Novembrikuu viimasel neljapäeval tähistatav tänupüha pole meie jaoks muidugi mingi tähtpäev. Küll aga on kõik ilmselt kursis ameeriklaste selleks päevaks valmistatava perelõunaga, kust ei puudu kunagi hiiglaslik küpsetatud kalkun ega kuulus Ameerika kõrvitsapirukas.
Ega minagi tänupüha ei tähistanud. Küll aga sai juba nädalake varem küpsetatud üks õige Ameerika kõrvitsapirukas! Meil oli Naistelehega juba varem kokku lepitud, et Kokakooli rubriigis ilmub tänupüha-nädalal just see kuulus kook. Ja teate, see on üks ütlemata hea asi! Põhja võik kindlasti eelküpsetada, siis jääb ta mõnusalt krõbe ja ei vetti niiske täidise all läbi. Kõrvitsatäidise jaoks kasutatakse lombi taga tavaliselt konserveeritud kõrvitsapüreed. Meil pole seda minu teada üldse müügilgi. Aga ei ole ju ka mingi küsimus kõrvits ahju pista, ära röstida ja püreestada – ongi kõrvitsapüree valmis!
Minu arust võib küll seda pirukat vabalt küpsetada sügisel ja talvel ükskõik mis ajal, mitte vaid tänupühal. Kaneel, ingver ja muskaatpähke täidises teevad ta lausa jõuluhõnguliseks. Kes pole veel kõrvitsapirukat küpsetanud, soovitan kindlasti proovida.
Ja kui keegi tõesti ka Eestis peab kodus tänupüha, siis olgugi, et selleaastane on juba peetud, on järgmiseks aastaks retsept siit nüüd ilusti võtta.
Ameerika kõrvitsapirukas
Põhi:
200 g nisujahu
100 g võid
1 sl suhkrut
0,5 tl soola
1 muna
Täidis:
800 g kõrvitsat (kõrvitsapüreed vajad 400 g)
3 muna
1 sl kaneeli
0,5 tl jahvatatud ingverit
1,25 tl riivitud muskaatpähklit
0,25 tl soola
400 g (1 purk) suhkruga kondenspiima
kaunistamiseks: vahukoort, kaneeli, pekaani- või Kreeka pähkleid
Eemalda noaga tõmmates koor ning püreesta kõrvitsa viljaliha. Koogi sees vajad seda 400 g. Ülejäänu, kui seda on, võib tõsta karpi ja sügavkülmutada.
Taina valmistamiseks mõõda kaussi jahu, lisa suhkur ja sool. Riivi sisse või.
Pudista jahu ja võid sõrmede vahel, kuni tainas on purutaoline.
Lisa kahvliga lahtiklopitud muna ja vajuta tainas kokku ühtlaseks palliks.
Rulli tainas mittenakkuval pinnal (muul juhul kasuta rullimisel kindlasti jahu) paari millimetri paksuseks kettaks.
Tõsta tainas 23 cm läbimõõduga pirukavormi. Vooderda põhi ja ääred. Lase külmkapis 30 minutit seista.
Seejärel kata tainas küpsetuspaberiga ja vala sellele raskus, milleks sobivad hästi kuivatatud herned-oad. Neid saad kasutada küpsetamisel korduvalt. Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 15 minutit. Eemalda raskus ja küpsetuspaber ja küpseta veel umbes 7 minutit, kuni põhi on kuldne.
Sega kausis kõrvitsapüree, lahtiklopitud munad, kondenspiim ja maitseained. Vala tainas eelküpsetatud põhjale. Küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit, kuni täidis on peaaegu tahkunud, aga võib veel keskelt üsna kergelt võdiseda.
Lase koogil jahtuda, seejärel kaunista vahukoore, kaneeli ja pekaani- või Kreeka pähklitega.
*Võimalusel kasuta tihkema ja oranživärvilise viljalihaga muskaat- või pähkelkõrvitsat, nii jääb püree paks ja aromaatne. Hariliku kõrvitsa kasutamise puhul võiks püreed enne koogis kasutamist sõelal nõrutada, siis ei ole ta liiga vesine.
Üks tõeliselt mõnus kook! Tegin oma sünnipäevaks ja kook kadus laualt välgukiirusel :) Täna, vana-aastaõhtul, läheb kordamisele :)
Sünnipäevavariandis kasutasin põhjas gluteenivaba jahu, kuna ühel külalisest on tsöliaakia. Kook selle all küll kuidagi ei kannatanud. Täna teen nisujahuga.
See on küll vahva, et kõrvitsakook meeldib! Eks ta tegelikult natuke spetsiifiline ole, mitte päris tavapäraselt maitsev kook. Aga mulle ka just sellepärast meeldibki – midagi erilist!
Väga hea tuli, mõnus hõlbus retsept.
Rõõm kuulda, et kenasti õnnestus!
Aitäh retsepti eest! Kui keegi veel teeb kogemata pirukale liiga madalad servad ja seetõttu täidist klaasijagu üle jääb, siis saab järgmiseks hommikuks teha hirmus head paksud pannkoogid! Lisasin pirukatäidisele kaks muna, kaks klaasi piima, kaks klaasi jahu, 4 tl küpsetuspulbrit, tsipake suhkrut, kaneeli ja jahvatatud ingverit. Meie sõime neid meega, imehead!
Oo, milline suurepärane idee, Kai! Aitäh jagamast:)
Tere! Väga maitsev kook tuli, kõik neli last sõid, mis on omaette märk! Ainult minul küll pärast kaneeli lisamist nii ilus oranž ei jäänud. Kõrvits ise on ilus tumeoranž, aga noh, maitse oli ju hea.
Merle, nii hea meel kuulda, et maitses. Ja veel, et lastele meeldis! Ma oma neliku kohta seda küll kahjuks öelda ei saa :) Mis värvi puudutab, siis täpselt selline, nagu piltidel, ta mul jääbki – eks toon oleneb jah kõrvitsast. Aga põhiline on muidugi maitse ja seni, kuni see on hea, polegi värvil ju suurt vahet!