Nädalapäevad tagasi oli plaanis teha Veneto veinide ja toitude õhtule muuhulgas pastissada de caval, mis on (ratsasportlased ja hobust töölooma ning sõbrana kasvatavad inimesed pangu nüüd kähku käsi silmade ette korraks!) Amarone veinis hautatud hobuseliha, mida süüakse polentaga. Hobuseliha loomulikult kusagilt ei saanud ja suures hädas aendasin selle põdraga, kuna see tundus olevat meil saadaolevatest lihadest hobusele kõige sarnasem. Ja see põdrahautis oli suurepärane!
Põder on ise teadupärast taimetoitlane, ta sööb peamiselt sammalt, okaspuude koort ja kasve. Sellest tulebki ilmselt lihale veidi mõrkjas ja õrnalt terav maitse. Põder peab endale toitu otsides läbi kõmpima pikki vahemaid, liha on tal rasvavaene, sitke ja kiuline. Parima tulemuse saab põdrast seega kas pikalt-pikalt madalal kuumusel hautades või hakkliha kujul.
Eelmisel sügisel õnnestus Hannes Võrno käest välja pinnida üks hirmus hea põdraliha retsept. Ja ka see hooaeg ei lähe ilma selle maitsva põdrakebabita, millel on Võrno pandud nummi nimi “Põdrake Bab”.
600 g pehmet põdraliha
3 küüslauguküünt
2 mugulsibulat
3–4 päikesekuivatatud tomatit
1 tl päikesekuivatatud tomatite õli
u 1 tl soola (maitse järgi)
u ¾ tl värskelt jahvatatud musta pipart (maitse järgi)
2 munakollast
Eemalda lihalt kelmed, kui neid leidub, ja lase siis läbi hakklihamasina.
Lisa peeneks hakitud sibul, küüslauk ja päikesekuivatatud tomatid.
Lisa kõik ülejäänud ained ja sega kätega ühtlaseks massiks.
Vormi käte vahel piklikud kebabid.
Suru hakklihavorstikeste sisse ettevaatlikult peenike puidust varras, mida on enne paar tundi vees leotatud.
Küpseta ahjus grillrežiimil 230 kraadi juures 15 minutit.
Enne serveerimist võib roa flambeerida konjakiga.
Serveeri ahjulavašiga, mida on määritud oliiviõli ja küüslauguga.
Juurde sobib ka vürtsidega (kaneel, nelk, vürtspipar) keedetud või lihtsalt tavaline pohlamoos
Ja kui jahimeest pole siis kust liha saab?
möhhh, tuleb ikka lõpuni asi lugeda :)
Ah, see armas Bab võtab jalad nõrgaks:), sean sammud Viimsi poole.
Bab'il tundub jah südametemurdja tunnus küljes olevat, näeb teine nii hõrk-ahvatlev välja. Mis aga juhtub Babiga, kui talle ohtralt Amaronet enne ahjupistmist peale kallata, on mulle nüüd teada ja see on kirjeldamatult mõnus kombinatsioon :)
Meil siin hobuseliha laialt saada, aga siiani pole teist teinud, kuna pole apetiitset retsepti leidnud. Tõele au andes pole tegelikult otsinud ka eriti :)
Võtan järgmise nädala menüüsse!
Kairi, proovi hobusega kindlasti seda: http://italianfood.about.com/od/furredgameetc/r/blr0269.htm
Tarisin suksu koju :) Hommikul viskan marinaadi…on sul ideid selle lardoonimise osas peki ja porknaga? Kas siduda nööriga või panna tikkudega kinni?
Kairi, no nüüd minu vastamise tempo peale on su suksu vist juba ammugi nahka pistetud:) Mis sa temaga siis lõpuks tegid ja kuidas maitses?
Ei veel, suksu tähelend on homme :) Praegu on juba mitmendat päeva teine marinaadis kümblemas. Mässisin peekonisse ja panin tikkudega kinni, nii on teda lihtne keerutada. Küll aga vaevan pead, et kas see peekonimatt tuleb tal ümbert ära võtta edasise töötlemise käigus või pruunistada ühes…iga päev isemoodi tunne :)
Tehtud! Loetav siit: http://kulinaarsedeksitused.blogspot.com/2011/11/pastissada-de-caval.html
Mari-Liis, aitäh jagamast. Täiesti ootamatult sattus minu kööki poolekilone põdrahakkliha pakk ja otsekohe meenus siit loetud retsept:) "Ei mingit pekist siga sinna juurde " teatasin mina lihatoojale, kes seda tungivalt soovitas ja Bobid läksid ahju, isegi konjakit leidus ja efektne tuligi sai üles :) Superlux, nüüd on tunne, et muud ei söökski:D Ja pohlamoos … mmmmm keele viib alla.
Super, Ilse! No milleks see siga veel???? Minu arust ka just pohlamoos teeb asja tõeliselt mõnusaks. Metsa maitsed kõik koos.