Antrekoot
Esialgu oli plaanis valmistada vasika antrekooti, kuna aga ilmnes, et ühel koolitusel osalejatest on parandamatu tõrge tallede, vasikate ja teiste loomalaste söömise osas (samal teemal on loomakasvatajalt hea selgitus-loe raivo kommentaari uudise alt), sai lihaks veise antrekoot.
Antrekoot on siis teadupärast veise seljast, ribikondi vahelt lõigatud umbes 1,5-2 cm paksune lihalõik. Antrekooti sees on rasvatriibud-nn. marmorliha-see annab talle erilise mahlakuse ja pehmuse.
Antrekooti leiab söögikohtade menüüdest üsna harva, ilmselt tema kapriissuse tõttu- liiga madala küpsetustemperatuur ning vähekenegi lubatust pikem küpsetusaeg -ja liha pehmus kaob.
Minu antrekooti küpsetamise kogemus näitab ka ebakindlust ja väga ebaühtlast taset – skaala ulatub suurepärasest suussulavast ampsust mõttetu vintske känakani. Loodetavasti saan edaspidi paremini hakkama:)
Esiteks: antrekoot peab enne ettevalmistamise algust olema toatemperatuuril. Liha maitsestamiseks kasutasime valget veini (võib asendada sidrunimahlaga), peterselli, küüslauku, soola, pipart ja oliivõli. Kõik see tuleks masseerida lihasse-selline tegevus pehmendab liha veelgi ja aitab kaasa maitsete imendumisele.
Lasta seista min 2 tundi. Meil oli ajapuudusel pool tundi, aga oli ka kõva mudimine ja masseerimine:)
Liha kuumal pannil mõlemalt poolt pruunistada
ja siis veel 190 kraadi juurde ahju umbes 7 minutiks. Kui grillida, siis grill hästi kuumaks ajada, 3 min ühelt, 3 teiselt poolt ja 10 min puhata lasta.
Lisanditeks olid
Salsa:
tomat
hakitud punane sibul
tshillipipar
rohelised jalopeno rõngad
sool
oliivõli
sidrunimahl
koriander
ja
Blansheeritud suhkruherned:
Panna herned paariks minutiks keevasse vette, nõrutada. Lisada või, sool, küüslauk.
Klassikaline gruusia shashlõkk
Vot sellega on nüüd nii, et palju ma ei saa öelda – koka eripalve oli mitte retsepti avalikustada! 🙂 Niipalju võin siiski vast käe varjust sosistada, et lihaks oli kvaliteetne sea kaelakarbonaad ja marinaadiks segu toiduõlist, sibulast,valgest veinist, petersellist ja piprast. Sool tuleb lisada vahetult enne küpsetamist. Lisanditeks lihtne tomati-sibulasalat ja kaste, mis peaaegu üksühele sarnanes minutehtuga.
Veiniks oli meil valge Poggio al Tufo Vermentino IGT Maremma Toscana, Tommasi-suurepärane valik! Küpsetada tuleks kindlasti kuumadel lehtpuu (parim variant luuviljaliste) sütel.
Peale selle shashlõki maitsmist tuleb mul ilmselt korrigeerida oma põhimõtteid sealiha söömise osas 😉
Ja augustis võtame ette kala ja mereannid!
Lisa kommentaar