Ma ei hakka siinkohal rääkima oma armastusest seente vastu.Mu pere ja sõbrad teavad, et seeneajal pääseb meil harva lauast ilma seeneseid katsetusi maitsmata. Lisaks kisub mingi tume jõud mind suve lõpus ja sügisel ülepäeviti metsa poole:) Kõrgeima koha pedjestaalil on teeninud puravikud. See lastega kaunitar siin fotol on pärit minu koduaiast kase alt, kus neid kasvas 6-7 tükki.
Puravikega pastarooga teen ma nii kuus paar korda ikka – augustis suure hurraaga rohkem ja kevadepoole vähem, sest seenevarud hakkavad lõppema.
Ma kasutan selle toidu tegemisel alati munaga tehtud tainast pastat. Värske munapasta ja koorene kaste koos on lihtsalt vastupandamatud!
Tarvis läheb:
-4 suurt puravikku või vastav kogus väikesi. Kasutada võib ka külmutatud või kuivatatud leotatud puravikke
-50 g võid, sortsuke oliiviõli
-2 küüslauguküünt
-100 ml kuiva valget veini
-200 ml 35%-st koort
-2 oksa basiilikut või peotäis siledalehelise peterselli lehti
-soola, pipart
-250 g kuiva tagliatellet või 2 tavasuuruses pakki värsket pastat
-soovi korral parmesani
Tee nii:
- Sulata pannil või, lisa sorts oliiviõli ja prae selles tükeldatud puravikke 5 minutit.
- Lisa purustatud küüslauguküüned ja lisa puravikele, prae veel paar minutit.
- Lisa valge vein, keeda 5 min.
- Keeda vahepeal tagliatelle vastavalt õpetusele, kurna.
- Vala pannile puravikele peale koor ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Lõpus lisa hakitud basiilikulehed või petersell, maitsesta soola ja pipraga. Kui sulle meeldib paksem kaste, võid jahuga vms kastmepaksendajaga paksendada. Ma ise seda vajalikuks ei pea, sest mulle meeldib, kui tagliatelled ujuvad vedelas kastmes
- Sega omavahel kuumad tagliatelled ja kaste.
- Riivi peale parmesani, kui soovid
Värske roheline salat, ciabatta ja klaasike veini tulevad söömaajale ainult kasuks!
Ma kolasin ka täna sõpradega pool päeva metsas; leidsime kukeseeni, metsvaarikaid, pohli ja ülisuuri mustikaid. Kahjuks pole me aga puravikke Noarootsi metsades veel kohanud. Väga isuäratav roog tuli Sul nendest, üritan selle maitset ette kujutada, mmm…
oioi, see üks mu lemmikutest…
hehee, Maarja!Ma mäletan kusjuures, kui sa miskil kevadisel-varasuvisel ajal seda blogisid, kommenteerisin ka, et "minu lemmik" ja kirusin ennast, et jälle sai liiga vähe seeni kuivatatud-külma pandud:)
ma tegin sel aastal südame kõvaks ja otsustasin korjata ainult kukekaid ja puravikke. kukekaid nagu oleks ka, aga puravikke on ainult hr abikaasa leidnud, neid polnud isegi seal, kus neid tavaliselt lademes on. eriti oli kõva südant vaja seal, kus olid sellised kenad pisikesed männiriisikad, aga meil eelmise aasta marineerimata eksemplarid veel söömata. ja see puravikupasta on ikka v vinge, respekt.