliga Kui need kolm kiirelt koos, jääb üle vaid tort keeksivormi kokku laduda, üleöö seista lasta ja siis oma looming uhkelt lauale tõsta. Leib: 12 viilu
  • Hõissa, vastlad! ❄️⛸❄️! Lumi ja liug võivad olla või mitte, aga vastlakuklita pole mingit õiget vastlapäeva, onju. Seda teab iga eestlane, sest kukliralli algab ju kohe, kui jõulukuusk toast välja viidud . Siin pildil on mu selleaastane väike improvisatsioon vastlakukli teemadel. See on martsipani ja apelsini täidisega krõbe lehttainarullike, mille teeb eriti uhkeks kardemoniga maitsestatud vahukoor. Saiake maitseb super ka vahukooreta ja isegi vastlavälisel ajal Retsept blogis! . . . #marzipan #orange #baking #puffpastryrolls #dansukker #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #foodblogger
  • Mee-šokolaadikoogid arooniakreemiga! Sõna otseses mõttes mesimagusad , arooniast maitset ja värvi saanud kreemiga šokolaadikoogikesed homseks ❤️sõbrapäevaks ❤️! Võid need küpsetada ka lihtsalt muffinivormides, kui südamekujulisi pole - maitsvad, mõnusalt seest niisked ja pehmed hõrgutised on nad igal juhul! Kõik vajaliku nende meisterdamiseks leidsin Balta turult. Eriti äge leid: Pollis tehtud arooniajahu- milline mõnus maitse ja see värv, mille ta kreemile annab, vau! Retsepti vaata blogist, link on bios! . . #chocolate #minicakes #valentineday #heartshapedcake #baltijaamaturg #newblogpost #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #foodblogger
  • Taimse piima tegemine kodus on lihtsamast lihtsam. Kes on teinud, teab! Põhimõtteliselt tuleb pähklid, seemned või muu valitud põhikoostisosa veega ära blenderdada, saadud vedelik läbi marli kurnata ja voilá ! Kuidas täpsemalt asi käib, sellest pikemalt step-by-step piltidega blogipostitus. Panin kirja retseptid nii pähklipiima☑️, kanepiseemnepiima☑️ kui kaerapiima☑️ tegemiseks. Köögitehnika poole pealt vajad vaid blenderit, minu abiline on Blendtec. . . #newblogpost #mariliisilover #siitnurgastjasealtnurgast #foodblogger #toitjatrend #blendtec @blendteceesti #plantbasedmilk #nutmilk #homemadehappiness
  • Kellele meeldib banaanikeeks, lihtsalt peab seda šokolaadist versiooni ka proovima! Banaani-šokolaadikeeksi retsept on nüüd blogis, mine uuri lähemalt! Otsetee blogini bios . . . #newblogpost #bananabread #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #foodblogger #dansukker

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja