Bataat, lehtkapsas ja läätsed

Tadaa, uue aasta esimene postitus! Mis see muud olla saakski, kui köögiviljadest kubisev värviline ja tervisesõbralik taldrikutäis.

Ma ei ole dieediusku ja ei poolda rangeid piiranguid ega toiduainete välistamist. Kui just tervis mõne haiguse tõttu seda ei nõua. Arvan, et kõike võib süüa! Lihtsalt on toiduaineid, mida tuleks tarbida väga harva. Ja teisalt neid, millest taldrikutäied peaksid enamjaolt koosnema. Võtame näiteks rafineeritud valge jahu ja valge suhkru koogikeste, saiakeste ja maiustuste näol. Ilmselgelt ei kujuta ma ette sünnipäeva ilma ägeda tordita, aga sünnipäev ongi ju pidupäev! Erakordne hetk, tähistame! Igapäevaselt selliseid asju süüa pole kindlasti tarvis. Täites kõhtu mõttetu ballastiga, tühjade kaloritega, jääb terviklik ja puhas päristoit paraku söömata. Sest kõht on ju magusat täis juba. Kohe kindlasti ei ole viineripirukas, kaneelisai ja tass kohvi mingi õige lõunasöök. Aga oi, kui levinud selline saiakeste-pirukate söömine lõuna ajal on. Pole imestada, et pealelõunal tabab siis kohutav väsimus ja energiapuudus ning haaratakse taas mingi “turgutava” maiustuse järele. Väsimus aga tekib just sellepärast, et ehkki kõht on justkui täis, on keha samal ajal tegelikult toitainete näljas.

Puudutaks ka lihateemat. Niipalju, kui ma ise ei armastaks head värsket veisetartari ja just sütelt tulnud mahlast antrekooti, on ilmselge, et me sööme liha liiga palju. TAI andmetel söövad eestlased keskmiselt poole rohkem liha, kui toitumissoovitused ette näevad. Selle arvelt jäävad kõige vajalikumad, toitumise vundamendiks olevad köögi- ja puuviljad vaeslapse ossa. Ja muidugi kuuluvad siia ka keskkonnateemad, iga päevaga üha enam ja enam. Mis toimub Austraalias. Mis toimub meie talvega. Iga hooliv ja vähegi mõtlev inimene saab anda oma panuse kliimamuutuste vähendamiseks, kui piirab lihatarbimist. Ja neil päevil, kui liha on laual, siis tuleks valida parima kvaliteediga, võimalusel kodumaine või lähimaadest pärist liha ning valmistada see austusega, ülimaitsvalt ja igat palakest vääristades! Miks intensiivne karjakasvatus üks olulisi kliima soojenemise põhjustajaid on, saab lugeda näiteks siit. Märksõnadeks on karjakasvatamisel tekkiv metaan ja metsade (kui CO2 salvestajate, maa “kopsude”) hävitamine põllumajanduse ja karjakasvatamise eesmärgil.

Nii palju on ägedaid aedvilju! Lisaks kaunvilju ubadest kikerhernesteni, teravilju tatrast odrakruupideni – üldse ei pea laskma ennast segada sisseharjunud mõttemustrist, et iga toidu juures PEAB olema liha. Ei pea! Natuke ideede otsimist ja fantaasia käikulaskmist ning oi, kui ägedaid maitsvaid lihavabasid toite saab kokata! Lisaks on ju veel kalad ja mereannid, mida meil ka ilmselgelt liiga vähe süüakse – laseme needki rohkem oma köökidesse ja taldrikutele. See kõik on paljuski meie oma mõtlemise, viitsimise ja harjumise küsimus.

Igatahes, neid kirjapandud mõtteid kokku võttes saan enda kohta öelda, et kindlasti jätkan kõigesööjana. Kuid mõtlen üha enam oma valikuid läbi nii oma pere kui maamuna tervist ja heaolu silmas pidades. Rohkem taimset, vähem loomset. Rohkem puuvilju, vähem valget suhkrut. Rohkem lennutavat energiat, vähem maadligi suruvat raskust!

No worries, kindlasti jätkuvad siin blogis ka maitsvate lihatoitude ja hõrkude koogide-magustoitude retseptid. Sest elus peab olema mitmekesisust ja nii lihatoidud kui maiustused on aeg-ajalt igati omal kohal, ütleks lausa asendamatud. Lihtsalt kõike parasjagu.

Nonii, nüüd siis lõpuks postituse kangelase juurde! Et see toit ei kuulu õigupoolest ühtegi kategooriasse à la ahjuroog, panniroog, salat, praad vms, panin talle nimeks lihtsalt bataat, lehtkapsas ja läätsed. Sest just sellest toredast triost ta koosnebki. Kui just on tarvis kategoriseerida, siis võib see olla kergeks lõuna- või õhtusöögiks. Või hoopis lisandiks kala või liha juurde. Toatemperatuurile jahtunult on tegu toeka salatiga. Nii või teisiti, kõige olulisem on, et see taldrikutäis maitseb hullult hästi! Magus ja pehme kuldseks röstitud servadega bataat, krõbedad lehtkapsalehed ja toekad vürtsitatud läätsed – mõõõnuuus!