Et mitte kevadel värske rabarbri valmimise ajal leida end taas nõutult põrnitsemas sügavkülmasahtlis lebavaid eelmise hooaja rabarbrikarbikesi, alustasin varakult sügavkülma tühjenduskampaaniat.
Ahvatlev rabarbricrumble‘i pilt veebruarikuise Briti kokandusajakirja Olive kaanel pani mõtte liikuma. Ajakirjast Simon Rimmeri retsepti vaadates selgus, et rabarbrikrõbedik istub tavapärase magustoidu asemel muretainapõhjal ja saanud hoopis maitsvaks koogiks.
Pisikesed muudatused tegevuskäigus ja retsept on selline:
Tainas:
225 g nisujahu
100 g võid
25 g suhkrut
1 muna
1-2 spl piima
Täidis:
400 g tükeldatud rabarbrit
1/2 tl jahvatatud tähtaniisi (ma jätsin selle ära, kuna ei armasta lagritsamaitset)
1/2 tl jahvatatud ingverit
150 g suhkrut
1 apelsini riivitud koor
Puru:
150 g nisujahu
150 g võid
100 g kaerahelbeid
150 g demerara suhkrut
1/2 tl jahvatatud kaneeli
Töötle kõik tainaained köögikombainis ühtlaseks, keera tainapall toidukilesse ja pane 30 minutiks külmkappi.
Suru seejärel tainas pirukavormi või lahtikäiva koogivormi (24 cm) põhja ja äärtele. Küpseta 180 kraadises eelkuumutatud ahjus 20 minutit.
Kuumuta potis rabarbritükke maitseainetega, niikaua kuni rabarber veidike pehmeneb. Jahuta ja vala koogipõhjale.
Krõbeda katte tarvis näpi nisujahu ja või puruseks, sega hulka kaerahelbed, suhkur ja kaneel. Puista kate koogile ja küpseta 180 kraadi juures 20-25 minutit, kuni kate on kuldne ja krõbe.
Vaniljejäätise või -kastmega viib keele alla!
Muidugi saab kogu selle asja valmis teha ka koogipõhjata- siis saab rabarbrikrõbediku, mis on ka üks ütlemata hea magustoit. Selle versiooni siin tegi minu jaoks eriti maitsvaks täidisesse lisatud ingver ja apelsinikoor.
Oi see rabarberimaitse külmas veebruaris võib olla võrratu! Väga nutikas, et sügavkülma neid lemmikvilja varsi taipasid panna.
Ma just eile õhtul keerutasin jäätist sügavkülma pistes rabarberikotti käes ja tabasin end samalt mõttelt, et äkki varsti tulevad juba värsked rabarberid, mistõttu võiks ära kasutada sügavkülmakraami.. Aga aknast välja vaadates veendusin, et kevad ei tule veel nii pea – pistsin koti sügavkülma tagasi ja tegin hoopis muraka-toorjuustukoogi. Polegi oma lemmikut toorjuustukooki ammu saanud, viimati tegin oma sünnipäeval.
oi see oli hää kook. ma tegin küll 26 cm vormiga ja toda puru tundus alul meeletult palju olevat peal, aga pärast oli ikka ütlemata hää. me õhtul sõbraga sõime seda rohke vahukoorega ja hommikulauas vaniljejäätisega, sa püha müristus, nüüd siin kirjutades tahaks kohe uuesti.
Oh! See oli täitsa mõnus. 🙂 Aga kuna rabarberit ei olnud piisavalt panin õunu sekka. Ja lasin püreeks. Väga mõnus!
macintosh, oli ju maitsev! täitsa ainult õuntega sobib seda ka vägagi teha.