• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Külas Frangimaal. Fürth ja Nürnberg: kus käia, mida teha, mida süüa-juua

november 1, 2022 by Mari-Liis Ilover Leave a Comment

Oktoobris oli mul rõõm teha väike tiir Saksamaal. Täpsemalt Baierimaal, veel täpsemalt selle põhjapoolses osas Frangimaal (inglise keeles Franconia, saksa keeles Franken). Et tegu oli nädalavahetuse getaway‘ga, mahtus sellesse vaid kahe toreda linna külastus. Ehkki kauneid linnu on Frangimaal muidugi veelgi, rääkimata imelisest loodusest ja veiniaedadest. See kõik jääb järgmiseks korraks.
Viibisin pressireisil Nürnbergi lennujaama ning Nürnbergi ja Fürthi linnade turismiametite kutsel. Seega oli mul tore võimalus saada nii piirkonnast kui külastatud linnadest veidi parem ülevaade, kuna programm oli paljuski paigas, vaatamisväärsused ja parimad palad toodi giidide poolt kätte ja endal jäi tavapärane enne reisi uurimistöö seekord ära. Loodetavasti on käesolev postitus teilegi abiks, kui plaanite Saksamaa seda osa külastada. Teen järgnevalt ülevaate, mida teha kahes armsas piirkonna linnas: Fürth ja Nürnberg.
Esmalt tuleb öelda, et kohalesaamine on lihtsamast lihtsam. Ryanairi otselend viib Tallinnast Nürnbergi paari tunniga. Nürnbergi lennujaam, nagu Tallinna omagi, asub väga linna lähedal ja transpordiühendus on lihtne, loogiline ja täpne. Saksa värk!

FÜRTH

Minu tee viis Nürnbergi lennujaamast otse Fürthi ja võtangi selle linnakese esimesena ette. Fürth asub täiesti Nürnbergi külje all ja kaks linna jagavad omavahel ka metrooliini, mis viib 10 minutiga ühest teise. Tuleb muidugi mainida, et kohalikega vesteldes on tunda pisukest konkurentsi. Loomulikult nürnberglased arvavad, et neil on ägedam, elavam ja suurem linn, samas kui fürthlased kiidavad oma kodulinna taevani ega jäta välja toomata kõiki eeliseid, mis neil on eriti suurema naabri ees. Nagu head naabrid muiste 😊

Niisiis, Fürth. Märksõnadeks armas, hubane, kodune ja väga ilus. Ma ütleks, et lausa luksuslikult idülliline. Imeilus 1000-aastane vanalinn (vanalinn on päriselt nii vana, samas kui Nürnbergis on kõik vana uuesti üles ehitatud peale maatasa pommitamist 1945-l), pisikesed gurmee- ja elustiilipoekesed, kohvikud, puhtus ja rahulikkus.

Kus käia?

Esiteks võiks muidugi teha tiiru linna peal. Või mitu, sest vaatamist ja avastamist jagub. Vanalinn on täiesti eraldi päeva väärt. Ja ka muud linnaosad poodide, kohvikute ja mitmete-mitmete jalakäijate tänavatega pakuvad palju põnevat. Fürthi Turismiameti teeninduspunkt asub kohe raudteejaamaga samas majas kesklinnas ja carte blanche ‘na linna külastades võiks küll sealt läbi astuda ja küsida nõu ja abimaterjale, et mitte sihitult aega raisata. Mul vedas, sest sain linnast ülevaate giidi abil (tänud professionaalsele ja toredale Silviale!) ja siin mõned hetked:

Kindlasti võiks Fürthis külastada raekoda. Seal saab ronida kõrgesse raetorni, kust avaneb lummav vaade linnale. Et meie ringkäik Fürthis sattus pühapäevale, oli raekoda (kus igapäevaselt muidu töötab linnapea koos linnavalitsusega) kinni. Aga giid Silvia otsis kui võluväel käekotist piraka võtme ja ehkki oli veidi nagu sissemurdmise tunne, pääsesime läbi hiiglaslike ja raskete uste ja ronisime ka torni, möödudes trepil nii raekoja ajanäitajat reguleerivast kellavärgist kui suurtest kõmisevatest tornikelladest.

Kuhu sisse põigata?

Kaffeesurium. Kohvik ja röstikoda, mis lõhnab vastupandamatult tänavale välja. Saab maitsta erineva röstiga ja erinevatest maailma nurkadest (kus vähegi kohvipõõsas kasvab muidugi) pärit kohvi. Võimalus juua nii masinaga tehtud klassikuid kui Chemexist või läbi söefiltri tilkunud kohvi – midagi igaühele. Söögikoht see ei ole, ehkki röstikoja omanike sõprade pagariäris valminud koogitükikese kohvi kõrvale saab letist osta küll.

Deinheim. Väike ilusate asjade ja hea elu meka. Tegu elustiilipoega, kus nii sisustuskaupu, magusaid ampse kui häid veine. Minu sealoleku ajal astus läbi mitu inimest, näha et sama piirkonna elanikud, kes vahetasid poeomanikuga tervitusi ja lobisesid maast-ilmast. Nii et Deinheim on ka kohtumispaik, kus nautida sõpradega klaasikest veini või maiustada Lakrids Bülowi hõrgutistega ja seda kõike kas tänaval lauakeste ääres või poes ägedate interjöörielementide vahel. Teinekord korraldatakse poes ka pidusid ja õhtusööke- ma ei teagi, et Eestis päris sellise kontseptsiooniga poekest oleks, väga lahe kogemus igatahes.

Käse Langer. Samas kandis, kus Deinheim. Juustusõprade unistuste pood, kuhu tasub sisse astuda isegi siis, kui parasjagu juustu osta pole vaja. Leti taga toimetab šarmantne härra Anton Langer, kes teab juustumaailmast vist küll kõike ja tõenäoliselt pakub maitsta ka tükikest midagi väga erilist.

Feurer’s Vinothek. Frangimaa on teadupärast kuulus veinipiirkond, kus tehakse suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega veine. Punastest viinamarjasortidest on põhilised Spätburgunder (võrdusmärk Pinot Noir’ga), Domina ja lisaks mitmeid kohalikke sorte, millest ma varem polnud midagi kuulnudki. Valgetest on põhilised Silvaner, Müller-Thurgau, Bacchus ja Riesling. Mulle meeldivad Frankoonia valged väga, nad on parajalt mineraalsed ja peene aroomiga, hästi kvaliteetsed ja tõeliselt nauditavad veinid. Veinipiirkondades tasub alati veini osta vinoteekidest, sest lisaks erilistele veinidele saad kaasa ka parajalt infot ja veinitarkust oma ala parimatelt asjatundjatelt. Just nagu Laura Feurer. Lisaks sellele, et ta on tõenäoliselt Würthi parim veinispetsialist, on ta ka kihvt naine ja lahe vestluskaaslane. Omanimelises vinoteegis viib Laura läbi ka degustatsioone, koolitusi ja koos oma kokast vennaga teevad korraldavad nad sealsamas ka veiniõhtusööke.

Kus ööbida?

Minu peatuspaik Fürthis oli Werner’s butiikhotell. Muidugi on hotelle linnas rohkem ja igale maitsele ning rahakotile. Saan soovitada ainult seda, kus ise olen viibinud ja Werner’si kohta saan küll ainult kiidusõnu jagada. Esiteks on äärmiselt sümpaatne juba see, et tegu perehotelliga, mida manageerib perekond Reinwald. /Üldse, Fürthist rääkides, on selle linna omapära rohked pereetevõtted kohvikute, poekeste ja nagu näha, ka hotellide näol. On väikseid omaniku nägu spetspoode nagu juba eelmainitud juustupood. Linnas on ka mitmeid liha-, kala- ja muid toidupoekesi ja seda kõike on lihtsalt nii südantsoojetav näha kogu supermarketiseerumise ja toidukraami anonüümsuse taustal./ Aga Werner’si juurde tagasi tulles on väga värskendav Reinwaldi pere liikmeid endid kõikjal töötamas näha, alates vastuvõtust kuni hommikusöögilaua teeninduseni. See annab kogu ettevõtmisele nii palju soojust ja tunde, et asja tehaksegi päriselt südamega ja soovides pakkuda parimat ilma, et see jääks lihtsalt sõnakõlksuks. Hotellil on suurepärane asukoht linna südames raudteejaama, keskplatsi ja vanalinna vahetus läheduses, igale poole saab jala. Toad on maitsekalt ja hea tundega sisustatud, internet kiire, hommikusöök äärmiselt kvaliteetne ja kogu vibe kvaliteetne ja luksuslik, samas soe ja hubane. Sviidis on ka väga hea varustusega köök, nii et kes väga soovib, võib seal ise kokata ja kasvõi külalisi kutsuda 😊.

Kus süüa?

Tim’s Kitchen. Fine dining elamuseks on parim paik otse Werner’s butiikhotellis asuv restoran Tim’s Kitchen. Peakokk Tim Reinwald on ise sellesama hotelli pidava pere liige ja väga kihvti käekirjaga kokk. Ehkki tegu gurmeerestoraniga ja tõelise fine dining elamusega, ei ole resto ise liialt reserveeritud ega piinlikult väljapeetud. Mõnus vaba õhkkond, meeldiv ja loomulik teenindus, erilised ja väga maitsvad toidud ning suurepärased veinisoovitused. Lähemalt saab restorani kohta lugeda ja menüüsid vaadata siit: https://www.timskitchenfuerth.com/

Humbser und Freunde. Vanasse juugendstiilis pruulikotta rajatud söögikohas saab maitsta ehedat Frangimaa kööki. See on kodune, toekas, rammus ja tegelikult meile väga omane. Milles pole midagi üllatavat, arvestades, kui palju Eesti köök on Saksa poolt mõjutatud. Sealiha, vorstid, hapukapsas, kartul – kõik see on Frangimaalegi omane, ehkki veidi teisel kujul kui meie seda kõike sööme. Üks tuntumaid kohalikke roogi on schäefele – see on õlles pehmeks hautatud ja peale seda kamarapoolelt krõbedaks küpsetatud kondiga sea õlatükk. Kõrval on tavaliselt traditsioonilised ümmargused kartuliklimbid ja muud erinevad lisandid nagu näiteks hapukapsas ja oad. Humbser und Freunde köök on küll traditsiooniline, et siiski tänapäevases moodsas võtmes. Kuid loota, et vanad head traditsioonilised toidud seetõttu veidikenegi kergemad oleks, pole mõtet. Soovitan portsjonid kahepeale võtta 😀

Kokkuvõtteks: üsna tõenäoliselt ei ole väga paljud, kes neid ridu loevad, Fürthist varem kuulnudki. Nii polnud minagi. Kuid nagu välja tuleb, on tegu igati toreda ja avastamisväärt linnaga, kus jagub nii arhitektuuri-, kulinaarseid kui muid elamusi, lihtsalt niisama mõnusasti ajaviitmisest ja puhkusest rääkimata.

Koos Eike Söhnlein’iga Fürthi turismiametist sügiseses pargis Fürthi kesklinnas

NÜRNBERG

Kui just rendiautot pole võetud, on Fürthist Nürnbergi kõige lihtsam sõita metrooga. See on ülipuhas, täpne, kiire ja loogiline ning viib kesklinnast kesklinna või kuhu iganes soovid terve marsruudi ulatuses. Sõitmiseks on igati mõttekas osta digitaalne Nürnberg Card (33 €/täiskasvanu, katab nii Nürnbergi kui Fürthi), millega saab mõlemas linnas 48 tundi kõigi ühistranspordiliikidega sõita ja külastada ka mitmeid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kaardi saab osta ja omale telefoni alla laadida siit: https://tourismus.nuernberg.de/en/booking/nuernberg-card-city-card/#/

Niisiis, Nürnberg. Mis on su esimene seos selle linnaga? Paljudel kindlasti seostub Nürnberg natsirežiimi algusaegade, koletute tegude ja propagandast läbi imbunud paraadidega. Veelgi enamad teavad, et just sel põhjusel toimus siin Nürnbergi protsess ehk teise maailmasõja järgne sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal. See ongi Nürnbergi imidžist üsna suur osa, ehkki tänapäeval enam kindlasti mitte kõige olulisem. Jah, saab vaatamas käia ajaloolist kohtusaali ja ka kunagise “hiilgava” Kolmanda Reichi aegseid varemeid (need on ka ainukesed vaatamisväärsused, kuhu peab veidi sõitma, kõik muu asub südalinnas üksteise lähedal). Jätsin ise vahele, kuid ilmselgelt on needki paigad killuke linna ajaloost ja kel suur huvi, saab sellestki osa. Püüdsin hoopis teadlikult koolis ajalootunnis õpitud ja sealtmaalt sisse jäänud Nürnbergi kuvandist kaugemale vaadata ja nautida seda 1000-aastase ajalooga kaunist linna hoopis teiste nurkade alt.

Kus käia?

Alustuseks võiks võtta paar tundi ja teha lihtsalt tiir kesklinnale ja vanalinnale peale. Nürnbergi südalinn on hästi kompaktne ja kõik olulised vaatamisväärsused on käe-jala juures. Või siis lihtsalt järgmise nurga taga. Enamus tänavaid linnasüdames on autovabad ja jalutamiseks loodud. Linna läbib Pegnitzi jõgi, mitmed sillad ja kaunid kaldapealsed on osa Nürnbergi võludest.

Keskaegses vanalinnas on mitmeid ilusaid kirikuid ja katedraale. 1945-l pommitati Nürnberg praktiliselt maatasa, meie giidi väitel hävis 92% kesklinnast. Nii et tegelikult on enamus vanalinnast, sealhulgas ka pompöössed kirikud ja katedraalid, väiksematest ehitistest rääkimata, peale sõda taas üles ehitatud. Imetlusväärne tegelikult, et linna ei klopsitud kiiresti üles odavate ja koledate ehitistega, vaid taastati vana hiilgus. Täielik ulme, milline töö! Ka algselt 13. sajandil ehitatud varases gooti stiilis St. Sebalduse kirik all pildil on taastatud, 1957. aastal.

See turuväljakul asuv gooti stiilis kuldne purskkaev (Schöner Brunnen, tõlkes “ilus purskkaev”) on pärit samuti 14. sajandist. Taustal kõrguvad St. Sebalduse kiriku tornid.

Kui jalutada ülalinna poole, kus asub Nürnbergi kindlus (all pildil näha taustal, tornis lehvib puna-valge Frangimaa lipp), jääb teele Tiergartnertor Platz, mille servas asub ilmselt linna kuulsamaid muuseume, Albrecht Düreri majamuuseum. Sellest allpool rohkem. Plats ise aga on aastaringselt rahvarohke ja mõnusat suminat täis. Nii kohalikud kui turistid istuvad sõprade ja tuttavatega, joovad ja näksivad, lihtsalt lobisevad ja tšillivad. Suveõhtuti pidi platsil nii palju inimesi olema, maas istuvate seltskondade vahel on raske liikuda. Väga laheda vibe‘ga paik nii linnaelanikele kui külalistele.

Läbi tasuks kindlasti jalutada ka paigast nimega Handwerkerhof Market. Eesti keeles võiks see olla käsitööliste hoov. Kogu ala on justkui linn linnas, mõjumata kuidagi kunstlikult või turistikalt. Tänavaid ääristavad väikesed armsad väikesed poekesed ja söögikohad. Kui ilm soosib, saab lihtsalt istuda klaasikesega õues laua ääres, võtta kõrvale ehk Nürnbergi burgeri (see on mu oma meelevaldne nimetus kuklile, mille vahel bratwurstid 😀 – vt all pildil), nautida melu ja vaadata, kuidas maailm su ümber kulgeb.

Järgmine pilt on tehtud tänaval, millel jalutamiseta pole sa Nürbergis käinudki. See on imeilus ajalooliste majadega ääristatud ning kohvikute, restode ja galeriidega pikitud Weißgerbergasse. Terve tänav on kui kaunis ajalooline ansambel ja silmi selle nautimiseks peab jaguma nii üles kui alla. Weißgerbergasse on üks vähestest Nürnbergi tänavatest, mida ei pommitatud sõja lõpus maatasa. Mis tähendab, et kaunid fachwerk-stiilis (ehk poolpuit-stiil) majad on ehedad ja algsed keskajast pärit ehitised. Seega peegeldab kogu tänav autentselt ajaloolist Nürnbergi.

Nürnbergi olulisim ajalooline persoon, tõeline au ja uhkus on kunstnik, teoreetik ja visionäär Albrecht Dürer. See postitus pole koht, kus Saksa väljapaistvaimast renessansiaegsest kunstnikust pikemalt pajatada, nii et selle kodutöö teeb iga huviline ise ära. Nürnbergis käies ei pääse Dürerist üle ega ümber – temast on saanud justkui linna maskott, keda võib näha absoluutselt igal pool alates lennujaama nimest kuni inimeste seljas olevate T-särkide turismikioski vidinateni. Tähtsaim Düreriga seotud maja on aga ilmselgelt tema kunagine kodu, millest nüüdseks on saanud majamuuseum. See oli esimene muuseum, mida Nürnbergis külastasin ja tõesti väga muljetavaldav. Väljas on mitmed Düreri tööd, näha saab sajanditetagust kööki ja muud eluolu. Info ja täpsustused tuleb kõrvaklappidest, väga hästi on kõik läbi mõeldud. Töödest rääkides ei ole need muidugi originaalid. Düreri teosed on maailma mekade kuulsaimates kunstimuuseumites, Nürnbergi majamuuseumis on koopiad. Aga endine kunstniku kodu ei olegi kunstimuuseum, pigem saab siit väga hea sisevaate tolleagsesse elu-olusse, ülevaate Düreri elust ja sellest, kus ja kuidas ta töötas.

Albrecht Düreri majamuuseum

Koos suure kunstnikuga

See vaatepilt avanes oma koduaknast ka Dürerile

Mida ja kus süüa?

Alustuseks olgu mainitud, et Nürnbergis on kaks sellele linnale ainuomast toitu, mida võib nende nimetuse all müüa ainult siis, kui nad on Nürnbergis valmistatud. Kaitstud geograafilise tähisega on Nürnbergi vorstid Nürnberger Rostbratwurste ja piparkoogimaitselised präänikud Lebkuchen. Tegelikult on ka kolmas kaitstud produkt, Nürnbergi punane õlu. Et ma aga suurem asi õllesõber pole, ei puuduta seda praegu. Vorsti- ja präänikusõber olen aga küll ja neid mõlemaid sai Nürnbergis söödud ka. Nürnbergi vorstid on hästi puhta naturaalse koostisega, koosnedes vaid sealihast, soolast, piprast ja majoraanist. Lubatud on ka mõned teised maitseained, aga igaljuhul lisatakse neid vähe. Mingeid värv-, -säilitus ega muid lisaaineid kasutada ei tohi. Rostbratwurst on umbes sõrmepikkune sale vorstike, mida küpsetatakse enamasti lahtisel tulel.

Grillilt läbi käinud vorste serveeritakse mitmekaupa kas lihtsalt niisama kahvli otsast söömiseks või siis juba eelpoolmainitud burgerilaadse toiduna, ehk siis kolm vorsti kukli vahel. Kastmeks on sinep. Ehh, seda kõike siin nüüd kirjutades hakkas nüüd suu vett jooksma, sest meenus ehe, just tulelt tulnud kuuma Nürnbergi vorsti maitse. Ja vadistamine ja melu ja grillilõhn, mis söömist saadab…Head on, tõesti!

Kus Nürnbergi vorste süüa? Linna peal pakutakse neid mitmes paigas, aga vorstidele spetsialieerunud kõrts on kohe keskse turuplatsi kõrval ja kannab seisusele kohast nime Bratwursthäusle.

Traditsioonilise Nürnbergi toidu söömiseks on veel hea koht vanalinnas asuv Alte Küch’n. Soovituse sain linna giidilt, kellel pole söögikohaga mingit diili, ta lihtsalt ütles, et talle endale väga meeldib see koht ja toidud on maitsvad. Menüüs on nii bratwurstid, piirkonnale omane schäufele (krõbeda kamaraga õlles küpsetatud sea õlatükk) kui muid traditsioonilisi roogasid. Interjöör om hästi hubane, teenindus soe ja loomulik.

Sõin Alte Küch’n-is kartulipannkooke puravikukastmega – lihtne ja nii hea.

Kolmandaks soovitan söögikohta nimega Die Wirtsschaft. Asub kohe vanalinna südames turuplatsi läheduses. Laheda kontseptsioonina saab siin nautida ka küll traditsioonilisi Frangimaa maitseid, aga moodsamas ja miniatuursemas võtmes nn Frangimaa tapastena. Lauale laekuvad erinevad väikesed taldrikud parimate kohalike paladega, mida seltskonnaga jagada. Kõik on värske, maitsev ja põnev. Soovitan kindlasti!

Frangimaa tapased Die Wirtschaft-is
Midagi sarnast kui see väike amps Die Wirtschaftis polnud ma varem proovinudki. Tegu valget värvi vorsti viiludega, mis olid omakorda marineeritud ja neid pakuti rohke sibula ja rukkileivaga. Väga maitsev!

Tänavatoidu žanris ei saa Saksamaal olles kunagi kahe silma vahele jätta kebabiputkasid. Siin üks mõnus vahepala Nürnbergi tänavatelt, kus lachmacun’i ehk Türgi pitsa vahele on keeratud tavapärased Döneri koostisosad.

Alljärgnev pilditrio on aga mälestus tänavatoidulaadalt, kuhu sattusin täiesti juhuslikult hotelli poole jalutades. Ühel hetkel hakkas lihtsalt kõrvalttänavalt kostma muusikat ja saginat ning levisid täiesti vastupandamatud aroomid. Seda kõike pidi ju ometi lähemalt uurima minema ja selgus, et tänavale on end rivistanud kümned ja kümned toidukioskid, kes pakkusid täiega ahvatlevaid roogasid. Toit, mida nägin esimest korda elus, oli heeringaburks, ehk siis saia vahele pistetud terve heeringafilee megasuure kuhila sibula ja hapukurgiviiluga. Meile tuttavamates asjadest sai erinevaid grillitud vorste, seapraade ja kotlette hapukapsaga, lõpututes variatsioonides marineeritud kurke, tervet plejaadi kartulist tehtud roogasid ja muudki. Hiljem uurides selgus, et sedalaadi tänavatoidulaadad ilmutavadki end Nürnbergis aeg ajalt pop-up’idena erinevatel tänavatel. Igasuguse reklaamita ja eelteatamiseta. Inimesi jagus, melu oli vägev, äge!

Söögikohtade teema lõpetuseks kõigile gastronoomiagalaktika ja kulinaariakosmose huvilistele teadmiseks, et Nürnbergis asub lausa 7 Michelini tärnirestorani. Nende nimekiri ja info on siin: https://tourismus.nuernberg.de/geniessen/restaurants/sterne-restaurants/

Klõpsud ja ampsud Nürnbergi tänavatoidulaadalt

Lebkuchen. Kõige magusama toiduteema võtan ette viimasena. Nagu eelpool juba kirjutasin, on ka Nürnbergi Lebkuchen Euroopa Liidu kaitstud päritolu tähisega. Ehkki inglise keelde tõlgitakse lebkuchen kui gingerbread, ei ole tegu meie mõistes piparkoogiga, vaid pehme piparkoogimaitselise präänikuga. Lebkucheni kõrgaeg on jõulud, aga kuna tegu Nürnbergi sümboliga, müüakse neid ikkagi aastaringselt. Pika traditsiooniga präänikutöökoda ja kohvik on kohe südalinnas ja kannab nime Wicklein Lebkuchen. Kohvikust saab osta nii värskelt kohapeal küpsetatud lebkuchen‘eid kui ka Wickleini tehases valminud ja pikemalt säilivaid pakendatud präänikuid. Klassikaline lebkuchen on ilma katteta, kaunistuseks vaid mandlid. Neid valmistatakse aga ka erinevate katetega šokolaadist ja tuhksuhkrust strösseliteni. Nürnbergi präänikute kroonijuveel on Elisenlebkuchen, mis algselt koosnes vaid pähklitest-mandlitest, meest ja vürtsidest. Tänapäeval on lubatud lisada kuni 10% nisujahu, et struktuuri stabiliseerida. Degusteerimisel olidki Elisenlebkuchenid minu lemmikud – nii pähklised ja mesised ja vürtsised, mmm…Mul õnnestus saada ka traditsiooniline ja poolsalajane Elisenlebkucheni retsept, jagan seda teiega kindlasti veel enne jõule!

Präänikute degusteerimine

Wicklein-is saab ka ise kogu lebkucheni küpsetamise protsessi 90-minutise töötoa vormis läbi teha. Osad asjad jäidki saladuseks nagu näiteks täpne vürtside vahekord maitseainesegus. Aga nii see peabki olema, sest pika ajalooga vaid ühele paigale iseloomulikku toitu peabki ju saatma teatud salapära. Ülal pildil meie vapper ja lõbus tiim, mis koosnes ühest eestlannast ja kolmest sakslannast.

Nürnbergi Albrecht Düreri lennujaam

Kui lebkuchen jäi linnast kaasa ostma, pole kahetsuseks põhjust, sest orginaalseid präänikuid saab suveniirina kaasa haarata ka Nürnbergi lennujaamast. Loomulikult kannab see Albrecht Düreri nime. Lennujaam ise on üsna pisike ja nunnu, tuletades pisut meelde meie oma Tallinnas. Kõik vajalik on olemas- kohvikus saab süüa veel viimased pretzelid, kaasa osta Nürnbergi delikatesse ja veeta aega erinevates poekestes ja kohvikutes. Privaatsuse hindajatele on lennujaamas ka kena rahulik lounge (oh, Albrecht, mida sa küll Nürbergiga teinud oled – ka selle nimi on muidugi mõistagi Düreri lounge).

Mul on harjumus lennujaamades alati käia raamatu- ja ajakirjanduslettide ääres, et kaasa osta mõned kohalikud toiduajakirjad. Ei jäänud Lecker ega Essen&Trinken seegi kord minuga kaasa tulemata 😊

Aitäh teile, kes muljed läbi lugesid. Oli tõesti tore ja värskendav väike oktoobrireis. Eriti meeldejääv on aga kindlasti saabuv jõuluaeg koos legendaarse Nürnbergi jõuluturuga. Nii et kui mu looke teid innustas, tasub lennupiletitel silma peal hoida ja end paari tunniga lasta lennutada võluvale Frangimaale.

Danke schön!

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Muu, Rahvusköögid, Reisijutud Tagged With: toiduüritused

Previous Post: « Veenuskarbipasta küüslaugu ja tšilliga
Next Post: Kokteil sügisesse: Blossa 22 Hurricane Spritz »

Reader Interactions

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Kihiline suvikõrvitsa-lõhevorm

Kiire pannimüsli

Krõbeda kattega rabarbrimuffinid

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Kõrvitsamarmelaad apelsini ja ingveriga

Šokolaadijäätis

Gratineeritud sinimerekarbid

Maasikasorbett

Kõrvitsasupp fetaga

Aasiapärases kastmes Thormi

Jälgi mind Instagramis

Instagram

Beseega marjakook 😋 Kevad seab end küll alles tasapisi sisse, aga suvi ja marjaaeg polegi ju enam teab mis kaugel. Nii et tuleks kriitilise pilguga sügavkülmik üle vaadata ja tasapisi hakata ruumi tegema uuele saagile. See kook sündiski paljuski sellepärast. Pealegi täiendavad hapukad marjad selle koogi magusat beseekihti lihtsalt suurepäraselt! Ja kui ükskord suur sumisev suvi käes, teeme sama koogi värskete päikeseküpsete marjadega! 🍓🫐Beseega marjakoogi (see ei ole Brita! 😉)retsept on blogis ja link sinna viib biost.
Kevad trügib taldrikule ja mul ei ole selle vastu mitte kõige vähematki. Ilmselt ostan ndv-ks poest heleroosad välismaa rabarberid ka ja teen esimese rabarberikoogi. Ei jõua kodumaiseid oodata, talv on niigi megapikk sel aastal olnud, tahaks juba rohkem ja kiiremini kevadet!
Olen mõnda aega nüüd köögis möllanud Thermomixiga ja tuleb tunnistada, et meist on saanud suured sõbrad. Sest me mõlema kirg on kokkamine ja ideid ajab üle ääre 😀 Minul peas, Thermomixil sisseehitatud kokaraamatus, kus on kümneid tuhandeid retsepte.
☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja

 

Loading Comments...