Eesti tomatiga (mõtlen ikka päris õiget, päikesesoojas kasvuhoonemullas, mitte aastaringselt kunstvalguses ja toitelahuses kasvatatut) võib nüüd järgmise suveni hüvasti jätta. Viimased vaprad, mis veel kasvuhoones, ei jõua lühikese päeva ja madalamalt käiva päikesega enam punaseks minna. Neid on võimalik ka toas punaseks küpsetada. Osad mässivad iga tomati ükshaaval paberisse ja hoiavad pimedas, teised jälle niisama lahtiselt kastis ja pidavat saama tomateid kuni jõuludeni. Ise pole proovinud, kuna nii suurt saaki pole olnud. Rohelisi tomateid saab ka marineerida ja soolata. Mulle meeldib väga rohelise tomati tšatni, mis on tore kaaslane juustudele.
Punase tomati kombel toorelt pole rohelist tomatit mõtet süüa. Ta sisaldab solaniini (sama aine, mis tomati sugulase kartuli mugulad mõnikord roheliseks ja söömiskõlbmatuks muudab). Tomati küpsedes solaniin laguneb. Niisamuti laguneb ta rohelise tomati hapendamisel, soolamisel ja kuumtöötlemisel, nii et muretsemiseks pole põhjust mitte mingisugust. Toored rohelised tomatid pole pealegi teab mis maitseelamus, nad on hapukad, maitsetud ja kõvad. Ühesõnaga – niisama süüa ei saa neid ja tuleb kas toasoojuses järelvalmida lasta, purki pista või hoopis praadida!
Muide, avastasin, et “Praetud rohelised tomatid” on saanud nimeks ka ühele USA 1991. a. filmile (tehtud samanimelise raamatu järgi), mida ma pole küll näinud, aga lahe teada ikka. Sedamoodi valmistatud tomatid on populaarsed Ameerika lõunaosariikides, lähemalt võib lugeda siit.
Ega roheliste tomatite praadimisel mingit kunsti muidugi pole. Asi imelihtne: viiluta, kasta munasse, siis riivsaia ja prae õlis kuldseks. Aga no mis toidublogi postitus see selline ilma retseptita on, nii et olgu ta siis ikkagi kirja pandud.
Paneerimiseks kasutan ma pea alati pankot. Jaapanipärased saiahelbed on õhulised ja kerged, puhta maitsega ega jäta toidule sellist spetsiifilist riivsaia maitset, mis mu meelest mõnikord kahjuks on selline, noh, veidi nagu kopitanud. Ei saa öelda, et ma paneeritud toite just väga sageli teeksin, aga kui, siis jah, eelistan alati pankot. Seda müüakse pea kõigis suuremates toidupoodides, tavaliselt rahvusköökide riiulivahes.
Riivsaia võib muidugi teha ka ise, selleks kasuta kõvaks läinud saia või rösti ahjus mõni saiaviil kuivaks ja purusta köögikombainis.
No ja kui pankot ei ole ja ise riivsaia teha ei viitsi, ega tomatid pea praadimata jääma. Tavaline riivsai ajab ka asja ära.
Praetud rohelisi tomateid võib süüa mõne dipikastmega niisama kergeks eineks või suupisteks, neid võib oanna ka võileivale, pakkuda liha või kalaroa kõrvale – mõnusad igatpidi! Peale pannilt võtmist peavad nad veidi jahtuma. Tomat läheb praadides väga kuumaks, nii et las praetud tomatid jahtuvad enne söömist umbes 10 minutit. Nad on maitsvad (mõne meie pereliikme arvates isegi maitsvamad) ka külmalt.
Punaste tomatitega pole sama asja mõtet katsetada, nad lagunevad praadides. Kui üldse, siis lisaks rohelistele tomatitele võib praadimine õnnestuda ka kahvatupunaste, aga kõvade pooltoorte tomatitega. Ise pole proovinud, aga kes katsetab, on väga teretulnud tulemustest teada andma.
Praetud rohelised tomatid
4 keskmist rohelist tomatit
1 muna
60 g pankot
soovi korral maitseks paar tl kuivatatud ürte (tüümian, rosmariin, basiilik, pune või nende segu)
soola, musta pipart
praadimiseks õli
Viiluta tomatid umbes 7 mm paksuseks. Klopi ühes taldrikul lahti muna, teise vala panko. Maitsesta panko soola, pipra ja soovi korral ka kuivatatud ürtidega.
Kuumuta pannil õli. Õli peaks olema nii palju, et tomatid seal sees päris ei uju, aga siiski piisavalt, et tomativiilude alumine külg oleks kenasti õline. Paarimillimeetrisest kihist piisab täiesti.
Kasta tomativiilud munasse, seejärel pankosse. Prae jaokaopa (ära panni liiga tihedalt tomatitega asusta) keskmisel kuumusel mõlemalt küljelt kuldpruuniks. Tõsta köögipaberile, mis imab endasse liigse rasva.
Lase enne söömist veidi jahtuda ja söö niismaa või meelepärase kastmega. Hästi sobis terav sriracha, ka maitsestamata jogurt on tomatitele hea kaaslane. Kes soovib ja kodus olemas, võib tomatitele tilgutada ka sutsu tabascot.
Sandra
Kui kaunis taldrik! :O
Mari-Liis Ilover
Hehee, kui taldrik vaid saaks, küll ta nüüd tänaks 🙂 Taaskasutusest pärit kaunike.