Tundub, justkui kevad tahaks nüüd kiiresti-kiiresti tasa teha kogu lume taha takerdunud tulemise. Eile nägin lasteaia hoovis esimesi lumikellukeseõisi ja täna olid juba märtsikellukesed oma õrnad valged õied avanud. Maa seest paistavad erinevad helerohelised võrsed ja rododendronite õienupud lausa pakatavad, kogudes veel veidi jõudu, et peagi edvistama hakata.
Ma ei jõua oma postitustega järele! Kähku-kähku, enne kui rabarbri- ja sparglimölluks lahti läheb, kirjutan veel sellest kergelt külmahõngulisest (ma ei teagi, miks mulle nii tundub, tegelikult peeti, keelt ja leiba jagub meil ju aastaringselt) eelroast/salatist.
Aasta algul ilmusid toidumaailma trendiennustused ja suunaandjad uueks aastaks. Ma ei mäleta, kus see täpselt oli, igaljuhul ühes inglisekeelses väljaandes oli rupskite ehk siseelundid lahterdatud 2013. aastal OUT veergu. Et nüüd me teame juba kõik, kuidas keeta neere, hautada südant ja praadida maksa, aeg on taas pjedestaalile tõsta “päris” liha. No ok, minugipoolest, kui keegi just tõesti lähtub oma söögivalikutes trendidest.
Mulle isiklikult rupskid meeldivad väga, meeldisid enne seda, kui asi trendikaks läks ja meeldivad ka nüüd, kui nad on OUT. Ja see ei tähenda, et ma tavalist liha ei söö:) Kevadisel ajal võib teinekord hirmsatmoodi vedada, leides lihaletist imeõrna vasikakeelt. Minu oma oli pärit Sadama turult.
Keele juurde on tavaks pakkuda midagi särtsakat, näiteks mädarõikakastet. Proovisin seekord ilma, aga maitsestasin keele keeduleeme päris korralikult ja seda oli mõnusalt tunda ka. Koos peediga valmis tekstuurilt õrn eelroog, maalähedust ja krõmpsu andmas leivakrutoonid.
Mulle isiklikult rupskid meeldivad väga, meeldisid enne seda, kui asi trendikaks läks ja meeldivad ka nüüd, kui nad on OUT. Ja see ei tähenda, et ma tavalist liha ei söö:) Kevadisel ajal võib teinekord hirmsatmoodi vedada, leides lihaletist imeõrna vasikakeelt. Minu oma oli pärit Sadama turult.
Keele juurde on tavaks pakkuda midagi särtsakat, näiteks mädarõikakastet. Proovisin seekord ilma, aga maitsestasin keele keeduleeme päris korralikult ja seda oli mõnusalt tunda ka. Koos peediga valmis tekstuurilt õrn eelroog, maalähedust ja krõmpsu andmas leivakrutoonid.
Vasikakeel peedi, leivakrutoonide ja tüümianiga
1 vasikakeel (u 350 g)
Keele keetmiseks:
5 pipratera
5 vürtsitera
5 kadakamarja
1 nelgitera
2 loorberilehte
1 sellerivars
1 sibul
2 küüslauguküünt
0,5 sl soola
100 g keedetud või ahjus küpsetatud peeti (ehk üks keskmine peet)
lisaks värsket tüümiani
Kaste:
1 sl balsamicot
1 sl oliiviõli
1 tl suhkruroosiirupit
soola
musta pipart
Krutoonid:
paar leivaviilu
oliiviõli
Kõigepealt tuleb keel ära keeta. Selleks vala potti tõstetud keelele u 1,5 liitrit vett ja lase keema. Riisu vaht. Seejärel lisa kõik maitseained ja -taimed ja keeda vaiksel tulel 2 tundi. Lase vedelikus jahtuda, seejärel koori paelt nahk. See eemaldub hõlpsalt.
Koori küpsenud peet ja lõika õhukesteks viiludeks. Sega kokku kaste. Nirista peedilõikudele ja sega õrnalt läbi.
Krutoonideks lõika leivaviilud kuubikuteks ja prae pannil sortsus oliiviõlis krõbedaks.
Krutoonideks lõika leivaviilud kuubikuteks ja prae pannil sortsus oliiviõlis krõbedaks.
Aeg serveerida! Säti taldrikule kihiti keelelõigud ja maitsestatud peediviilud. Puista peale leivakrutoonid, kaunista värske tüümianiga.
Jahvata peale veel värsket musta pipart.
Joogisoovitus tuleb koostöös Dunkeriga ja taas veinimajast Baron Philippe de Rothschild. Mouton Cadet Red Bordeaux Rouge 2010 on klassikaline blend kolmest piirkonna tuntuimast viinamarjast: Merlot (ümarus ja küpsed punased marjad) Cabernet Sauvignon (siidised tanniinid ja tumedad marjad) ja Cabernet Franc (elegants ja värskus). Sügav granaatõunapunane vein, milles tooni andmas mustsõstar ja tume kirss, sobib hästi veise- ja vasikalihaga, lambaga, tugevamaitseliste “haisu”juustude ja pardiga.
Lisa kommentaar