Ma pole ühtegi karaskit rohkem küpsetanud, kui seda – metspähklite ja kuivatatud jõhvikatega rukkikaraskit. Läbi eelmise aasta oli mul au olla juhendajaks retseptikonkursil “Otsime uut Eesti rahvustoitu”. Minu ülesandeks oli koos retsepti konkursile esitanuga proovida, kuidas saaks toidu veel paremaks tuunida. Ühes voorus sattus mulle töömaterjalina retseptiks kanamaksa-kukeseenepasteet (autor Reelika Paane). Pasteet oli tore, aga kuidas sa seda pasteeti ikka paljalt sööd – leiutasin kõrvale Eesti teemaga hästi haakuva rukkikaraski! Et maitset ja küpsemisaega parajaks saada, oli tükk tegu. Ja siinkohal vabandused kõige kaduva teed läinud rukkikaraskitele – see kõik oli ülla eesmärgi nimel ja teie üürike eksistents ei olnud sugugi asjatu! Lõpuks sain korralikult toimiva retsepti ja karask õnnestus kenasti igal korral, kui seda Toiduakadeemias küpsetasime. Retsepti võib leida ka konkursi tulemusena ilmunud raamatust “Tänapäevane Eesti köök” (Varrak). See karask on selle poolest eriline, et keeksi- või leivavormis küpsetatuna näeb ta täitsa rukkileiva moodi välja, samas kergitajaks on sooda, nagu karaski puhul ikka. Nii et täitsa kiirleib!
Katsetasin erinevate rukkijahudega ja tuleb tunnistada, et päris täisterarukkijahuga jäi karask liiga nätske ja sooda ei jaksanud teda kergitama hakata. Tulemus oli maitsev, aga liiga tihke. Nii et soovitan kasutada peenemat jahvatust. Rukki püülijahu, mis oleks ideaalne selle karaski jaoks, on keeruline leida. Veski Matil on muidu olemas küll, lillatriibulises pakis, nimetus lihtsalt Rukkijahu. Olen seda leidnud müügil ainult Coopis. Väga hästi sobib karaskiteoks aga ka Tartu Milli Kalew-sarja rukkikroovjahu, mis on peenema jahvatusega, kui täisterajahu. Ja kui kellelgi tekib küsimus, mis on see tume siirup, mis retseptis kirjas, siis Dansukkeril ongi selline toode täitsa olemas ja poes ilusti müügil. Kui siiski tumedat ei leia, sobib ka hele siirup. Hapupiima valiku osas olen mina seda karaskit alati teinud Farmi hapendatud täispiimaga, teistega ei ole proovinud. Niisamuti ei ole katsetanud keefiri ega jogurtiga karaski küpsetamist.
Taina kogus on paras 12×28 cm keeksivormi jaoks (mõõdetud koos servadega), aga kui vorm on suurem – pole hullu, karask küpseb ikka kenasti! Küpsetada võib ka madalamas ahjuvormis, siis on karask madalam ja seetõttu ka küpsetusaeg lühem, u 40 minutit.
Ehkki kindlasti on kange kiusatus karaskit kohe kuumalt lõigata, soovitan siiski oodata, kuni ta jahtub, kasvõi enam-vähem. Siis on lihtsam lõigata. Karask säilib uskumatult hästi mitu päeva lihtsalt lahtiselt, toatemperatuuril. Kui soovid enne söömist talle värskust anda, võid viile röstida või kuumast ahjust korraks läbi lasta.
Lisandite osas on muidugi igaühel vabad käed- ei pea sugugi kasutama vaid pähkleid ja jõhvikaid. Ka naturaalsel kujul, täitsa ilma lisandusteta, on rukkikarask üks tore eestipärane amps.
Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega
Ettevalmistusaeg
Valmistusaeg
Ooteaeg
Kokku
Kogus 1 päts
Koostisosad
260 g rukkijahu
60 g nisujahu
1 sl soodat
1 tl soola
0,5 l hapupiima
1,5 dl tumedat siirupit
60 g kuivatatud jõhvikaid
60 g terveid metspähkleid (võivad olla röstitud, aga sobivad ka tavalised)
Juhised
Sega suures kausis omavahel jahud, sooda ja sool. Lisa hapupiim ja siirup ning sega ühtlaseks. Lõpuks sega hulka jõhvikad ja pähklid. Määri keeksivorm korralikult võiga kokku. Küpseta karaskit 180 kraadi juures u 1 tund. Lase vormis u 15 minutit jahtuda, seejärel kummuta välja. Kui soovid karaski peale krõbedamat koorikut, võid ta tõsta veel tagurpidi ahjurestile, 180 kraadi juurde u 10 minutiks.
Köök Eesti
Mari-Liis, aitäh Sulle maitsva retsepti eest! Elame Taanis ja nagu kiuste unustasin esmaspäeval Vabariigi juubeliks lennujaamast Muhu leiba kaasa haarata. Leiva asemel sobib laupäevaseks peoks rukkikarask ülihästi.
Tervitustega kargest Kopenhaagenist, Mirjam
Tegin ja mulle meeldis. Pähklid ja jõhvikad asendasin seekord köömnetega ning siirupi meega. Maitseb väga hästi ka paar päeva hiljem röstituna.
Liisi, oi kui vahva, et ära proovisid:) Tänud, et siia kommentaari jätsid, sellest on teistele katsetajatele ka kindlasti kasu 🙂
See rukkikarask oli 24. veebruaril ka meie pidulaual ning pälvis suure heakskiidu, nii et suur aitäh retsepti eest! Mõned panid karaski peale võid, mõni teine pasteeti, mõni aga ütles hoopis, et soolasiiaga sobib see oivaliselt 🙂
Super, Janne-nii tore, et karask sinugi peolauale. jõudis! Minu meelest on see ka täitsa universaalne-sobib nii kala kui moosiga! 🙂 Mari-Liis
Tundub väga ahvatlev, aga kas oskate soovitada ka karaski retsepti, mis sobiks gluteenitalumatule?
Olen Google’st otsinud, aga tulemus on null.
Kätu, tatrakarask! Näiteks Nami-Namis on retsept täitsa olemas.
Minul jäi liiga tugev sooda maitse,
Kahju, et sooda maitse häirima jäi. Retseptis pidasin silmas ilma kuhjata supilusikatäit. Palju vähem ka ei saa panna, siis ei kerki karask piisavalt. Ehk võiks korra, kui tahad veel karaskiteo ette võtta,proovida veidikene väiksema kogusega.
ilusti tuli kakk välja, aga minu maitsele sai natuke liiga magus. ei tea, mis juhtub, kui poole vähem siirupit panen?
Tere, Maris! Arvan, et juhtub see, et saadki vähem magusa karaski. Aga peab muidugi katsetama, pead ei saa anda, sest ma ise pole vähemaga proovinud.
Seda teen ma veel. Magusat panen vähem ja ostan vormi. Seekord tegin lahtikäivas koogivormis. Aitäh.
Nii lihtne valmistada ja nii maitsev!!! Aitäh.
Ülle, aitäh tagasiside eest! Nii tore, et karask õnnestus ilusti ja maitses.
Tere, tegin retsepti järgi.
Jäi nätske, pigem isegi toores. Milles võis asi olla?
Tere, Maris! Arvan, et meie ahjud näitavad temperatuuri erinevalt. Tundub, et sul peab küpsetusaeg pikem olema, lisaks 10-15 minutit. Ja kindlasti enne lahtilõikamist anna aega jahtuda.
Kas keefir sobib hapupiima asemel?
Kerli, jaa peaks küll sobima.
Igaks juhuks veel mainin, et nagu postituseski kirjutan, olen seda karaskit ise teinud ainult hapupiimaga. Keefiri, jogurti vms asendusega pole proovinud. Aga usun siiski, et keefir töötab siin ka.