Congee ehk soojendav ja turgutav Hiina riisipuder

Kõigi nende sõbra- ja vastla- ja sünnipäevadega (meie peres neid veebruaris lausa kaks) sahmerdades läks täitsa meelest, et 15. veebruaril algab ju Hiina uus aasta. See meenus uudiseid kerides alles nüüd, niiöelda vana-aastaõhtul. Sedakorda on siis tegu kollase maakoera aastaga. Mida kõike see meile tooma peaks, selle kohta leidub astroloogiahuvilistele internetis piisavalt lugemist. Ma ise olen liiga ratsionaalse loomuga, et sedasorti ennustusi tõsiselt võtta, veel vähem nende järgi midagi oma tegemistes ja suhetes muuta. Kuulsin täna, et hea on kanda uue aasta algul kollast värvi ja panna ööseks voodi alla klaas vett, mis tõmbab endasse kõik halva. Kusjuures, hommikul tuleb see vesi toalilledele valada. Ma saaks veel aru, kui kraanist alla. Millega need vaesed palmid ja orhideed küll kogu selle klaasi kogunenud kurja ära on teeninud?…Samas kindlasti on neid, kes taolistesse rituaalidesse usuvad ja ma ei arva üldse, et ses midagi halba või valet on. Kui see aitab positiivset enesetunnet ja rahul meelt hoida, siis miks mitte. Ja ilmselge, et Hiinas on see traditsiooniliselt väga suur püha, inimestel on antud vabad päevad uue aasta tähistamiseks ja pidustused kestavad mitu nädalat. Mina ise aga kasutan Hiina uue aasta algust pigem kui suurepärast põhjust teha head Hiina toitu! Mõtlesin selle retsepti küll veidi aja pärast postitada, aga tundub, et nüüd on just õige aeg.

Pean nüüd ära rääkima, et olen siin vahepeal pea aasta kirjutanud ja pildistanud ja kokanud oma uue kokaraamatu tarvis. Kui kõik kenasti sujub, peaks uus raamatutita märtsis ilmavalgust nägema. Kes Instagrami jälgivad, teavad juba teemat ka…;) Möllasin selle raamatu tegemisel kõikvõimalike terakestega kaerahelvestest ja tatrast kinoa ja amarandini. Avastasin selle käigus enda jaoks ühe uue lemmiku Hiina köögist – congee! Superhea asi! Congee on mitmel pool Aasias, eriti aga Hiinas tuntud riisipuder. Seda sõna hääldatakse: ‘kondžii.  Eesti keeles sellist sõna nagu kondžii ei ole, nii et tuleb ikkagi kirjutada kursiivis congee. 

Nimi nimeks, kõige tähtsam on see, et tegu on uskumatult maitsva toiduga. Täielik umami! Ja ülimalt lihtsaga ka veel kauba peale. Põhimõtteliselt keedetakse vähest riisi rohkes puljongis tund kuni poolteist, kuni ta muutub paksuks, pehmeks ja kliisterjaks pudruks. Tegelikult ongi congee nüüd valmis ja teda võibki nii süüa. Sageli aga laotakse peale ja segatakse pudru hulka erinevaid lisandeid. Liha, kana, kala, aedviljad, seened, maitseained, ürdid jne – kõik on lubatud, reegleid pole. Raamatusse läks ka täitsa teistsugune puder, kui see siin. Hiinlased (ja ka muud Aasia rahvad, congee on erinevate nimede all levinud mujalgi) söövad seda harilikult hommikusöögiks. Meie oleme hommikuks pigem teistlaadsete putrudega harjunud, nii et congee sobib pigem vast lõuna- või õhtusöögiks. Hiinas pakutakse congeed sageli haigetele ja ei pane sugugi imeks – maitserikas puljongis pikalt keedetud riisipuder toimib tõepoolest turgutava ja lohutavana.

Congee-d võib keeta põhimõtteliselt ükskõik millisest riisist (ka täistera-), ainult neid eelkeedetud riisikotikesi ma pigem ei kasutaks. Kui pilti vaatate, siis näete seal rohelise sibula asemel hoopis murulauku. Ärge käige mu tegude, vaid sõnade järgi ja uskuge, et roheline sibul on selle pudruga ideaalne. Ma lihtsalt pildistamise hetkel avastasin,et ainuke roheline ürt majas on murulauk:). Pudru peale läksid seekord veel seened, suhkruherned, muna, idud ja seesamiseemned.

Food Studio Aasia puljong on congee keetmiseks ideaalne, sest tas on olemas juba nii palju aasipäraseid maitseid, et lisada polegi enam midagi tarvis. Kui kasutad kana- või aedviljapuljongit, lisa kohe keetmise alguses pudrule ingveriviilusid, need annavad pudrule hea “Hiina maitse”.

Koostööpostitus Food Studio puljongitega