Koos esimese lumega tuli tunne, et tegelikult tahaks juba midagi jõuluhõngulist küll. Mitte päris sülti ja muud eelpool loetletut padujõululist, aga midagigi. Ja mul on ju tarvis uheldada oma uue pirukavormiga! See Emile Henry vorm oma ilusa punase tooniga sobib suurepäraselt nii oma koju jõuluroogade valmistamiseks ning serveerimiseks kui kingituseks. Pärit on ta loomulikult kust mujalt kui Home Decorist, piilu siia.
Nii et saigi tehtud uude vormi kaks toitu, mis on muidugi head igal ajal, aga kuidagi eriti hästi sobivad praegusesse jõulueelsesse ootusesse.
Briti traditsioonilist vorstitoitu toad in a hole olen juba tükk aega teha plaaninud. Nüüd siis sai ta lõpuks järgi proovitud, aga tavapäraste toorvorstikeste asemel hoopis verivorstidega. Osa tainavedelikku asendasin selle retsepti ainetel õluga, milleks valisin Saku jõuluporteri. Tema tummine ja tugev maitse sobis verivorstidega superhästi ja usun, et tainas on õllega oluliselt maitseküllasem, kui lihtsalt piimast tehtu.
200 g nisujahu
4 muna
150 ml piima
150 ml porter-õlut
0,5 tl soola
musta pipart
3 sibulat
õli sibulate praadimiseks
Laota verivorstid sellesse samasse ahjuvormi, kus valmistad hiljem oma roa. Küpseta neid 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni nad kergelt särisevad ja on pealt muutunud krõbedaks.
Sel ajal, kui verivorstid toas imehead jõuluhõngu levitades küpsevad, sega kokku tainas. Klopi kausis lahti munad, lisa vispliga segades piim ja õlu. Lisa jahu, sool ja paar keerdu musta pipart. Sega kõik kokku ühtlaseks tainaks.
Tõsta verivorstid hetkeks ahjust ning vala nende peale kuuma vormi tainas. Küpseta 200 kraadi juures veel umbes 35 minutit. Küpsetamise vahepeal võib tunduda, et tainas muutub nii kohevaks, et tahab sufleetaoliselt lausa vormist välja ronida. Ahjust võttes vajub tainas siiski tagasi.
Sel ajal, kui vorm ahjus, saad praadida sibulad. Seda nüüd küll, et traditsiooniliselt pakutakse toad in a hole juurde sibulakastet, mis on tehtud praetud sibulatest ja puljongist ning paksendatud nisujahuga. Kes soovib, võib teha ka verivorstivormi juurde sellise kastme. Mina oma laiskuses praadisin lihtsalt sibulaid pannil õlis 7-8 minutit ja puistasin valmis vormile.
Kõige maitsvam on selline vormitoit loomulikult soojalt. Kui esimesest söömisest jääb midagi järele, siis hoia vormi külmkapis ja soojenda enne järgmist söömist ahjus taas üles.
Sellesamas vormis valmis ka kohev ja pehme pidusai. Eriliseks teeb ta see, et võid kasutatud üldse ei ole, tainasse sai segatud hoopis kohupiima. Kohupiimaga pärmitainas on pehmem ja veidi raskemini käsitletavam kui tavapärane, aga sellest tehtud küpsetised on eriliselt kohevad ja mahlased ning mis eriti tore, püsivad sellisena mitu päeva. Tainas ise on üsna magus ja peale raputatud tuhksuhkur annab ka oma magusa panuse, nii et kodune õunamoos ja hapukad pohlad täidises enam lisasuhkrut ei vaja. Ühesõnaga selline vähe tervislikum pidusai. Maitses järeleandmisi tegemata!
Tainas:
1 pakk (11 g) kuivpärmi
u 500 g nisujahu
85 g suhkrut
0,5 tl soola
1 tl kardemoni
200 ml vett
300 g maitsestamata kohupiimakreemi või -pastat (kasutasin Alma 3% toru)
Täidis:
500 ml õunamoosi
100 g pohli (värskeid või külmutatuid)
u 2 sl kaneeli
määrimiseks 1 lahtiklopitud muna
2-3 sl mandlilaaste
tuhksuhkrut
Sega omavahel pärm, jahu, suhkur, sool ja kardemon. Lisa käesoe vesi ja tunnike toasoojas seisnud kohupiim. Ja nüüd sõtkuma! Minul on juba aastaid olnud pärmitaina tegemisel abiks Kitchen Aid ja ehkki ma olen ilmselt võimeline ka käsitsi sõtkuma, on protsess masinaga palju kiirem ja lihtsam. Lükkad nuppu ja lihtsalt vaatad, kuidas konksu all kõik seguneb mõne minuti jooksul imeväel elastseks palliks ja hakkab kausi seinte küljest lahti lööma.
Tuleb arvestada, et kohupiimaga tainas jääb üsna pehme ja kleepub. Nii et päris puhtaid kausiseinu pole mõtet oodata. Kui siiski tundub, et tainas on liiga vedel, lisa veidike jahu. Tainas peab moodustama lõpuks ühtlase elastselt koos hoidva pehme massi ja välja nägema enam-vähem selline:
Keera pikemast servast ettevaatlikult lükates ja samal ajal tainast kõigepealt ühest äärest, siis keskelt ja siis teisest äärest jupikaupa tõstes (see kirjeldus kõlab kummaliselt, aga kui ühe pehme tainatüki peal on rohkelt niisket täidist, siis just sel moel rullimine õnnestubki) tainas rulli.
Lõika rullist u 4 cm paksused jupid. Tõsta need ümmargusse ahjuvormi. Kui tundub, et transportimisel laualt vormi kaotavad tükid viimasegi esteetilise välimuse, ära muretse, siin ei peagi mingeid ideaalseid ja üksteisega identseid rulle olema. Kerkides ja küpsedes moodustub ikkagi imearmas kohev sai, nagu valmis küpsetise piltidelt näha. Päris tihedalt ära rulle üksteise kõrvale lao, veidi kerkimisruumi peab ka jääma:
Ilmselt jääb sulgi osa tainast üle. Võid ülejäänud rullidest teha veel teisegi, väiksema pidusaia või tõsta rullid hoopis muffinivormidesse ja küpsetada saiakestena.
Lase enne ahju tõstmist saial toatemperatuuril seista veel 30 minutit, selle ajaga kerkivad tõenäoliselt rullide vahele jäetud tühimikud juba täis. Määri pealt munaga. Nüüd raputa rullidele veel mandlilaastud ja küpseta saia 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Lase räti all veidi jahtuda, siis raputa peale tuhksuhkrut.
Ohh, kui hea see on!
See verivorstidega toad in a hole oli super hea! Ma otsustasin lihtsalt praesibula asemel kastme kasuks. Aiträ retsepti idee eest!