Nojah, tegelikult pole siin mingit kunsti. Ja neid, kes on kondenspiima keetnud, on blogi lugejate hulgas kindlasti rohkem kui neid, kes seda teinud pole. Et aga tegu on täiesti vastupandamatult hea asjaga ja siinne nurgake ongi heade, ilusate ja maitsvate asjade jäädvustamiseks ja jagamiseks, ma lihtsalt pean selle “retsepti” kirja panema.
Peab olema ikka väga suur tahtejõud, et seda taevalikku iirist mitte pidevalt purgist limpsimas käia. Samal ajal endale mantrana korrutades, et no nüüd on viimane lusikatäis, kuni purk ongi märkamatult tühjaks saanud:)
Meil rohkem tuntud kui keedetud kondenspiim, kannab maius Lõuna-Ameerikas nime dulce de leche (tõlkes piimamaius või piimakomm) ja seda valmistatakse keetes piima ja suhkrut, pidevalt segades, kuni vedelik aurustub, segu pakseneb ja muutub karamelli tooni. Kodusel teel on dulce de lechet kõige hõlpsam teha kondenspiimapurki veega kaetult keetes.
Keedetud kondenspiim on muidugi poes ka saadaval. Aga mitte igas. Ja juhuks, kui on kappi varutud tavalisi suhkruga kondenspiimapurgikesi ja isu millegi eriti hea järele, on sul keedetud kondenspiim sama hästi kui olemas:
tõsta kinnine kondenspiimapurk potti külili ja vala peale vett. Vett peab olema nii palju, et purk oleks kogu keetmise ajal korralikult kaetud. Purk ei tohi jääda kuivale! Jälgi kindlasti keetmise vahepeal, et vett pole liigselt aurustunud. Vesi võiks keeda vaiksel mulinal, mitte hirmus suure hooga. Keeda kondenspiimapurki 2-3 tundi. Mida kauem keeta, seda paksemaks ja tumedamaks kondenspiim muutub.
Lase purgil vees jahtuda. Ava alles siis, kui purk on täiesti jahtunud. Külmkapis hoides läheb keedetud kondenspiim tahkemaks, toatemperatuuril on veidi pehmem. Kui vajad vedelamat keedetud kondenspiima, võid seda enne kasutamist mikros või veevannil veidi soojendada.
Kasuta kookide, jäätiste ja paljude teiste magustoitude tegemiseks. Määri küpsistele (Digestive küpsis+dulce de leche + suvemarjad=võrratu dessert!). Asendamatu juhul, kui tabab vastupandamatu Banoffee isu. Juhul, kui purgi kallal käimisest muidugi midagi üle on jäänud.
Mina tean ühte meesterahvast, kes tudengipõlves keetis kondenspiima nii, et unustas selle sootuks kuni köögis käiks kõva pauk. Vesi oli ära keenud ja kondenspiim üle köögi plahvatanud. Seda kleepuvat ollust tuli siis lasest ja kapipealsetelt isegi maha pesta. Tema õnneks oli see vanakooli üürikorter. Oma uues köögi ei tahaks küll, et nii juhtub:P Aga tulemus on muidugi jube hea. Hapukoorega segades kõlbab maru heasti biskviidi vahele möksida ja tort kokku keerata.
Mnjaa, see on nüüd küll õpetlik lugu. Ma ise pole kunagi veel kedagi kohanud, kellel oleks purk plahvatanud, aga selge see, et kohe kindlasti ei tohiks keevat purki unustada! Lisaks sellele, et purgi plahvatamise korral kuluks köögi kraamimisele hiljem ilmatu hulk aega, on see ka keetjale endale ohtlik, kui peaks sel hetkel pliidi lähedal viibima. Moraal: purk PEAB kogu keetmise aja olema veega kaetud!
Tänapäeval saab kondenspiim valmis keedetud kiiresti mikros. Kalla kondenspiima kõrgesse kaussi (ülekeemise oht!) Pane mikrosse (700W)ja keeda 2 minutit, siis sega ja taas 2 minutit ja taas sega ja 2 minutit jne jne 🙂 Saate ise jälgida et tuleks õige konsistens ja värv. Minu mikro on 800W ja sain 4 minutiga hakkama. Vajasin paksu iirist.
Ma ei saa aru, mis põhjusel mul see nii limane ja tükkis jäi? 😕
Tere, Liis! No tõesti ei oska vastata sulle. Väga kummaline, et niimoodi juhtus. Mul pole iial sellist asja ette tulnud ja pole varem kelleltki kuulnud ka, et selline lugu oleks olnud. Müsteerium!