Ciabatta retsept pärineb Hans Välimäki raamatust “Lusikka Soppaan!”. End “innokkaaksi leipuriksi” nimetava Hansu raamat on ideedelaegas, kus igas peatükis komplektina üks leib, salat ja supp. Näiteks:
rukki-nisuleib, suitsukalasalat ja selge kalasupp;
pähklileib, endiivisalat ja lillkapsasupp;
aednik Ike seemneleib, saltimboccasalat, vichysoisse (külm kartuli-porrusupp);
ciabatta, caponata (Sitsiilia pommusalat), minestrone jpm.
Oma ciabattat kirjeldab Välimäki kui kerget, maitse poolest iseloomuta leiba, mis just nende omaduste poolest sobib eriti hästi tugeva maitse ja aroomiga toitude kõrvale.
Noh, minu meelest oli ciabattal iseloomu küll. Ta oli magedam, kui meil poes müüdavad ciabattad, aga tomati-basiilikukastme kokkukraapimiseks või oliivõlisse kastmiseks ja mõne soolahelbega maitsestatult täpselt paras.
Eeltainas:
- natuke pärmi (pieni nokare) – mul oli kuivpärm ja panin teelusika otsaga. Kaaludes tuli 3 g. Ühesõnaga, natuke 🙂 Segasin jahusse. Pulgapärmi võtaksin ma arvan 25 g – pool sellest eeltainasse ja pool hiljem päristainasse.
- 3 dl vett
- 3 dl nisujahu
Sega kõik ained kausis, kata kauss kaane või toidukilega. Hoia üleöö toatemperatuuril.
Tulemuseks sain sellise vahutava veniva olluse:
Päristainas:6 dl eeltainast
3 dl vett
jälle see pieni nokare pärmi, panin taas 3 g
3 dl durumjahu
3 dl nisujahu
1 tl suhkrut
1 tl soola
Durumjahu oli Nopis otsas, mujale polnud aega minna ja tegin jahusegu 1 dl rukkijahust ja 5 dl nisujahust. Durumiga tahan ka kindlasti küpsetada.
Sega kausis omavahel eeltainas ja vesi. Sega kuivpärm jahuga (pulgapärm vedelda eeltaina-veesegus). Sega omavahel kõik ained, välja arvatud sool. Sõtku tainast 15 minutit. Lisa sool ja sõtku veel 10 minutit nii, et tainas lööb kausi äärte küljest lahti.
Siinkohal peab ütlema, et ciabattatainas on tavalise pärmitainaga võrreldes väga vedel. Esialgu ei olnud sõtkumisest juttugi, tõstsin spaatliga alt üles ja keerutasin, jälle alt üles ja keerutasin ja nii senikaua, kuni tainas hakkas vähem kleepuma ja hoidis ennast juba kohati täitsa tainapallina koos – sellise vedela tainapallina. Siis sõtkusin. Ega ta päris lahti servade küljest ei löönudki, aga ma usun, et see ei olegi kõige olulisem. Ettenähtud sõtkumisaeg tuleb ikka täis pingutada ja siis saab tainas õhuline ja kerge.
Määri vähemalt 10 cm-kõrguste servadega ahjuvorm oliivõliga. Vala tainas õrnalt vormi. Määri pealt vähese õliga. Kata rätikuga ja lase tund aega kerkida.
Kerkis uhkesti.
Kui enne oli lihtsalt vedel pärmitainas, siis nüüd sain õhku täis vedela pärmitaina. Ja nii ta peabki olema, seega järgnev toimetamine peab toimuma õrnalt ja ettevaatlikult tainast käsitledes, mitte teda muljudes ega õhku välja sõtkudes.
Tee laud jahuseks ja kummuta kerkinud tainas vormist lauale. Vormi jahuste kätega kaks piklikku pätsi. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Pane ahju põhja nõu veega, kuumuta ahi 220-kraadiseks. Tõsta ciabattad ahju ja küpseta 20 minutit. Ava ahjuuks, tõsta veenõu välja, samas väljub ka aurupahvakuna niiskus. Küpseta ciabattasid veel 15 minutit, kuni nad on kuldpruunid ja krõbeda koorikuga.*Omatehtud pehme sisu ja krõbeda koorikuga ciabatta, hea oliivõli, soolahelbed, klaas punast veini – ja oledki õnnelik!
* Võib teha ka viis väiksemat leivakest, siis küpseta veenõuga ahjus 15 minutit ja veenõuta ahjus 10 minutit.
et räägib puhas kadedus tahtsin veel lisada 🙂
paganas, see näeb ehe välja.
Väga põhjalik lugu, paneb kohe käed sügelema.
Kõlab hiiglama hästi ja läheb järeleproovimisele! Omaltpoolt soovitan läbi astuda Rucola gurmeepoest ja osta Faye oliivõli, mis on parim, mida üldse kunagi proovinud olen – värskelt niidetud muru ja värske ürtide lõhnaga ja sama suurepärase maitsega. Sobib isetehtud ciabattaga kindlasti oivaliselt!
Kas selles ciabatta retseptis on soola kogus õige? Ma panin 2 triiki dessertlusikat ja tuli natuke liiga soolane? Iseenesest võtsin vaevaks ja segasin/sõtkusin 15+10 minutit ja tõesti väga õhuline ja pehme jäi.
Gea, sul on õige tähelepanek.
Olen just kirjutamas uut ciabatta postitust (durumjahuga), kus tahtsin sellele tähelepanu juhtida, et Välimäki retseptis on soola kogus liiga suur. Mul tulid ka uued ciabattad liiga soolased. Ainuke selgitus sellele, et siinsed olid pigem magedad, on see, et unustasin üldse soola lisada:D
Mulle tundub, et paras oleks 1 tl ja teen ka retseptis sellise muudatuse.
1-2 tl oleks mõistlik jah. Unustasin ennist kommenteerida, et tegin pulgapärmiga, jagasin 25g pooleks, see õigustas ennast hästi.
Väga maitsev ciabatta tuli. Ühele pätsile lisasin hulka värkset basiilikut ja päikesekuivatatud tomateid.
Tere, no ma alles nüüd avastan selle blogi ja retsepti, deem! Kohe proovin järgi! 🙂
Tegin ka seda ciabattat (otsustasin kuklite, mitte suurte saiade kasuks) ja üllatavalt hästi tuli välja. Ainult et ma lisasin oluliselt rohkem jahu. Juba eeltainasse panin ühe detsiliitri rohkem, sest muidu jäi tainas nii jahutükiliseks, et mina seda küll ei julgenud niimoodi seisma jätta. Eeltainast kergitasin 24 tundi ja natuke veel peale. Põhitainasse lisasin aga 3 dl jahu rohkem, kui ette nähtud. Muidu oli see nii vedel, et ma ei suutnud kuidagi ette kujutada, kuidas seda sõtkuma, veel vähem kukleid vormima peaks. Seega muudkui panin detsiliitri kaupa jahu juurde. Kogu taina peale siis 4 dl rohkem, kui retseptis ette nähtud. Pärmiks kasutasin värsket pärmi (kokku 25 g, nagu retseptis soovitati). Oeh, no ja see ka, et ma kasutasin ainult täitsa tavalist nisujahu, sest muud polnud võtta. Aga välja tulid täitsa ciabatta moodi ciabattad – hoolimata valge nisujahu kasutamisest ikkagi üsna hallika tooniga ja haputaina vetruva tekstuuriga. Peal õhuke kuiv koorik. Ainuke asi, et mulle tundusid magedad. Oleksin võinud muidugi ise selle peale tulla, et tänu oluliselt suurema hulga jahu kasutamisele oleksin võinud soola rohkem panna. Aga üldkokkuvõttes – väga head!
Tere, Kakuke! Nii tore, et lõpptulemus ikka täitsa ciabatta moodi oli! Soolaga on tegelikult nii, et see magedus on üsna ok, Itaalias on need ju puhta magedad – kastetakse oliiviõlisse, soolahelbed või pesto peale ja ongi maitset kui palju. Või siis kaabitakse ciabatta tükkidega kastet kokku, Nii et kui jah niisama süüa, siis vbl magedus häiris sind tõesti, aga pmst on see ok. Igatahes, nii tore, et su ciabatta tegu õnnestus ja aitäh, et nii põhjaikult seletasid, mis teistmoodi tegid. Sellest on järgmistele küpsetajale kindla peale palju kasu.
Panin täna eeltaigna hakkama ja no ma ei tea, mul tahab ta kausist välja kerkida, Kaks korda juba olen suuremasse nõusse ümber tõstnud 😊
Kas idee poolest homme võtan ikkagi ainult 600 ml seda eeltainast ja ülejäänu viskan minema või algselt on mõeldud, et kõik läheb põhitaigna sisse?