Vastlapäev on küll alles tulemas, aga esimesed vastlakuklid said tehtud juba nädala eest tehtud ja on ammugi pintslisse pistetud.
Seekord sai mindud veidi riskantset, aga samas põnevat teed: kuklid valmisid täisterajahust. Ja teate mis, need said ulmehead! Maitsesid väga ka lastele. Loomulikult ei saa neid ühte patta panna valgest nisujahust vastlakuklitega. Valgest jahust kuklid on…no esiteks valged loomulikult, täisterajahust kuklid aga tumedamad. Tumedam värv ei ole iseenesest halb asi ju, aga vajab ehk harjumist, kui siiani on ainuõige tundunud lumivalge sai. Valgest jahust kukkel on lisanditeta üsna plass (kui lihtsalt magus maitse välja arvata), täisterajahust kuklis on aga tunda mõnusat teravilja maitset. Keha on neid süües rõõmus, sest saab rohkelt kiudaineid ja muud head kraami, mis täisteras leida.
Tuleb märkida, et meil müüdavad täisterajahud on üsna erinevad. Tavapoes müüdava suurtootja täisterajahuga, millele peale kirjutatud graham jahu, ei ole ma küpsetamisel paraku eriti häid tulemusi saanud. Saia maitse on kuidagi liiga kore ja tekstuur puisevõitu. Neis vastlakuklites kasutasin Kaarli talu täisterajahusid (speltanisu ja tavaline nisu pooleks), mis on värsked, hästi peene jahvatusega, kohevad ja pehmed jahud. Kvaliteetsest peene jahvatusega täisterajahust saiakesi küpsetades ei ole põhjust peljata, et tulemus jääks kuidagi kuiv või saepurune – saiad ei ole lihtsalt valged (arusaadaval põhjusel: täisterajahu on ju rafineerimata), küll aga pehmed ja kohevad. Boonusena veel kasulikud ka.
Valgest nisujahust vastlakukkel on ka hea, loomulikult. Kui see on ise tehtud või värskelt mõnest väikesest pagarikojast kätte saadud – super! Et ma ise aga kaldun üha enam sinnapoole, et süüa võimalikult vähe töödeldud ja teada päritoluga toiduaineid, millest mu keha saaks vähem tühje kaloreid, on siinsed vastlakuklid täpselt kümnesse.
Sidrunivõide ainetel valmistatud kodumaistest jõhvikatest võie, mis kuklite vahel, sobib viljase maitsega suurepäraselt. Annab hapusust ja särtsu. Jõhvikavõie on niisama ka hästi mõnus, sobides ideaalselt saiale, küpsistele, korvikestesse, tordi vahele. Loomulikult ka otse purgist limpsimiseks!
Seekord sai mindud veidi riskantset, aga samas põnevat teed: kuklid valmisid täisterajahust. Ja teate mis, need said ulmehead! Maitsesid väga ka lastele. Loomulikult ei saa neid ühte patta panna valgest nisujahust vastlakuklitega. Valgest jahust kuklid on…no esiteks valged loomulikult, täisterajahust kuklid aga tumedamad. Tumedam värv ei ole iseenesest halb asi ju, aga vajab ehk harjumist, kui siiani on ainuõige tundunud lumivalge sai. Valgest jahust kukkel on lisanditeta üsna plass (kui lihtsalt magus maitse välja arvata), täisterajahust kuklis on aga tunda mõnusat teravilja maitset. Keha on neid süües rõõmus, sest saab rohkelt kiudaineid ja muud head kraami, mis täisteras leida.
Tuleb märkida, et meil müüdavad täisterajahud on üsna erinevad. Tavapoes müüdava suurtootja täisterajahuga, millele peale kirjutatud graham jahu, ei ole ma küpsetamisel paraku eriti häid tulemusi saanud. Saia maitse on kuidagi liiga kore ja tekstuur puisevõitu. Neis vastlakuklites kasutasin Kaarli talu täisterajahusid (speltanisu ja tavaline nisu pooleks), mis on värsked, hästi peene jahvatusega, kohevad ja pehmed jahud. Kvaliteetsest peene jahvatusega täisterajahust saiakesi küpsetades ei ole põhjust peljata, et tulemus jääks kuidagi kuiv või saepurune – saiad ei ole lihtsalt valged (arusaadaval põhjusel: täisterajahu on ju rafineerimata), küll aga pehmed ja kohevad. Boonusena veel kasulikud ka.
Valgest nisujahust vastlakukkel on ka hea, loomulikult. Kui see on ise tehtud või värskelt mõnest väikesest pagarikojast kätte saadud – super! Et ma ise aga kaldun üha enam sinnapoole, et süüa võimalikult vähe töödeldud ja teada päritoluga toiduaineid, millest mu keha saaks vähem tühje kaloreid, on siinsed vastlakuklid täpselt kümnesse.
Sidrunivõide ainetel valmistatud kodumaistest jõhvikatest võie, mis kuklite vahel, sobib viljase maitsega suurepäraselt. Annab hapusust ja särtsu. Jõhvikavõie on niisama ka hästi mõnus, sobides ideaalselt saiale, küpsistele, korvikestesse, tordi vahele. Loomulikult ka otse purgist limpsimiseks!
Täisterajahust vastlakuklid jõhvikavõidega
15 tk.
25 g presspärmi
1,5 sl toor-roosuhkrut
0,5 tl soola
2,5 dl leiget piima
100 g sulavõid
1 muna
200 g Kaarli talu nisu-täisterajahu (peen jahvatus)
200 g Kaarli talu speltanisu-täisterajahu (peen jahvatus)
1 tl jahvatatud kardemoni
määrimiseks 1 muna
Täidiseks:
jõhvikavõiet (vt. allpool eraldi retsepti)
200 ml vahukoort
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut
1 sl toor-roosuhkrut
peale raputamiseks tuhksuhkrut
Vedelda pärm koos suhkru ja soolaga leiges piimas. Sega jahud omavahel. Lisa pärmisegule pool jahukogusest. Klopi segamini ja lase soojas kohas rätikuga kaetult kerkida, kuni taina pinnale tekivad väikesed mullikesed. Selleks kulub umbes tund.
Sega seejärel eeltainale juurde kardemon, sulatatud või, lahtiklopitud muna ja ülejäänud jahu. Sõtku, kuni saad ühtlase läikiva taina, mis käte ja kausi küljest lahti lööb. Suureks abiks on siin tainakonksuga köögikombain. Käsitsi sõtkumisele kulub vast 10-15 minutit, mitte vähem. Tainas jääb üsna õhuline, pehme ja kerge.
Pane tainas uuesti sooja kohta 1 tunniks kerkima.
Kerkinud tainast vormi kuklid. Tainas ei tohiks tänu võisisaldusele eriti kleepida, aga kui siiski hakkab käte külge, kasuta kuklite vormimisel jahu. Tõsta kuklid kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata rätiga ja lase kerkida veel paarkümmend minutit.
Kerkinud tainast vormi kuklid. Tainas ei tohiks tänu võisisaldusele eriti kleepida, aga kui siiski hakkab käte külge, kasuta kuklite vormimisel jahu. Tõsta kuklid kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata rätiga ja lase kerkida veel paarkümmend minutit.
Määri munaga ja küpseta 220 kraadises ahjus u 12 minutit.
Lõika jahtunud kuklitelt tükk pealt ära. Uurista veidi sisu välja. Tõsta igasse kuklisse 1-2 sl jõhvikavõiet.
Vahusta koor vanilli ja suhkruga. Tõsta jõhvikavõidele vahukoor. Aseta äralõigatud kuklitükike õrnalt peale. Sõelu peale tuhksuhkrut.
Jõhvikavõie ehk –curd
250 g jõhvikaid
0,5 dl vett
1+1 dl toor-roosuhkrut
3 munakollast
60 g võid
Tõsta jõhvikad (külmutatuid pole vaja enne sulatada), vesi ja 1 dl suhkrut potti. Keeda kaane all 10 minutit. Seejärel püreesta saumikseriga. Kata anum, kus püreed hoiad, toidukilega (see on vajalik, et “nahka” ei tekiks) ja jahuta leigeks.
Klopi munakollased kahvliga lahti. Sega leige jõhvikapüreega. Sega hulka veel 1 dl suhkrut. Lase segu segades potis segades kuumaks ja lisa tükkidena 60 g võid. Kuumuta pidevalt segades umbes 7 minutit. Ära keema lase, siis võib muna tükki minna.
Tõsta võie purki, kasuta külmalt.
Tõsta võie purki, kasuta külmalt.
Klassikaliste vastlakuklite ja suitsulihaga hernesupi retseptid on siin: Hernesupp ja vastlakuklid: vastlapäev!
MAITSVAID VASTLAID JA IKKA PIKKI LINU!
Olen teinud kõiki kukleid mahedast täistera nisujahust + tumedast nisupüülist. Tume värvus pole küll kedagi heidutanud, aga maitseerinevus on ikka vägagi arvestatav 🙂 Mulle väga meeldib, et kuklid jäävad sellise jahuga natuke nagu niisked-suus sulavad. Igal juhul tunduvalt etemad kui tavaline valge sai 🙂
nõus täielikult, Olga! Maitse ongi põhiline ja seda täisteras on ka. Mina olen kohanud küll aga ka neid (peamiselt siiki vanema generatsiooni esindajad), kes ei pea saia, mis ei ole lumivalge, üldse söödavaks:)
Imeilusad ja ahvatlevad fotod!
Mina küpsetasin ka viimati täistera spelta nisupüülist kaneelisaiakesi ja said väga maitsvad.
Aitäh, Marit!:) Nii tore, et ka sinu köögis täisterajahu võidukäiku teeb.