Hiljuti oli tore võimalus koos teiste toidukirjutajatega käia restoranis Olde Hansa, mis teadupärast asub Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi veerel. Alustuseks tuleb tunnistada, et sellest eelmine Olde Hansa külastus jääb küll nii paljude aastate taha, et tegelikult ei mäletagi, millal see täpselt oli. Ja pole ka midagi imestada, sest Olde Hansa on Tallinna vanalinnas tegutsenud juba 25 aastat ja võõrustanud 7 miljonit külalist. Niimoodi järjepidevalt ühe kontseptsiooniga tegutsenud restorane ei ole Tallinnas kuigi palju, see väärib juba eraldi aplausi. Ilmselt käisingi seal üsna algusaastatel suurest uudishimust. Ja see oli ju tõesti ammu! Seda enam tegi rõõmu, kui Olde Hansa kutsus nüüd külla oma uuenenud menüüd maitsma.
Menüü muide on algusaastatest siiani olnud suuremate muutusteta. Mis ju tähendab, et asi töötas laitmatult. Siin ei ole muidugi midagi imestada, sest Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille, ehk lühemalt Manu, on juba iseenesest kvaliteedimärk. Manu on küll belglane, kui elanud siin juba aastakümneid ja panustanud pidevalt Eesti toidukultuuri arengusse ja noorte kokkade koolitamisse, olles mitmel aastal ka Bocuse d ́Or-i Eesti koondise treeneriks. Ühesõnaga, imselgelt ei ole mingit põhjust kahelda Olde Hansa roogade kvaliteedis ega tooraines – toit on siin alati olnud maitseelamus.
Kolmapäevasel argiõhtul restoraniuksest sisse astudes oli üllatus suur, kui maja oli rahvast pilgeni täis, sumin ja sagin lausa harjumatud. Viimaste aastate hädade valguses ja arvestades seda, kui palju söögikohti on pidanud uksed kas sulgema või kontseptsiooni täielikult muutma, oli selline rahvast täis restoran tõsiselt südantsoojendav vaatepilt. Rahvas armastab Olde Hansat!
Keskaegses riietuses hiiglaslike liudadega laudade vahel laveerivad teenindajad, hämar küünlavalgus ja sajanditevanuseid viise esitavad muusikud – hetkeks tundus, justkui oleksin keskajateemalisse teemaparki sattunud. Keskaegne temaatika, alates tervest majast kuni veinipokaalideni, on Olde Hansa olemuslik osa ja tegelikult on see kontseptsioon neil vägagi õnnestunud. Ei mingit sellist tunnet, justkui oleksid turist ja sulle korraldatakse vägisi tsirkust. Ei-ei, kõik keskajaga seonduv on vägagi professionaalselt ja delikaatselt esitletud. Ammused ajad läbivad tervet külastust, alates sisenemistervitusest, veekannuga kausi kohal kätepesust kuni lahkumisel järgi hüütud heade soovideni.
Toidust ka. Esmalt maitsesime valikut eelroogadest. Lauale saabusid ahvatlevad taldrikutäied: küüslaugused krabisõrad, ahjus küpsetatud ürdi-kadakajuust, graavilõhe, kalamari, pardimaks ja sibulamoos, erinevad määrded ja muudki. Lisaks loomulikult siinsamas Olde Hansas küpsetatud, ahjusoojad suitsupekiga leib ja pähklitega ürdisai.
Eelroad olid põnevad ja hõrgud, minu lemmikuks said küüslaugused krabisõrad ja määrete osas soovitan eelarvamused kõrvale jätta ning proovida koos leivaga mõnusalt hapuka maitsestusega searasva – tõeliselt hea!
Edasi pearoogade juurde. Kõigi pearoogade juurde on valitud ka sobiv vein, nii et selles mõttes on joogivalik lihtsaks tehtud. Aga loomulikult ei ole soovitatud jook kohustuslik, täiesti vabalt võib nautida enda valitut.
Siin mõned pearoogade näited menüüst (toite on menüüs palju rohkem, väga haruldaste elamuste otsijaile pakutakse ka karupraadi):
*Kauaküpsetatud vasikapõsk šerriga marinaadis, suurkokk Emmanueli sünnikoha ja kokakunsti pärli Brugge linna auks
*Martin Lutheri ülistatud “Gute Sau” ehk Ibeeria tammetõrusea hõrgutis õlle ja ingveri siirupiga
*Hansalinn Bergeni leegitatud lõhe metsaseenekastmes
*Armastusega küpsetet hirvefilee kuningserviku kastmes
*Kolm kaupmeeste peent lihatoitu vorsti sisse keeratult
*Haggis – mahedamaitseline lambaroog Šotimaalt vapra Šotimaa kuninga Robert the Bruce’i auks valmistet (märkusena, et ma ei tea, et mujal Tallinnas seda kuulsat Šoti rupskirooga üldse saaks)
*Leegitsev nauding – Vegetarium Gloriam (omalt poolt lisan selgituseks, tegu on laheda kaalikaroaga, kus lauale toodi pikalt ahjus küpsenud tuhakaalikas, mis süüdati enne serveerimist otse laua kõrval leegiga põlema. Elamus on garanteeritud ja ülipehmeks haudunud kaalikas koos lisanditega maitseb väga mõnus)
Otsustasin seekord võimaluse anda vorstidele ehk eelpool mainitud roog: Kolm kaupmeeste peent lihatoitu vorsti sisse keeratult. Peakokalt saadud info järgi on Olde Hansa vorstid valmistatud spetsiaalselt restorani tarbeks ja ainulaadsete retseptide järgi. Lauale jõudnud taldrikul särises 3 erineva värvi ja kujuga vorsti: õrna muskaadiga vasikavorst estragonisinepiga, Ibeeria tammetõrusea vorst sibulamoosiga ja ulukivorst mädarõikakoorega. Vorstide kaaslasteks oli safranispeltat, suitsumekist hapukapsast, läätsemuhedikku ja ingverikaalikaid. Kõik kokku väga maitsev ja toekas kooslus!
Magustoiduks maiustasime roosipudinguga, mis oli nimele vastavalt roosiline nii maitse kui kaunistuste osas.
Ekstra tahaks välja tuua meie lauda teenindanud Egoni, kes tegi oma tööd harvaesineva naudinguga ja asjatundlikult ning üllatusena osutus ka tõeliseks multitalendiks, kui ühel hetkel astus üles ka trubaduurina ja lõi tervele saalile laulu lahti 😀
Olde Hansas pole kindlasti “iga teine”-tüüpi restoran, mis paneks lihtsalt õlgu kehitama või jätaks ükskõikseks. Toit on ilmselgelt eriline, suurepärasest toorainest ja perfektselt valmistatud. Aga einestamine Olde Hansas ei ole kaugeltki pelgalt kõhutäide, vaid tõeline keskaegne elamusõhtusöök. Ainulaadne ja meeldejääv.
Kontaktid, terve menüü ja huvitavat lugemist restorani kohta leiad siit: Olde Hansa.
Lisa kommentaar